Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi A. A.i (A.) vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
88,71 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Marjana Šestel Kostja A. A. (isikukood xxxxxxxxxxx; viibimiskoht XXX)
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus.
2.Välja mõista A. A.ilt aktsiaseltsi PluPlus Capital kasuks põhivõlgnevus 47,75 eurot, sissenõudmiskulud 25 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 7,25 eurot ja alates 12.10.2023 viivis põhinõudelt (47,75 eurot) 0,05% päevas kuni põhinõude täitmiseni.
3.Jätta menetluskulud A. A.i kanda. Välja mõista A. A.ilt aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks menetluskulud 360 eurot (koos käibemaksuga). Käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb A. A.il tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Lihtsustatud korras menetletud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (06.05.2024). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja poolte seisukohad
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 07.09.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A. A.i (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kostja esitas nõudele vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas 04.10.2023 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 11.10.2023 Harju Maakohtule hagi kostjalt võlgnevuse, sissenõudmiskulude ja viivise väljamõistmiseks. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid YYY AS ja kostja 24.09.2022 liitumislepingu nr 851910297, mille alusel kohustus YYY AS pakkuma kostjale sideteenust numbrile xxxxxxxx. Kostja kohustus saadud sideteenuste eest tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja ei tasunud arveid telekommunikatsiooniteenuse eest alates 01.02.2022. Kuna kostja oli telekommunikatsiooniteenuste eest esitatud arvete tasumisega viivituses, piiras YYY AS kostja teenuseid alates 14.12.2022 ning võlgnevuse mittetasumise tõttu ütles 15.01.2023 lepingu üles. 24.05.2023 loovutas YYY AS lepingutest tulenevad nõuded hagejale. Hagi kohaselt jättis kostja tasumata järgmised arved: arve nr 15115668133 summas 19,38 eurot (maksetähtaeg 18.11.2022); arve nr 15115898438 summas 19,99 eurot (maksetähtaeg 18.12.2022); arve nr 15116128500 summas 8,38 eurot (maksetähtaeg 18.01.2023). Hagi kohaselt võlgneb kostja hagejale 47,75 eurot, millise summa palus hageja kostjalt välja mõista. Lisaks eeltoodule palus hageja kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud 25 eurot, viivised määraga 0,05% päevas iga arve maksetähtajale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni (11.10.2023) summas kokku 7,25 eurot ning viivise põhinõudelt alates 12.10.2023 kuni põhinõude täitmiseni määras 0,05% päevas.
3.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja palus võlgnevust temalt mitte välja mõista, sest ta ei saanud arveid maksta seoses 22.06.2022 temaga juhtunud õnnetusega (kukkumine elektritõukerattaga). Kostjal tekkisid sellega seoses mitmed vigastused (rasked traumad ja murdumised, teostati operatsioon). Lisaks tõi kostja välja, et vallandati töölt augustis 2022. Alates 21.10.2022 viibib kostja vanglas, kinnipidamisel konfiskeeriti tema telefon ja telefonis olid kõik andmed maksmise kohta. Kostja palub arvestada oma rasket seisundit, tal ei ole sissetulekut ning puuduvad sugulased, kes saaksid aidata tal võlga tasuda. Kostja palus võimalust tasuda võlgnevus pärast vanglast vabanemist. Kohtu põhjendused
4.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Kohus põhistab oma seisukohta järgnevalt.
5.Kohus on tuvastanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 ning § 231 lg-te 2 ja 4 alusel järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: − YYY AS ja kostja sõlmisid 24.09.2022 lepingu nr 851910297 ja selle lisa ning 20.10.20222 mobiil-ID lepingu, mille alusel kohustus YYY AS pakkuma kostjale sideteenust telefoninumbrile xxxxxxxx ning kostja kohustus vastavalt esitatud arvetele saadud teenuse eest tasuma (dtl 24–30); − liitumislepingu osaks olid Tele2 erakliendi teenuste kasutamise üldtingimused ja hinnakiri (dtl 31-39); − YYY AS esitas kostjale järgmised arved (dtl 40-45): arve nr 15115668133 summas 19,38 eurot (maksetähtaeg 18.11.2022); arve nr 15115898438 summas 19,99 eurot (maksetähtaeg 18.12.2022); arve nr 15116128500 summas 8,38 eurot (maksetähtaeg 18.01.2023); − YYY AS piiras lepingu p 2 ja üldtingimuste p 3 alusel kostja teenuseid alates 14.12.2022 ning luges lepingu ülesöelduks alates 15.01.2023; − YYY AS loovutas 27.04.2023 nõuded hagejale (dtl 46).
6.Hageja nõuab kostjalt alljärgnevate arvete alusel tekkinud võlgnevuse ja nendelt arvestatud viivise tasumist järgnevalt: arve 15115668133 summas 19,38 eurot, maksetähtajaga 18.11.2022 ning viivist perioodi 19.11.2022 kuni 11.10.2023 eest summas 3,17 eurot; arve 15115898438 summas 19,99 eurot, maksetähtajaga 18.12.2022 ning viivist perioodi 19.12.2022 kuni 11.10.2023 eest summas 2,97 eurot; arve 15116128500 summas 8,38 eurot, maksetähtajaga 18.01.2023 ning viivist perioodi 19.01.2023 kuni 11.10.2023 eest summas 1,11 eurot. Hageja ei nõua kostjalt arvel nr 15116128500 kajastuvat viivist.
7.Liitumislepingute lahutamatuks osaks olevate üldtingimuste ja hinnakirja (dtl 24-39) p 3 järgi kohustus kostja tasuma teenuste eest vastavalt hageja esitatud arvetele arvel märgitud maksetähtajaks ning arve tasumata jätmisel tasuma tasumata summalt viivist 0,05% päevas iga viivitatud päeva eest. Elektroonilise side seaduse (ESS) § 91 kohaselt toimub sideteenuse osutamine lõppkasutajale sideteenuse lepingu alusel. Sideteenuse leping on liitumisleping või muu sideteenuse osutamise leping ning sellele kohaldatakse ESS-s reguleerimata osas võlaõigusseaduse (VÕS) sätteid. Vastavalt VÕS §-le 619 kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Antud juhul on hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingud, mille alusel kohustus hageja osutama kostjale sideteenust ning kostja maksma hagejale selle eest kokkulepitud tasu.
8.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 näeb ette, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
9.Kostja ei ole arveid tasunud ega ole ka arvetel esitatud summade osas sisulisi vastuväiteid esitanud. Kohus asub seisukohale, et kuna kostja on rikkunud tema ja YYY AS vahel sõlmitud lepingutest tulenevat tasu maksmise kohustust, on hagejal õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud ükski kostja poolt välja toodud asjaolu võlgnevuse mittetasumise kohta ning kostja poolt väljatoodu ei saa olla aluseks jätta võlgnevus kostjalt välja mõistmata. Kohus rahuldab hageja nõude ning mõistab kostjalt välja põhivõlgnevuse 47,75 eurot.
10.Hageja palus kostjalt välja mõista viivised iga arve maksetähtajale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni (11.10.2023) ning viivise alates 12.10.2023 kuni põhinõude (47,74 eurot) täitmiseni määraga 0,05% päevas. Kohus rahuldab hageja nõude VÕS § 100, § 101
lg 1 p 6, § 113 lg 1 esimese lause, üldtingimuste p 3 alusel ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise summas 7,25 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt 47,75 eurot lepingus kokkulepitud määras 0,05% päevas alates 12.10.2023 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõude rahuldamise õiguslikuks aluseks on VÕS § 100, § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 esimese lause, üldtingimuste p 3 ja TsMS § 367.
11.Hageja nõuab sissenõudmiskulude 25 euro hüvitamist tuginedes VÕS § 1132 lg 2 p-le 1, mille kohaselt võib pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Kostjale on saadetud 01.06.2023 tasuline meeldetuletuskiri maksumusega 15 eurot (dtl 47) ning 06.07.2023 ja 07.08.2023 meeldetuletuskirjad maksumusega kokku 10 (5 eurot + 5 eurot) eurot (dtl 48, 49).
12.Kohus jätab menetluskulud kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel.
13.Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
14.Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ning õigusabikulud 420 eurot (koos käibemaksuga). Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 88,71 eurot. Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga kuni 350 eurot tasuda riigilõivu summas 100 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud on hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv 100 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt on muuhulgas hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot. TsMS § 4842 kohaselt määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt on lisaks eeltoodule hageja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 420 eurot (käibemaksuga). Hagejale on õigusabiteenust osutatud hinnaga 120 eurot/tunnis (koos käibemaksuga), kokku 3,5 tundi. Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, on hagejale õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäär 120 eurot (koos käibemaksuga) mõistlik, põhjendatud ja vajalik. Kohus leiab, et võttes arvesse käesoleva tsiviilasja sisu, mahtu ja keerukust, hinnates ja analüüsides käesolevas tsiviilasjas esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, on põhjendatud hageja lepingulise esindaja menetlustoimingud mahus 2 tundi. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulisel esindajal kulunud 1,5 h dokumentide komplekteerimiseks ja analüüsimiseks ning 2 tundi
hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks. Kohus leiab, et nimetatud ajakulu ei ole täies mahus põhjendatud ja vajalik. Arvestades käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavalduse sisu ja mahtu ning vaidluse õiguslikku keerukust, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks hageja lepingulise esindaja menetlustoiminguid kokku mahus 2 h. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 360 eurot (riigilõiv 100 eurot + maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot + õigusabikulud 240 eurot), mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt välja mõista.
15.Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
16.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
17.Kohus selgitas 23.10.2023 menetlusse võtmises määruses, et kohus menetleb hagi lihtsustatud korras TsMS § 405 lg 1 alusel. TsMS § 442 lg 10 sätestab, et käesoleva seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas tehtud otsuses võib maakohus märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ta ei anna luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.