Otsuse avalikult teatavaks- 3. mai 2024, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-23-17554
Tsiviilasi
V. R. maksejõuetusavaldus
Menetlusosalised ja nende avaldaja/võlgnik V. R. (isikukood xxxxxxxxxx; elukoht esindajad xxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; telefon xxxx xxxx; e-post xxxxxxxxxxx@xxxxxxxxx); usaldusisik Tiia Kalaus (CiviLex OÜ, Soola 3 IV korrus, 51013 Tartu; telefon 740 7662, 504 6694; e-post [email protected]) Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Kuulutada välja V. R. (isikukood xxxxxxxxxx) pankrot kell 15.30 ja algatada V. R. kohustustest vabastamise menetlus.
2.Määrata usaldusisiku Tiia Kalause töötasu suuruseks 803 eurot, millele lisandub käibemaks 176,66 eurot, kokku 979,66 eurot.
3.Välja mõista riigi vahenditest usaldusisiku tasu 803 eurot, millele lisandub käibemaks 176,66 eurot, kokku 979,66 eurot, CiviLex OÜ-le (registrikood 12088721, KMKR number EE101555577, Swedbank AS arvelduskonto nr EE312200221055387366).
5.Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 28. mail 2024 kell 10.20 J. Liivi 4 Tartus Tartu kohtumaja saalis nr 205.
6.Kohustada V. R. osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.
7.Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002 lg-s 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
8.Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks võlgniku vara- ja võlanimekiri.
9.Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve
teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 3. mail 2025.
10.Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FIMS § 47 lg-d 1 ja 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.
11.Jätta menetluskulud V. R. kanda.
12.Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.
13.Pankrotimäärus on tehtud maksejõuetuse põhimenetluses ning määrust on kohustatud tunnustama kõik teised liikmesriigid Nõukogu määruse (EL) nr 2015/848 art 19 alusel. Määrus toimetada kätte võlgnikule ja usaldusisikule ning punkti 3 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Usaldusisikule tasu määramise peale võib usaldusisik või võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
1.V. R. (avaldaja/võlgnik) esitas 13.12.2023 Tartu Maakohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse (tsiviilasi nr 2-23-17554). Avalduse kohaselt on võlgnik lahutatud. Abikaasade varasuhte liigiks oli ühisvara. Võlgnikul on kaks ülalpeetavat: tütar L. - L. R. (sünd xxxxxxxxxx) ja poeg xxxx-xxxxxxxxxxx (xxxx x. ), kes elab koos võlgnikuga. Võlgnik töötab xxxxxxxxxxxxx xx-s hauakaevajana. Tema igakuiseks sissetulekuks on töötasu 500 eurot ja töövõimetoetus 312,23 eurot, kokku 812,23 eurot. Võlgniku igakuised väljaminekud on 788,23 eurot: eluasemekulud 171,99 eurot, kulutused toidule 350 eurot, kulutused majatarvetele, hügieenile ja ravimitele 50 eurot, transpordikulud 10 eurot, ülalpidamismaksed võlgnikust lahus elavale lapsele 80 eurot, kulutused lapse koolikohustuste täitmisele 110 eurot (trenn, koolitoit) ning muud vältimatud kulutused 16,24 eurot (2% sissetulekust). Võlgnikule ei kuulu realiseeritavat vara. Võlgniku kohustuste suurus on 42 154,81 eurot. Võlgniku selgituste kohaselt makseraskuste põhjuste kohta alustas ta iseseisvat elu väga noorelt ja tal puudusid piisavad oskused rahaga toimetulekuks. Laenusummad muudkui kasvasid, kuna uue laenuga sai kaetud vana laen. Vähese hariduse tõttu on võlgnik saanud tööd vaid madalapalgalistel ametikohtadel. Suure stressi ja vastutuse tõttu kannatas tervis ja võlgnikule määrati osaline töövõime. Suurem osa tagastatud summadest on arvestatud intresside ja viiviste katteks. Põhisummasid ei ole võlgnik olnud võimeline oma sissetulekust tasuma. Võlgnik on jätnud maksejõuetusmenetluse valiku liigi kohtu otsustada. Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtuvalt on võlgniku eksabikaasa H. V. esitanud kohtule samuti maksejõuetusavalduse 15.02.2024.
2.Kohus võttis 21.03.2024 määrusega V. R. maksejõuetusavalduse menetlusse ning nimetas tema usaldusisikuks Tiia Kalause, keda kohustas hiljemalt 22.04.2024 kohtule esitama füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja koos lisade ja hinnanguga võlgniku varalisele seisundile ja makseraskuste ületamiseks sobivaimale menetluse liigi valikule. Ühtlasi peatas kohus võlgniku vara suhtes läbiviidava täitemenetluse või muu sundtäitmise raha sissenõudmiseks kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse lõppemiseni.
3.Usaldusisik esitas 22.04.2024 kohtule FIMS §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja ning arvamuse võlgniku maksevõime ja makseraskuste ületamiseks sobivaima menetluse liigi kohta. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku suhtes on sobivaimaks menetluseks pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlus. Kohtu põhjendused
4.Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku maksejõuetus on tõendatud usaldusisiku esitatud andmetega võlgniku varade ja kohustuste kohta ning hinnanguga võlgniku majanduslikule olukorrale. Vara
4.1.Võlgnikul puudub realiseeritav vara. Võlgnik on seotud kolme äriühinguga: xxxxxxxx x (registrikood xxxxxxx; ainuosanik ja juhatuse liige; abikaasade ühisvara; võlgniku selgituse kohaselt ühing ei tegutse; eeldatav väärtus 0 eurot), xxxxxx x (registrikood xxxxxxx; juhatuse liige, osanik H. V. ; abikaasade ühisvara; võlgniku selgituse kohaselt ühing ei tegutse; eeldatav väärtus 0 eurot) ja xxxxxxxxxxxxx xx (registrikood xxxxxxx; juhatuse liige, osanik T. N. ; tegutsev ühing; eeldatav väärtus 0 eurot). Võlgniku sissetulek on 780 eurot kuus, millest töötasu on 500 eurot (tegelikud töötasu laekumised kontole on väiksemates summades (30 – 150 eurot korraga) rohkem kui üks kord kuus; ilmselt iga teenuse teostamise järel) ja osalise töövõime toetus 280 eurot. Võlgnikul on kohustusliku pensionikonto osakud (SEB pensionifond 18+) väärtuses 3325,64 eurot, mis ei ole aga pankrotimenetluses realiseeritavad. 22.04.2024 seisuga on võlgnikul pangakontod neljas krediidiasutuses: AS SEB Pank nr xxxxxxxxxxxxxxxxxx (konto jääk 37,58 eurot, tehingute tegemine lõppenud 13.12.2023), Swedbank AS nr xxxxxxxxxxxxxxxx (konto jääk 0 eurot, tehingud 2023 – 2024 puuduvad), AS LHV Pank nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxx (konto jääk 0 eurot, tehingud 2023 – 2024 puuduvad, kohtutäituri arest) ja Coop Pank AS nr xxxxxxxxxxxxxxxxxx (konto jääk 0 eurot, tehingud 2023 – 2024 puuduvad). Kohustused
4.2.Võlgniku vastu on võlausaldajatel tagamata nõudeid kokku 47 008,87 euro ulatuses. Täitemenetlustes lisanduvad võlausaldajate nõuetele täitemenetluse kulud, mille suurus ei ole usaldusisikule teada. Võlgniku jooksvad kulutused ühes kuus kokku on 796 eurot: üürikorteri kommunaalmaksed ja üür 180 eurot; kulutused lastele 190 eurot (taskuraha, koolitoit, trennid); transpordikulu 10 eurot (lapse bussikaart); kulutused toidule 350 eurot; majatarbed, hügieen ja ravimid 50 eurot ning muud kulud 16 eurot. Maksejõuetus
5.Usaldusisik on seisukohal, et võlgnik on alaliselt maksejõuetu ning on alus võlgniku pankrot välja kuulutada. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 47 008,87 euro ulatuses. Käesolevalt puudub võlgnikul kohustuste täitmiseks vara, mille arvel oleks võimalik vähegi arvestatavas ulatuses kohustusi täita. Võlgnikul on küll töökoht ning seega püsiv sissetulek, mis jääb aga alla kehtestatud töötasu alammäära. Kuivõrd avalduse kohaselt on võlgnikul ainult põhiharidus, siis pole perspektiivi, et võlgniku sissetulek võiks suureneda või oleks võimalik leida tasuvamat tööd. Tuginedes võlgniku esitatud tuludeklaratsioonidele on viimasel kolmel aastal (2021-2023) võlgniku tulud olnud keskmiselt ca 400 – 500 eurot kuus (neto).
Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on oma krediidivõimekust arvestamata ülejõukäivate kohustuste võtmine, so muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Võlgniku selgituse kohaselt alustas ta iseseisvat elu väga noorelt ja esimene laps sündis, kui ta oli 19-aastane. Võlgnikul ja tema veel nooremal abikaasal puudusid teadmised ja oskused oma kulude-tulude planeerimisel. Võlgniku kinnitusel on kõik laenud võetud kooselu ajal ja perekonna huvides. Võlgniku eksabikaasa (H. V. ) on esitanud samuti maksejõuetusavalduse. Väidetavalt on võlgnik asunud nüüd oma finantskäitumist jälgima, kuid konto väljavõttest nähtuvalt usaldusisik seda kinnitada ei saa. Kontolt on nähtav, et võlgnik teeb väikestes summades kulutusi igapäevaselt mitmeid kordi. Suur osa on seotud toitlustusega. Samas pole kontolt nähtavad näiteks lastele tehtavad maksed, samuti ei nähtu kommunaalkulude tasumist. Kuna võlgnik tegutseb matuseteenuste pakkumisega, ei saa usaldusisik välistada, et antud valdkonnas on võimalus osaliselt saada teenuse osutamise eest tasu sularahas. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik maksejõuetu juba alates 2019. aastast või veel varasemalt, kui võeti kiirlaenud. Ka enamus võlgniku vastu olevaid nõudeid on kohtu poolt välja mõistetud 2019. aastal ja samal aastal antud ka kohtutäiturite menetlusse. Arvestades võlgniku madalat töötasu ei ole kohustuste täitmine olnud suurtes summades, vaid need väikesed summad on enamasti arvestatud kõrvalnõuete katteks. Usaldusisik ei ole tuvastanud asjaolusid, mis võiksid olla aluseks jätta võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus algatamata. Alternatiivseid maksejõuetusmenetlusi (nt võlgade ümberkujundamine) peale pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluse ei pea usaldusisik võimalikuks. Võlgniku sissetulek on äärmiselt väike ja võlgnikul on kaks alaealist ülalpeetavat, mistõttu tema tulud ei võimalda igakuiselt teha makseid, mis oleks vajalik kasvõi põhinõuete tasumiseks.
6.Usaldusisiku aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate kohustuste maht vähemalt 47 008,87 eurot, samas puudub võlgnikul vara ja arvestatav sissetulek kohustuste täitmiseks. Kuivõrd võlgniku sissetulek koosneb valdavas osas mittearestitavast sissetulekust, on vähetõenäoline, et võlgnik suudaks oma kohustusi sissetuleku arvel märkimisväärses ulatuses täita. Võlgniku makseraskused ei ole ületatavad võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimisega. Kohus, vaadanud V. R. maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab tema püsiva maksejõuetuse tõttu välja pankroti ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FIMS §s 45 sätestatule (FIMS § 18 lg 2 p 2). Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga (PankrS § 35 lg 1 p 3). Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus.
7.Kohus nimetab PankrS § 31 lg 6 alusel V. R. pankrotihalduriks Tiia Kalause, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele ning on andnud kohtule nõusoleku haldurina tegutsemiseks.
8.FIMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FIMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4). FIMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku (KarS) §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul
enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.
9.Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis, et antud juhul puuduvad FIMS § 45 lg-s 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused. FIMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et Tiia Kalaus on vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. FIMS § 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 03.05.2025. Usaldusisiku tasu
10.FIMS § 54 lg 1 ja 2 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise PankrS § 23 lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja FIMS § 45 lg 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FIMS § 54 lg 4). Usaldusisik on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 12 tundi 10 minutit. Usaldusisik on palunud määrata tasu suuruseks 803 eurot, millele lisandub käibemaks 176,66 eurot, kuivõrd büroo, mille kaudu usaldusisik tegutseb, on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses (PankrS § 65 lg 11). PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus pankroti väljakuulutamisel ja kohustustest vabastamise menetluse algatamisel ning võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks, usaldusisiku tasu hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär, so alates 01.01.2024 820 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra § 2 lg 1 ja § 1 lg 2 järgi on tasu 33 eurot poole tunni kohta, kusjuures tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Kohus on usaldusisiku ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust arvestades seisukohal, et tema tööks kulunud aeg on põhjendatud ning Tiia Kalausele tuleb vastavalt taotletule tasuks usaldusisiku ülesannete täitmise eest määrata 803 eurot, millele lisandub käibemaks 176,66 eurot, kokku 979,66 eurot. Kuna võlgnikul puudub vara vajalikeks väljamakseteks, tuleb usaldusisiku tasu hüvitamine määrata riigi vahenditest. FIMS § 54 lg 9 alusel tuleb usaldusisiku tasu määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, so CiviLex OÜ-le.
(allkirjastatud digitaalselt) kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.