2-23-15310/12 - Muud - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

võib esitada määruskaebuse ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale, kui ta esitas sellele eelnevalt vastuväite (FIMS § 28 lg 2). Usaldusisiku tasu kindlaksmääramise peale võib määruskaebuse esitada võlgnik, võlausaldaja ja usaldusisik (FIMS § 54 lg 11). Määruskaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu. Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Asjaolud ja menetluse käik Vxxxxxxx Pxxxxxxx esitas kohtule maksejõuetusavalduse. Avalduse kohaselt on võlgnik lahutatud. Võlgnikul on 2 alaealist last ning üks täiesealine õppiv laps. Võlgnikul puudub registreeritud vara. Võlgniku sissetulekuks on töötasu 1900 eurot. Võlgniku igakuised kulud on 1270 eurot. Võlgade tasumiseks jääb 630 eurot. Võlgnikul on kohustusi kokku umbes 51 000 eurot. Võlgnik selgitas, et ta võttis endise naise maja remondiks ja asjade ostmiseks laene. Võlgnik läks abikaasast lahku, kuid kohustused jäid võlgniku kanda. Pärast lahkuminekut võttis võlgnik veel mõtlematult laene ja ühel hetkel avastas, et neid on liiga palju. Võlgnik andis alla ja lõi käega, tuli töölt ära ja jättis kõik maksmata. Pärast nelja kuud võttis ta end taas kokku, läks samasse kohta tööle tagasi ja sõlmis kõikide võlausaldajatega kokkuleppeid. Võlgnik on pingutanud ja sai hakkama kui sai lisatööd õhtuti teha. Nüüd õhtuseid lisatöid enam teha ei saa ning sissetulek on vähenenud. Võlgnik maksis võlausaldajale Bondora oktoobris väiksema osamakse ning Bondora andis nõude kohtutäiturile täitmiseks. Võlgnik ei soovi, et tööandja saaks täitemenetlusest teada, sest kaotab siis äkki töö. Võlgnik soovib võlgade ümberkujundamise menetlust. 08.11.2023.a määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ning määras usaldusisikuks Evelin Laanemäe. 13.12.2023 esitas usaldusisik enda hinnangu ning võlgniku vara- ja võlanimekirja. Usaldusisik tegi kindlaks, et võlgnikul on kokku kohustusi 50 003,06 eurot. Võlgniku sissetulekuks on töötasu 2130 eurot, pangakonto jääk 13.12.2023 seisuga 580 eurot. Võlgnikule kuulub kinnisasi xxxxxxxx, xxxxxxxxlinn, xxxxxxx vald, xxxxxxxxx, mis on ühisomandis õega. Kinnistu hinnanguline turuväärtus on 3000 eurot, sest kinnistul asuv maja on amortiseerunud. Muu vara puudub. Võlgnik elab üürikorteris, mille üür on 150 eurot ja kommunaalkulud 270 eurot. Võlgnik kasutab pangakontot, mille ta tegi pojale, et sinna lastele raha koguda, kuid makseraskuste tõttu ta ei suutnud koguda. Sealt maksab ta igakuist liikluskindlustusmakset. Lastel endil on pangakontod, kuid nendega tegeleb laste ema. Võlgnik kasutab sõbra autot ja tasub ise hoolduse ja kindlustuse eest. Autot vajab ta lastel külas käimiseks ja nende enda juurde toomiseks. Võlgnik tegi ettepaneku maksta kava alusel 700 eurot kuus. Usaldusisik oli seisukohal, et võlgnik on makseraskustes, mitte maksejõuetu ning tema suhtes tuleks algatada võlgade ümberkujundamise menetlus. 14.12.2023 toimunud istungil arutas kohus võlgniku ja usaldusisikuga võlgniku võimalusi võlgade ümberkujundamise menetluse läbi viimiseks. Võlgnik soovis võlgade ümberkujundamist. Võlgnik avaldas, et ta on nõus maksma kuue aasta jooksul ära kõik põhinõuded ja kõrvalnõuded. Tal on kolm last, kellele maksab elatist 400 eurot kuus ning jooksvalt annab neile veel lisa. Võlgnik soovib, et talle jääks kinnistu alles, et oleks koht kuhu minna. Tegelik elukoht on võlgnikul Jõhvis, sissekirjutus Mustvees. Sissetulek on 1800-1900 eurot ning kui tekib võimalus lisatööd teha, siis saab võlgnik jälle rohkem maksta. Usaldusisiku sõnul ei ole TF Bank veel kohtus käinud, sealt saaks nõuet vähemaks. GS Core teatas, et nende nõuded on TF Bankile tagastatud. Vahetult enne istungit saatis TF Bank jurist

usaldusisikule veel nõudeid 2433 euro ulatuses, need on aruandest puudu. Usaldusisik täpsustab kava koostamiseks kõik nõuded üle. Kohus määras 19.12.2023 usaldusisiku ettemaksu suuruseks 1650 eurot, mille võlgnik on kohustatud tasuma kahe osamaksena (1300 eurot ja 350 eurot). Võlgnik tasus nimetatud summad. 22.12.2023.a määrusega rahuldas kohus võlgniku maksejõuetusavalduse ning algatas menetluse võlgniku võlgade ümberkujundamiseks. Kohus määras usaldusisikule tähtaja kava ja võlausaldajate seisukohtade esitamiseks. Võlgade ümberkujundamise kava ja võlausaldajate seisukohad 25.03.2024 esitas usaldusisik ümberkujundamiskava. Kavast nähtuvalt on kõrvalnõudeid vähendatud 100% ja põhinõuded tasutakse 90% ulatuses. Usaldusisik selgitas, et kui nõue on kinnitatud kohtumäärusega, siis on jooksev viivis maha võetud, ülejäänud nõue on märgitud kohtumääruses kinnitatud suuruses. Kaks nõuet on suurusega alla 1000 euro ja need tasutakse esimese kolme kuuga. Kui oleks need summad jagatud 66 kuu peale ehk kogu perioodi peale, siis oleks kuumakseks tulnud umbes 12 eurot kuus. Alates kolmandast kuust on ülejäänud võlakohustused arvestatud protsentuaalselt kohustuse koguhulga võlajäägist. Kava alusel tasub võlgnik 42 390,65 eurot. Ajaliselt on see pikem (5,5 aastat) kui pankrotimenetluse aeg koos kohustustest vabastamise menetlusega, kuid võlausaldajad saavad suurema osa põhivõlast tagasi. Seega on kava täitmine võlausaldajate igal juhul kasulikum. Võlgnikul on pikaajaline töökoht (alates 2012.a xxxxxxxxxxxxxxxxxOÜ). Võlgniku töötasu on viimastel kuudel natuke langenud (umbes 200 eurot) seoses töökorralduse muudatustega. Samas on võlgnikul pikaajaline töökoht Eesti keskmise palgaga (palk 1956 eurot). Võlgniku suurimad igakuised kulud on seotud elatisega lastele ja üürikorteri kuludega. Võlgnik on valmis enda sissetulekust tasuma igakuiselt 33%. Pankrotimenetluse korral läheb ühisomandis olev kinnistu müüki, igakuiselt saab teha kinnipidamisi kolme ülalpeetavaga. Vara- ja võlanimekirjas on kinnistu kohta kirjutatud järgmist: väärtus 3000 eurot, krundil amortiseerunud maja, puudub kanalisatsioonisüsteem, on välikäimla, katus laseb läbi, eterniit kohati alla kukkunud, aknad vanad ja lasevad tuult läbi, ühes toas on põrand läbi vajunud, maja pole mõtet taastada. Hüpoteetiliselt koguneks kolme aastaga (pankrotimenetluses/kohustustest vabastamise menetluses) umbes 8900 eurot, millest tuleb tasuda ka usaldusisiku/pankrotihalduri kulud. Võlgade ümberkujundamise korral tasub võlgnik aga 42 390,65 eurot. Usaldusisik esitas kohtule võlausaldajatele saadetud teatise, võlausaldajate vastuväited/seisukohad ning avaldas, et jääb kava juurde ning palus kava kinnitada. Ümberkujundamiskavale esitas vastuväite 3 võlausaldajat (Aktiva Finance Group OÜ, Omega Invest OÜ ja Revensen OÜ), pakutud ümberkujundamiskavaga nõustusid ülejäänud 6 võlausaldajat (Bondora AS, Holm Bank AS, OK Incure OÜ, Telia Eesti AS, TF Bank AB Eesti filiaal ja kohtutäitur Anne Böckler). Aktiva Finance Group OÜ oli seisukohal, et võlgnik ei ole kava koostamisel arvestanud asjaoluga, et tema majanduslik seis võib muutuda. Võlausaldaja leidis, et nõude vähendamine sellises ulatuses ja viisil ei arvesta piisavalt võlausaldaja õigustatud huviga. Võlgnik on kohustatud tasuma ka viiviseid. Võlausaldaja on nõus ajatama võlgniku kohustused 5,5 aastaks ainult siis, kui võlgnik tasub selle aja jooksul kogu võlgnevuse. Omega Invest OÜ ei olnud nõude vähendamisega nõus. Võlausaldaja märkis lisaks, et võlgnik alustab talle osamaksete tegemist alates 15.07.2024, kui ometigi on arvestatud kaks kuud kohustuste täitmise perioodi hulka. Korrektne kohustuste täitmise periood on 64 kuud. Võlausaldaja märkis, et targa majandamise korral jõuab võlgnik oma võlad pisitasa ära tasuda ja selle tõttu ei peaks võlausaldajad oma nõudeid vähendama, vaid vajadusel tegema järeleandmisi võla kõrvalnõuete osas. Võlausaldaja soovis, et võlgnik tasuks ära kogu põhivõla ning on nõus

pikendama võla tasumise perioodi 70 kuuni. Võlausaldaja arvates peaks võlgnik esitama kava, millega oleksidõus enamus võlausaldajaid, milles oleks arvestatud võlausaldajate huvidega ja oleks nende suhtes õiglane. Revensen OÜ ei nõustunud nõude vähendamisega. Võlausaldajaid koheldakse ebavõrdselt. Võlausaldajale jäi ebaselgeks, miks üks nõue rahuldatakse kava alusel varem ja teised kohustused hiljem, et miks osad peavad oma raha saamist ootama kauem. Võlausaldaja on seisukohal, et nõude vähendamine sellises ulatuses ja viisil ei arvesta piisavalt võlausaldaja õigustatud huviga. Põhivõla vähendamine ei ole võlausaldajate õigustatud huvidega kooskõlas. Võla vähendamine peaks toimuma kõrvalnõuete arvelt. Võlgnik vabaneks põhinõudest, mille ta on reaalselt saanud enda kasutusse. Põhiosa on võlausaldaja omand ja võlausaldaja ei ole nõus nii põhi- kui kõrvalnõuete vähendamisega. Võlausaldaja märkis, et võlgniku kohustused vähenevad tema arvelt ja võlausaldaja ei saa tema poolt antud rahalt teenida. Pole õige premeerida võlgnikku kohustuste vähendamisega selle eest, et ta on endale vastutustundetult palju kohustusi võtnud. Kohustuste vähendamine riivab väga intensiivselt võlausaldaja omandiõigust ja ettevõtlusvabadust ning seda võib teha ainult äärmise vajaduse korral. Võlausaldaja sõnul ei ole võlgniku varaline seisund piisavalt selge. Võlausaldajal pole olnud võimalust tutvuda võlgniku pangakonto väljavõttega, mispärast puudub võimalus hinnata võlgniku tegelikke kulusid üüri, elamiskulude ja toidu osas. Kui laekumised ja väljamaksed ei toimu avaldaja pangakonto kaudu, ei ole kohtul võimalik kontrollida võlgniku väidete paikapidavust sissetulekute saamise ja kohustuste täitmise kohta. Kohus andis 26.01.2024 usaldusisikule tähtaja kava põhjenduste täpsustamiseks, mh täpsustada kinnisasja väärtust ja võlgnikule kuuluva osa väärtust. Usaldusisik täpsustas, et kinnistu on võlgniku ja tema õe ühisomandis, mille nad said pärandusena oma vanematelt. Võlgniku sõnul on tema ja õe ühine soov tulevikus ehitada krundile uus elumaja, kuid sellega ei saa tegelema hakata enne kui võlgnik saab üle oma makseraskustest. Õde elab välismaal ja lähiaastatel ei plaani veel tagasi tulla. Õde teab võlgniku makseraskustest. Õde ei suuda hetkel võlgniku osa välja osta. Võlgnik soovib ehitada kinnistule uue elumaja, sest see on seotud emotsionaalsete mälestuste ja pärandiga. Kui uus maja on püstitatud, saab ta sellesse kolida. Siis ei pea ta enam tasuma üüri- ja kommunaalkulusid. Uue töökoha vaataks ta elukoha lähedale ja saaks kokku hoida transpordikulude pealt. Usaldusisik esitas kinnisvara portaalides olevad 5 pakkumist koos kinnistute suuruste, seal olevate majade seisukorra ja müügihindadega. Võlgniku ja tema õe ühisomandis oleva kinnisasja hind võib olla 3000-10 000 eurot, sest kinnisasi asub maapiirkonnas, on väike, elumaja on amortiseerunud ja seda pole mõtet renoveerida. Kinnistu ühisomandi jagamine ja müümine on aja- ja rahakulukas ning pole antud menetluse raames mõttekas. Kohus määras vastuväite esitanud võlausaldajatele ärakuulamise 26.03.2024, kuid mitte ükski võlausaldaja ärakuulamisel ei osalenud. Seega ei saanud kohus nendega arutada ka vastuväidete põhjendusi ega sisulisi võimalusi, kas kava saaks ja peaks muutma. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et käesolevalt on võimalik määrata kindlaks võlausaldajate nõuded ning kinnitada ümberkujundamiskava. I Nõuete kindlaks määramine

FIMS § 25 lg 3 kohaselt otsustab kohus kava kinnitamisel esitatud väidete ja tõendite alusel võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suuruse ning tagatiste olemasolu. Vajaduse korral kuulab kohus eelnevalt ära võlgniku ja puudutatud võlausaldaja. Võlgnik ja võlausaldajad ei esitanud vastuväiteid nõuete suuruste osas. Kohus leiab, et kuna vastuväiteid nõuete suurusele ja koosseisule ei esitatud, on nende suurused võimalik kinnitada vastavalt ümberkujundamiskavas märgitule. Kohus kinnitab kõikide võlausaldajate nõuete suurused kava järgi (vt resolutsiooni p 1). II Ümberkujundamiskava kinnitamine Lähtuvalt võlausaldajate nõuetest on avaldajal ümber kujundamist vajavaid nõudeid kokku 51 275,45 eurot. FIMS § 26 lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. Antud juhul on muudetud kavale vastu vaielnud 3 võlausaldajat, kelle nõuded kokku on 23 663,26 eurot. 6 võlausaldajat nõustus kavaga. Kavaga nõustunud võlausaldajate nõudeid on kokku 27 612,19 eurot. Kava kohaselt tasuks võlgnikkava alusel alates 15.05.2024 makseid, kuus keskmiselt 650€. Kohus leiab, et antud juhul on võimalik ümberkujundamiskava kinnitada tulenevalt FIMS § 26 lg-st 2 olenemata kolme võlausaldaja vastuväidetest. FIMS § 26 lg 2 kohaselt võib kohus ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Käesolevalt on ümberkujundamiskavaga nõustunud üle poole pandiga tagamata nõuete võlausaldajatest ning nende nõuetega on esindatud üle poole pandiga tagamata nõuetest. Seega on täidetud eelnimetatud sätte esimene eeldus. Võlgnikul ei ole pandiga tagatud nõudeid. Kohus leiab, et nimetatud sättest tulenev teine eeldus on samuti täidetud. Ümberkujundamiskava alusel ei kohelda vastuväited esitanud võlausaldajat halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. Võlgnik on taotlenud kõikide kõrvalnõuete vähendamist 100%. Põhinõuded on võlgnik valmis tasuma 90% ulatuses ja tasuda need osadena tasumist ning kohustuste täitmise tähtaega tuleks pikendada. Vastuväited esitasid kolm võlausaldajat: Aktiva Finance Group OÜ, Omega Invest OÜ ja Revensen OÜ. Kohus leiab, et võlausaldajate vastuväited kavale ei põhine kava tegelikul sisulisel analüüsil. Võlausaldajad ei ole piisava põhjalikkusega hinnanud neile esitatud kava ega võlgniku majanduslikku seisu. Võlausaldajad ei ole esitanud mõistlikke põhjendusi, miks nad leiavad, et nõude vähendamine kavas märgitud ulatuses ja viisil ei arvesta piisavalt võlausaldajate õigustatud huviga või miks ei täidaks kava kinnitamine FIMS eesmärki, milleks on ületada võlgniku makseraskused ja vältida pankrotimenetlust arvestades seejuures nii võlgniku kui võlausaldajate huve (FiMS § 2 lg 3). Võlausaldajad ei ole arvestanud asjaoluga, et lisaks kava maksetele peab võlgnik ülal pidama enda kolme last ning ennast.

hinnanud seda, kuidas toimub kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamine. Kogu kava täitmine on arvestatud 66 kuu peale, millest esimese kolme kuu jooksul täidetakse kaks kõige väiksemat nõuet ning alates kolmandast kuust kõigi teiste võlausaldajate nõuded. Kolmas kuu on selline kuu, kus võlgnik teeb juba makseid kõikidele võlausaldajatele. Kavast ongi näha, et seitsmele võlausaldajale makstakse põhinõudest 90% ära 64 kuu jooksul, millest üks kuu kattub maksega kahte väikest nõuet omavale võlausaldajale, kokku on makseid ikkagi 66. Kavas märgitud nõuete täitmise aeg on korrektne. Kohtu hinnangul ei saa võlgnik nn targa majandamise korral oma nõudeid ära täita. Võlgnikul on tekkinud makseraskused, võlausaldajaid on palju ning üks võlausaldaja on pöördunud juba kohtutäituri poole, millega kaasnevad täiendavad kulud. Senine praktika kohaselt kohus möönab, et võlgnikul on äärmiselt keeruline saavutada kõigi võlausaldajatega eraldi kokkulepped- kohtupraktika on näidanud, et enamus võlausaldajaid ei soovi võlgnikele vastu tulla, et nt tasumise tähtaja pikendada. Selle ilmekas näide on ka käeolevas asjas esitatud kolm erisuunalist vastuväidet kavale- kõigi võlausaldajate erisoovidega arvestamine kokkulepete tegemisel on väga keerukas, eriti kui võlausaldajaid on suurem arv, sest iga võlausaldaja lähtub ainult enda huvist. Võlgade ümberkujundamise üheks eesmärgiks ongi mh võimaldada võlgnikule kõikide võlausaldajate kohustuste täitmine ühe kava alusel ehk koondada kõik kohustused ühte ning täita neid ühtsetel alustel. Kohus juhib Omega Invest OÜ tähelepanu asjaolule, et tegelikult ongi esitatud kava, millega enamus võlausaldajaid on nõus. Kava on kõigi võlausaldajate suhtes õiglane ja tegelikult kooskõlas kõigi huvidega. Omega Invest OÜ nõuete osas ei saa suurendada põhinõude täitmise ulatust ega pikendada kava täitmise perioodi, sest see oleks juba vastuolus kõigi võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõttega. - Revensen OÜ vastuväidetega seonduvalt märgib kohus, et kahe väiksema nõudega võlausaldaja nõuete täitmisega varem alustamine ei ole kohtu hinnangul võlausaldajate ebavõrdne kohtlemine. Suurte nõuetega võlausaldajad hakkavad saama makseid alates kolmandast kuust, mis ei ole ebamõistlikult pikk ooteaeg, ning sealt edasi suurenevad nendele tehtavad maksed (Mh ka seetõttu, et kaks nõuet on täidetud). Võlausaldaja on põhinõude vähendamise osas vastuväidete esitamisel arvestanud ainult enda huvidega. Võlausaldaja ei ole arvestanud asjaoluga, et võlgnik on makseraskustes ning käimas on võlgade ümberkujundamise menetlus, mille eesmärgiks on mh võlgnikul makseraskuste ületamine samal ajal võlausaldajate huve liigselt kahjustamata. Kohtu hinnangul ei kahjusta liigselt võlausaldajate huve põhinõude vähendamine 10% ulatuses. Kava alusel saavad võlausaldajad oma nõudeid tagasi oluliselt suuremas määras kui nt pankrotimenetluse kaudu. Paraku pole võlausaldaja vastuväites hinnanud võimaliku pankrotimenetluse tulemit enda jaoks. Kohtu hinnangul on võlausaldaja etteheited võlgniku väidetavalt vastutustundetu kohustuste võtmise osas asjakohatud ja ühekülgsed, sest sellisel juhul tuleks esitada sama küsimus ka võlausaldajale endale: kas tema ise on laenu andes järginud vastutustundliku laenemise põhimõtteid. Mis puudutab võlgniku majandusliku seisundi

hindamist, märgib kohus, et seda on käesolevalt teinud usaldusisik ning kohtule on esitatud võlgniku pangakonto väljavõtted ja tuludeklaratsioonid. Kohus on usladusiku analüüsiga tutvunud ja kohtu hinnangul on see objektiivne. Vara- ja võlanimekirjas märgitud igakuised kulud on realistlikus suuruses ka tõendeid nägemata ja hindamata. Kohus leiab, et võlausaldajate ükski vastuväide ei anna alust kava kinnitamata jätmiseks või kava või ümberkujundamise meetmete muutmiseks. Kohus on seisukohal, et kava kohtleb kõiki võlausaldajaid ühetaoliselt ning ühte ei eelistata teistele. Kõikide võlausaldajate nõudeid on vähendatud kõikide kõrvalnõuete võrra (sh intressid, viivised jm) ning põhivõlgnevust tasutakse kõigil 90%. Võlgade ümberkujundamise eesmärgiks on võimaldada võlgnikul ületada tekkinud makseraskused ning seda saab käesoleval juhul teha vaid kavas märgitud viisil. Kava on koostatud just võlgniku majanduslikust seisundist ja maksevõimest lähtuvalt. Kindlasti tuleb arvestada ka sellega, et võlgnikul on igakuised elamiskulud. Samuti tuleb arvestada tema ülalpidamiskohustusega kolme alaealise lapse suhtes. Kohtu hinnangul on kõrvalnõuete vähendamine täies ulatuses ja põhinõuete vähendamine 10% ulatuses mõistlik ning põhjendatud. Kõigi võlausaldajate samaliigilisi nõudeid on vähendatud samaväärselt. Ka vähendamise põhimõte ise ei ole ebavõrdne. Kohus leiab, et võlgade ümberkujundamine on käesolevalt ainuvõimalik ja eelistatuim viis, kuivõrd võlgniku suhtes ei esine hetkel maksejõuetuse olukorda. Võlgnik on makseraskustes. Kohus leiab, et arvestades võlgnikku varalist seisundit on kinnitamiseks esitatud võlgade ümberkujundamiskava täidetav. Käesolevalt oleks võlgniku mittearestitavaks sissetulekuks 1640€ (820+3x(820:3)). Seega oleks osa, mida saaks kinni pidada sissetulekust, mis on vahemikus 1800-2100€, väiksem kui summa, mida võlgnik tasub kava täitmiseks. Võlgnikul on olemas igakuine sissetulek, mis on keskmiselt 1956 eurot kuus. Kolmele lapsele tuleb maksta elatist ning samal ajal enda elamiskulud. Lapsed on esitanud elatise nõude kohtusse ning menetlus veel kestab. Võimalus on, et elatise suurus lastele suureneb ja elatist on võlgnik lastele kohustatud maksma. Ümberkujundamiskava täitmisel tuleb võlgnikul igakuiselt maksta võlausaldaja nõuete täitmiseks kokku 33% töötasust ehk umbes 645 eurot (varieerub sõltuvalt nõude suurustest ja perioodist). Arvestades võlgniku sissetulekuid oleks sellise summa maksmine reaalselt täidetav. Suuremas ulatuses ei oleks võlgnikul ilmselt võimalik ümberkujundamiskava täita, arvestades, et võlgnikul tuleb maksevõime taastamiseks tasuda jooksvalt igapäevaseid vältimatuid püsikulusid, ka selliseid, mis tagaksid võimaluse võlgnikul tööl käia ning säilitada enda elukoht (üüritud eluase). Kohus leiab, et igakuiselt võlgade tasumiseks määratud summat ei ole käesolevalt võimalik suurendada. Võlgade ümberkujundamise eesmärk on makseraskuste ületamine, mitte nende süvendamine. Samuti poleks põhjendatud pikendada võlgade tasumise tähtaega. 66 kuud on niigi pikk aeg ning see võimaldab põhinõuded 90% ulatuses täita. Pikem periood võib liigset koormata võlgnikku ja kahjustada laste huve ja nende ülalpidamist. Kohus märgib, et juhul kui võlgniku sissetulek peaks tulevikus suurenema, on võimalik kava muuta. Kohtu hinnangul on võlgniku sissetulekud piisavad, et tasuda jooksvate kulude kõrval ka võlgnevusi. Võlgnik kinnitas, et soovib nimetatud kulud tasuda. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et ümberkujundamiskavas on võlgnik kohelnud kõiki võlausaldajaid võrdselt: kõigi võlausaldajate kõrvalnõuded on viidud nullini, võlgnik tasub kõigile võlausaldajatele nende põhinõuded 90% ulatuses ning kohustuste täitmise tähtaega on pikendatud kõigi võlausaldajate suhtes võrdsetel ja õiglastel alustel sõltuvalt nende nõuete suurusest.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et FIMS § 26 lg 2 eeldused on täidetud ning kohus kinnitab ümberkujundamiskava. Kohus selgitab, et võlgniku käitumine on kohtu järelevalve all: ta peab andma usaldusisikule aru ümberkujundamiskava täitmise kohta ning seaduses on meetmed juhuks, kui ümberkujundamiskava ei täideta- eelkõige kava tühistamine, mille järel taastuvad kõik nõuded esialgses suuruses ja viisil (FIMS § 41). Kohtu hinnangul on need meetmed piisavad, et survestada võlgnikku täitma võlgade ümberkujundamiskava. Kohus selgitab, et ümberkujundamiskava kinnitamise tagajärjed on sätestatud FIMS §-des 3034. Ümberkujundamiskava on võimalik muuta lähtudes FIMS §-st 36. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik tulenevalt FIMS §-st 35. Võlgnik peab andma kohtule ja usaldusisikule järelevalve teostamiseks vajalikku teavet ja osutama abi järelevalvekohustuse täitmisel. Võlgnik esitab iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest usaldusisikule kohtu määratud tähtajaks aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta, kui kohus ei otsusta teisiti. Usaldusisik esitab võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks kohtule aruande. Kohus selgitab, et võib võlgnikult või usaldusisikult küsida aruannet ümberkujundamiskava täitmise kohta ka muul ajal. Kohtu määrab, et aruanded tuleb võlgnikul usaldusisikule esitada kord aastas 01. maiks millest viimane 01. novembriks 2029. Usaldusisikul tuleb kohtule edastada aruanded ka teadmiseks. Sellisel viisil on kohtul võimalik jälgida kava täitmist. Usaldusisikul tuleb võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks (pärast viimase aruande saamist võlgnikult) esitada kohtule aruanne 20. novembriks 2029.a. Menetluskulude jaotus FIMS § 8 lg 3 alusel jätab kohus võlgniku menetluskulud tema enda kanda ning võlausaldajate kulud nende endi kanda. Usaldusisik esitas kohtule taotluse enda tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Usaldusisik palus määrata enda tasuks 495 eurot (7,5h x 66€/h). Tasu hõlmab toiminguid, mis on tehtud võlgade ümberkujundamise menetluses. FIMS § 54 lg-st 3 lähtuvalt määratakse võlgade ümberkujundamise menetluses usaldusisikule tasu käesolevas paragrahvis sätestatu kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel ja kava üle järelevalve teostamisel iga aasta möödumisel. FIMS § 54 lg 4 kohaselt määrab kohus usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. FIMS § 54 lg 5: Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise kava üle järelevalve teostamisel on summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.