2-23-16747/18 - Muud - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

Asjaolud ja menetluse käik Kxxxxx Lxxxxx esitas 27.11.2023. a Viru Maakohtule maksejõuetusavalduse. Viru Maakohus määras tähtaja puuduste kõrvaldamiseks avalduses. Puudused avalduses kõrvaldati määral, mis võimaldab avaldust menetlusse võtta. Viru Maakohus saatis avalduse määrusega 07.12.2023. a lahendamiseks kohtualluvuse järgi Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale. Võlgniku maksejõuetusavaldusest nähtub, et ta on vallaline, ülalpeetavaid ei ole. Kutseharidusena on ta omandanud keevitaja kutse. Enne kinnipidamiskohta minekut on ta töötanud ühe tööandja juures. Võlgnikul puudub vara ja puuduvad sissetulekud, ta kannab karistust vangistuse näol. Võlgnik on märkinud, et tal on kohustused Maksu- ja Tolliameti ees, PlusPlus Capital AS ees, Elisa Teleteenused AS ees, Julianus Inkasso OÜ ees, kokku summas 8253,55 euro ulatuses. Kõigi kohustuste kohta on algatatud täitemenetlused (kohtutäiturid Oksana Kutšnei, Oleg Sirotin, Jane Rumjantseva, Ivi Kalmet, Jaanika Pajuste, Aive Kolsar). Võlgnik palub peatada käimasolevad täitemenetlused. Võlgnik märgib maksejõuetusavalduses, et ta on suurema osa ajast viibinud vangistuses (alates aastast 2011) ja on hoidunud ka igasuguste võlgnevuste tasumisest. Nüüd tahaks ta oma võlgnevusi tasuma hakata kui saaks võlad ühte kohta kokku. Ta saaks iga kuu mingi summa maksta. Võlgnik sooviks, et algatataks võlgade ümberkujundamise menetlus. Avalduselt on tasutud riigilõiv 10 eurot. 18.12.2023. a määrusega algatas kohus Kxxxxx Lxxxxxx maksejõuetusmenetluse, nimetas võlgniku usaldusisikuks Annika Rau ning tegi usaldusisikule ülesandeks FiMS §-st 17 tulenevate ülesannete täitmise. Usaldusisik esitas 30.01.2024. a kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja. Kokkuvõtvalt leiab usaldusisik, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku suhtes tuleks kohtul välja kuulutada pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus. Kohus pidas 03.04.2024. a võlgniku ja usaldusisiku osavõtul kohtuistungi. Võlgnik esitas 17.04.2024. a kohtule avalduse, mille soovib maksejõuetusavalduse tagasi võtta. Võlgnikku ei vabastatud karistuse kandmiselt ennetähtaegselt. Kohtu seisukoht FiMS § 4 lg 1 järgi kohaldatakse maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise menetlusele ning kohustustest vabastamise menetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) hagita menetluse kohta sätestatut, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 alusel võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

Menetluskulude jaotus FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. FiMS § 54 lg 2 järgi hüvitatakse kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise PankrS § 23 lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja FiMS § 45 lg 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sh seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Käesolevas asjas on avaldaja avaldusest loobunud ja kohus võtab loobumise vastu ning lõpetab asjas menetluse TsMS § 428 lg.1 p.3 alusel. PankrS § 23 lg.41 järgi määrab kohus ajutise halduri tasu ka juhul, kui avalduse esitanud isik võtab avalduse tagasi pärast ajutise halduri nimetamist, kuid enne kohtu poolt pankrotiavalduse läbivaatamist. TsMS § 168 lg.2 järgi hageja kannab menetluskulud, ...kui menetlus lõpetatakse määrusega. Kohus lõpetab menetluse määrusega, kuna avaldaja on avaldusest loobunud, mistõttu menetluskulud, s.h. usaldusisiku tasu jäävad Kxxxxx Lxxxxxx kanda. Sisult sama näeb ette TsMS § 172 lg.7 teine lause. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Usaldusisik Annika Rau esitas 02.05.2024. a tasutaotluse koos tasu arvestusega FiMS § 54 lg 2 ja PankrS § 23 lg-te 2, 3 kohaselt. Usaldusisiku ajakulu tehtud tööle on 8 tundi, tunnitasu 90 eurot, kokku tasu 720 eurot. Käesolevas asjas mõistetakse usaldusisiku tasu avaldajalt välja, mistõttu usaldusisiku tunnitasu määra arvutamisel on võimalik lähtuda PankrS § 23 lg.3 järgi arvutatavast tunnitasu määrast. Usaldusisik on taotlenud tunnitasu 90 eurot, millega kohus käesolevas asjas nõustub. Ajakulu 8 tundi on kohane käesolevas menetluses. Arvestades menetluse kestust tsiviilasjas nr 2-23-16747, asja mahtu ja usaldusisiku tehtud toiminguid, leiab kohus, et Kxxxxx Lxxxxxx maksejõuetusmenetluses usaldusisiku poolt koostatud aruandes näidatud usaldusisiku tasu tuleb kinnitada ning võlgnikult TsMS § 168 lg.2 ja § 172 lg 7 alusel välja mõista.