Muud

eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel. Kui pankrotimenetlus ei ole selleks ajaks lõppenud, siis esitada aruanne hiljemalt 02.05.2025. a.

kohtumäärust

pankrotihaldur

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Ametlikud Teadaanded. Määruse p.13 täitmiseks saata määrus Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Usaldusisikul on määruskaebuse esitamise õigus usaldusisiku tasu määramist puudutavas osas. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv. Asjaolud ja menetluse käik Axxx-Mxx Kxxxxesitas 21.12.2023. a kohtule maksejõuetusavalduse. Võlgnikul on 3 alaealist last, kellest üks elab koos isaga. Võlgnik on noorima lapsega kodune ning saab igakuiselt emapalka 890 eurot. Väljaminekud ületavad aga sissetulekut ning võlgnevuste tasumiseks raha ei jää. Võlgnikul on põhiharidus ning enne lapsega koduseks jäämist töötas Estonia Spa Hotels AS-is toateenindajana. Maksejõuetusavalduse kohaselt on võlgnevuste kogusumma vähemalt 32 108,77 eurot. Laenud on võetud ja ka kulutatud vastutustundetult. Võlgnik soovib pankroti väljakuulutamist ning kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Tasutud on riigilõiv 10 eurot. Kohus kuulas AxxxxMxx Kxxx ära 09. 01.2024. a. Võlgnik selgitas, et on kuulnud tuttavatelt sellise menetluse olemasolust, sisu täpsemalt ei tea. Võlausaldajatele peab makseid tegema. Elab koos kõige väiksema lapse isaga, kes osaleb lapse ülalpidamises. Võlgnik on vahetanud elukohta ja peab uue töö leidma praeguses elukohas. Võlgnikul ei olnud usaldusisiku määramise osas vastuväiteid esitada. Kohus selgitas võlgnikule maksejõuetusmenetluse käiku ja kohustusi selles. Kohus võttis 09.01.2024. a määrusega Anxxx MxxxKxxx maksejõuetuseavalduse menetlusse ja nimetas usaldusisikuks Urmas Trossi. Kohus peatas Axxx- Mxx Kxxx vara suhtes läbiviidavad täitemenetlused ning võimalikud sundtäitmised. Usaldusisik Urmas Tross esitas 30.01.2024. a kohtule usaldusisiku aruande. Võlgnikul puudub igasugune kinnis – või vallasvara, väärtpaberid ja varalised nõuded kolmandate isikute vastu. Võlgniku sissetulekuks on 890 eurot vanemahüvitist. Võlgnikul on kolm ülalpeetavat, kellest kaks elavad koos võlgnikuga ja üks oma isa juures. Võlgniku elukohaks on elukaaslasele kuuluv korter. Usaldusisik on arvamusel, et vanemahüvitisega summas 890 eurot kuus ei ole aluseid algatada võlgade ümberkujundamise menetlust ja ei saa jätta algatamata kohusustest vabastamise menetlust. Kõige eelduste kohaselt varatuse korral tuleb avaldaja AxxxxMxx Kxxx maksejõuetuse menetluses välja kuulutada pankrot ja algata kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisik on koostanud tabeli võlgniku kohustuste kohta, millest selgub, et võlgnikul on kohustused 14 võlausaldaja ees, kõik kohustused on tagamata. Valdav osa võlgniku kohustusi on antud täitemenetlusse, s.t. nende kohta on juba olemas kohtulahendid. Kokku on võlgnikul kohustusi 26 548,38 euro ulatuses, lisanduvad kommunaalkulud, kohtutäiturite tasud ja sissenõudmiskulud. Võlgniku kinnitusel on tal kohustusi summas 33 673,14 eurot. Usaldusisik on seisukohal, et olenemata kohustuste täpsest kogusummast on võlgnik maksejõuetu, kuna tal puudub igasugune vara nende kohustuste katteks. Võlgniku sissetulek 890 eurot kuus on sedavõrd väike, et see ei kata isegi igakuiseid elamiskulusid (mida kantakse koos elukaaslasega). Võlgnikul on välja kujunenud püsiv maksejõuetus. Axxx- Mxx Kxxx maksejõuetuse on põhjustanud tema poolt laenude võtmine elamiseks. Usaldusisik on seisukohal, et võlgnik on korraldanud oma elutegevust peamiselt laenude abil,

maksejõuetus on tekkinud ca 2019 lõpus 2020 aasta jooksul (arvestades kohtlahendite aegasid). Võlgnik peab olema edaspidi aktiivne ja pärast lapsepuhkust otsima sobivat jõukohast tööd. Tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot ja algatada FiMS § 18 § lg 1 ja 2 p 2 kohaselt avaldaja kohustustest vabastamise menetlus. Avaldaja on kohustatud leidma töö pankrotimenetluse ajal. Usaldusisiku hinnangu andmise ajal võlgnikul tuluallikad peale vanemapalga puuduvad. Võlgnikul puudub vara ka menetluskulude katteks ja tagasivõitmise võimalusi ei ole. Täiendava kindluse kohustustest vabastamise menetlusele annab avaldaja tööle minek pärast lapsehoolduspuhkuse lõppemist. Kohus pidas kohtuistungi 17.aprillil 2024 võlgniku ja usaldusisiku osavõtul. Võlgnik soovib pankrotimenetlust ja kohustustest vabastamise menetlust. Ta on kavandanud eraldisi võlausaldajatele 100 eurot kuus. Vanemapalk on tal kuni detsembrini 2024, siis hakkab tööd otsima. Pangakonto on võlgnikul SEB Pangas. Usaldusisik andis soovituse alustada tööotsingutega juba varem, näiteks septembris, et tagada töö ja sissetulek kohustustest vabastamise menetluse ajaks. Kohus selgitas võlgnikule veelkord tema kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Kohtu seisukoht FiMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. FiMS § 15 lg 9 kohaselt kui maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik ja ta on taotlenud pankroti väljakuulutamist või pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta usaldusisiku nimetamata ja kümne päeva jooksul maksejõuetusavalduse saamisest arvates pankroti välja kuulutada vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) §-s 31 sätestatule või pankroti välja kuulutada ja algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FiMS §-s 45 sätestatule. FiMS § 18 lg 1 sätestab, et maksejõuetusavaldus vaadatakse läbi pankrotiseaduses pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik. FiMS § 18 lg 2 kohaselt kohus, vaadanud maksejõuetusavalduse läbi: kuulutab välja võlgniku pankroti vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule (p 1) või kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 ja käesoleva seaduse §-s 45 sätestatule (p 2). PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks.

Axxx- MxxxKxxx on nõus pankrotimenetlusega ja ta soovib kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Usaldusisik leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning välja tuleks kuulutada Axxx- Mxx Kxxx pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti usaldusisiku koostatud vara- ja võlanimekirjast ja hinnangust nähtub, et võlgniku kohustused ületavad temal olemasolevat vara. Võlgnikul on kohustusi kokku summas vähemalt 26 548,38 eurot, millele lisanduvad kohtutäiturite tasud, eluasemekulud. Võlgnik hindab oma kohustusi summale 33 763,14 eurot. Võlgnik on vanemapuhkusel ja tema sissetulekuks on vanemahüvitis 890 eurot kuus. Võlgniku ülalpidamisel on kolm alaealist. Kohus loeb tuvastatuks, et Axxx- Mxx Kxxx on maksejõuetu ning maksejõetus on püsiva iseloomuga. Tulenevalt PankrS § 31 lg-test 5, 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Urmas Tross andis kohtule nõusoleku jätkamiseks pankrotihaldurina. Kohus on seisukohal, et Urmas Tross on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik vähemalt kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt. Kohus kuulutab võlgniku Axxx- Mxx Kxxx pankroti välja 06.mail 2024. kell 9.00, nimetab võlgniku pankrotihalduriks Urmas Trossi ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku 27.05.2024. a algusega kell 14.30 pankrotihalduri büroos. Koosolekul on võimalik osaleda virtuaalselt, osaleda soovijatele saadab pankrotihaldur vajalikud lingid. Kohus osaleb virtuaalselt. Kohus kohustab võlgnikku Axxx- MxxxKxxxx osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul, võlgnik saab osaleda Viljandi kohtumajas. FiMS § 45 lg-te 1, 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma

kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis kättesaadavatest andmebaasidest, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise eeldused. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 02.05.2025. a., et oleks täidetud FIMS § 46 lg 3 nõue. Kohus selgitab: • • • • •

• •

Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS§ 44). Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FiMS § 47 lgd 1, 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

Tulenevalt PankrS § 18 lg-test 1, 3; § 20 lg-st 1, § 21 lg 1 ning TsMS § 378 lg 1 p-dest 2-6 rakendab kohus pankroti välja kuulutamisel ilma ajutist haldurit nimetamata oma määrusega järgmised pankrotiavalduse tagamise abinõud: pankrotiavalduse tagamiseks keelab kohus avaldajal oma varade käsutamise ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. TMS § 51 lg 1 järgi täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega.

Tulenevalt PankrS § 33 lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kohus saadab kohtumääruse pankrotihaldurile, samuti võlgnikule. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine PankrS § 150 lg 1 p 1 ja lg 2 kohaselt tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. FiMS § 54 lg 2 järgi hüvitatakse kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise PankrS § 23 lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja FiMS § 45 lg 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sh seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 51 sätestab, et sama sätte lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Usaldusisik Urmas Tross esitas 30.01.2024. a tasutaotluse koos tasu arvestusega FiMS § 54 lg 2 ja PankrS § 23 lg-te 2, 3 kohaselt. Usaldusisik taotleb tasu 9 tunni eest määraga 164 eurot tund, kokku 1476 eurot. Usaldusisik taotleb tasu maksmist OÜ Konkurss (registrikood 10023775) arvelduskontole nr EE462200001120023445 Swedbank AS-is. Tasu summas 820 eurot maksta välja riigi vahenditest ning summas 656 eurot võlgniku vara arvelt. Kohus kontrollis, et OÜ Konkurss, mille kaudu usaldusisik tegutseb, ei ole käibemaksukohustuslane. Usaldusisik on taotlenud temale tasu määramist pankrotiseaduses sätestatud tasu ülemmääras, s.o 164 eurot tund. Kohus ei pea seda põhjendatuks. Võttes aluseks FiMS § 54 lg 2, PankrS § 23 lg 4, 51, tuleb kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni määrata riigi vahenditest hüvitatav usaldusisiku tasu justiitsministri 01.02.2021. a määruse nr 2 sätete järgi (PankrS § 23 lg 51), s.o määraga 33 eurot pooltund. PankrS § 23 lg 51 seletuskirja kohaselt Puudub mõistlik põhjus, miks riigi õigusabi andmine halduri tasu ja kulude hüvitamiseks peab toimuma erinevalt muust riigi õigusabi andmisest tsiviilkohtumenetluses. Senine olukord on toonud kaasa ka riigi õigusabi tasumäärade erinevuse, mis ei ole põhjendatud. Seetõttu luuakse volitusnorm määruse kehtestamiseks,

millega reguleeritakse halduri tasumäär ja hüvitatavate kulutuste suurus sarnaselt nagu advokaadi tasu ja kulude hüvitamise kord RÕS § 21 lg 3 alusel kehtestatava määrusega. Seetõttu on usaldusisiku tasu hüvitamiseks riigi vahenditest selles menetlusetapis ainuvõimalikuks lahenduseks võtta PankrS § 23 lg.51 järgi aluseks justiitsministri määruses ettenähtud tunni(pooltunni)tasu määr. Kohus käsitleb rakendatava tunnitasu määra ka sisuliselt. Usaldusisik on taotlenud tasu määramist tunnitasuga 164 eurot tund, s.o. maksimaalne võimalik tunnitasu. PankrS § 23 lg.1 paneb kohtule kohustuse tasu suuruse määramisel arvestada muuhulgas ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust. Füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusmenetluses kuni pankroti väljakuulutamiseni ei ole usaldusisiku töö puhul tegemist õiguslikult keerukate ülesannetega, vaid usaldusisiku töö seisneb peamiselt andmete kogumises erinevatest registritest vm andmekogudest, võlgnikult endalt, küsimises pankadest või võlausaldajatelt jm allikatest. Nii on olnud see ka käesolevas menetluses. Ei toimu andmete sügavamat analüüsi ega õiguslike hinnangute andmist. Käesolevas menetluses on peamisteks kohustuste kindlakstegemise allikateks olnud kohtulahendid, mis on lihtsalt kättesaadavad ja võlgniku enda avalduses sisalduv. Praeguses menetluses puuduvad ka muud tavapärasest erinevad asjaolud, mis menetluse keerukust ja mahtu suurendaks. Võlgnikul puudub igasugune esemeline vara, s.t. on puudunud vajadus seda käsitleda või hinnata. Seetõttu on usaldusisiku tegevus selles menetluses n.ö. baastegevus, mis on minimaalselt vajalik kõigis menetlustes ja rakendada tunnitasu maksimaalses võimalikuks summas on põhjendamatu. Justiitsministri määruses ettenähtud pooltunni (33 eurot) ja tunnitasu (66 eurot) on kohtu hinnangul põhjendatud ja kohus rakendab selle. Seetõttu määrab kohus usaldusisiku tasu senises menetluses ehk kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni usaldusisiku poolt esitatud töömahu eest (9 tundi ehk 18 pooltundi) 18x33=594 eurot selle väljamõistmisega riigi vahenditest PankrS § 23 lg 4, lg 51 alusel. Tasu tuleb välja maksta büroole (PankrS § 23 lg 6), mille kaudu usaldusisik tegutseb, OÜ-le Konkurss. Tasu väljamaksmiseks riigi vahenditest saata määrus Riigi Tugiteenuste Keskusele. PankrS § 23 lg 7, FiMS § 54 lg 11 näeb ette määruskaebuse esitamise õiguse usaldusisiku tasu määruse peale.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

. Lähtudes FiMS § 16 lg-st 3 peatab kohus võlgniku vara suhtes läbiviidavad täitemenetlused ja muu sundtäitmise raha sissenõudmiseks kuni pankroti väljakuulutamiseni, ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni. FiMS § 16 lg 3 p 1 kohaselt peatab kohus kohtumenetlused, milles on võlgniku vastu rahaline nõue, mille kohta ei ole veel otsust tehtud. Kohus kontrollis ja tuvastas Kohtute Infosüsteemist, et Anne-Mai Kase suhtes pooleliolevaid kohtumenetlusi ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.