Määruse tegemise aeg ja koht 03.05.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-21-18075
Kohtuasi
Tallinn, Järveotsa tee 9 korteriühistu avaldus X korterile juurdepääsu saamiseks veemõõtjate vahetamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.09.2023 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Tallinn, Järveotsa tee 9 korteriühistu määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja Tallinn, Järveotsa tee 9 korteriühistu (registrikood 80153717), lepinguline esindaja Kunnar Korsten Puudutatud isik X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Marina Simhes-Kazakova
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Harju Maakohtu 30.09.2023 määrus muutmata. Jätta määruskaebus rahuldamata. Jätta määruskaebemenetluse kulud Tallinn, Järveotsa tee 9 korteriühistu kanda. Mõista Tallinn, Järveotsa tee 9 korteriühistult X kasuks välja määruskaebemenetluse kulude hüvitis 620 eurot.
5.Tagastada Tallinn, Järveotsa tee 9 korteriühistule määruskaebuse esitamisel ettenähtust enam tasutud riigilõiv 370 eurot ja kanda see Tallinn, Järveotsa tee 9 korteriühistu arvelduskontole nr EE712200221018685144.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb
2-21-18075 määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Tallinn, Järveotsa tee 9 korteriühistu (avaldaja) esitas 11.02.2022 Harju Maakohtule avalduse, milles palus kohustada Xt (puudutatud isik) tagama korteriühistu juhatuse liikmetele ja AS-i Lavateir (Toruabi) torulukkseppadele sissepääs Tallinn, Järveotsa tee 9-64 asuvasse puudutatud isiku korterisse eesmärgiga vahetada ja plommida avaldaja kulul korteris asuv veemõõtja, võtta kasutusele uus veemõõdusõlm ja paigaldada uued kaugloetavad veemõõtjad. Avalduse kohaselt otsustati korteriomanike 23.10.2020 üldkoosolekul vahetada maja veemõõtjad kaugloetavate veemõõtjate vastu. Puudutatud isik on oma korteri veemõõtja omal algatusel 2019. a välja vahetanud. See on aga plommimata ega ühildu korterelamus kasutusel oleva veemõõtjate kauglugemise süsteemiga. Puudutatud isik ei ole nõustunud oma korteris asuva veemõõtja vahetamisega kaugloetava veemõõtja vastu ega võimalda oma korterisse sissepääsu. Sellega takistab puudutatud isik avaldaja juhatusel täitmast veearvestuse korraldamise kohustust. Kõik teised korterelamu veemõõtjad on kaugloetavate veemõõtjate vastu välja vahetatud. Puudutatud isiku seisukoht
2.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu.
2.1.Puudutatud isik leidis, et ta võis oma korteri veemõõtja ise välja vahetada. Puudutatud isik on korduvalt pöördunud avaldaja juhatuse poole taotlusega, et tema uus veemõõtja plommitaks, kuid avaldaja ei ole seda teinud. Kaugloetava veemõõtja paigaldamine ei oleks puudutatud isiku jaoks tasuta, kuna selle eest tasutakse avaldaja vahenditest, mis omakorda moodustatakse korteriomanike maksetest. Seega sunnitakse puudutatud isikut veemõõtja eest topelt maksma. Korteriomanike 27.06.2019 üldkoosolekul otsustati kaugloetavaid veemõõtjaid mitte paigaldada. Juhatus soetas uued veemõõtjad omal algatusel. Veemõõtjate vahetamine teist tüüpi mõõtjate vastu ei ole käsitatav veearvestussüsteemi tavapärase korrashoiuna, vaid pigem veearvestussüsteemi kaasajastamisena.
2.2.Korteriomanike 23.10.2020 üldkoosoleku otsused on tühised koosoleku kokkukutsumise korra oluliste rikkumiste tõttu. Kutsest ei olnud aru saada, et otsustamisele tuleb veemõõtjate väljavahetamine, mistõttu korteriomanikud ei saanud informeeritult hääletada. Samuti ei saadetud puudutatud isikule ega mitmele teisele korteriomanikule e-posti teel majanduskava eelnõud. Maakohtu määrus ja põhjendused
3.Harju Maakohus jättis 30.09.2023 määrusega avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulude hüvitise 2175 eurot.
4.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on korteriomanik korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 31 lg 1 p 3 järgi kohustatud võimaldama teistel isikutel eriomandi eset kasutada, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. KrtS § 34 lg 2 järgi valitsevad korteriomanikud korteriomandite kaasomandi osa eset korteriühistu kaudu. KrtS § 35 lg 1 järgi otsustavad korteriomanikud korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise
2-21-18075 küsimuste üle häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei ole ette nähtud rangemaid nõudeid.
5.Avaldaja väitel otsustati veemõõtjate väljavahetamine korteriomanike 23.10.2020 üldkoosolekul 2020. a majanduskava osana. Puudutatud isiku väitel on 23.10.2020 üldkoosoleku otsused tühised koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu.
6.KrtS § 29 lg 1 järgi ei ole korteriomanike üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, kui kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida.
7.Maakohus tuvastas, et korteriomanike 23.10.2020 üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda.
7.1.Avaldaja põhikirja p 6.4 järgi informeeritakse korteriühistu liikmeid üldkoosoleku kokkukutsumisest vähemalt 15 päeva ette. Avaldaja juhatuse liige pani 08.10.2020 üldkoosoleku kutse ja selle lisadokumendid majaelanike postkastidesse ja trepikodade teadetetahvlitele. Seitsmele majaelanikule edastati kutse koos lisadokumentidega ka e-kirja teel. Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 135 lg-st 1 algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kutse edastamisel 08.10.2020 algas 15-päevase tähtaja kulgemine 09.10.2020 ning lõppes 23.10.2020 (s.o 15. päev). Üldkoosolek saanuks tähtaja järgimiseks toimuda kõige varem 24.10.2020. Seega rikuti 23.10.2020 üldkoosoleku kokkukutsumisel koosolekust etteteatamise tähtaega.
7.2.KrtS § 20 lg 4 järgi tuleb korteriomanike üldkoosoleku teade ja nõutavad lisadokumendid saata korteriomaniku elektronposti aadressil, kui korteriomanik on korteriühistule oma elektronposti aadressi teatanud. Teatamine KrtS § 20 lg 4 tähenduses ei eelda otsest tahteavaldust saada edaspidi teateid ja dokumente e-posti teel; TsÜS § 68 lg 3 näeb ette võimaluse avaldada tahet ka kaudselt, st teoga, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Kui korteriomanik kasutab korteriühistuga suhtlemiseks oma e-posti aadressi, saab sellest järeldada tahet teha aadress korteriühistule teatavaks; KrtS § 20 lg 4 sätestatud kohustust tuleb täita, kui korteriühistule on liikme e-posti aadress teada. Siinsel juhul olid avaldajale teada enamate korteriomanike e-posti aadressid, kui need, millele kutse edastati, mistõttu 23.10.2020 üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud ka KrtS § 20 lg-s 4 ettenähtud nõuet.
8.KrtS § 29 lg 1 järgi toob üldkoosoleku otsuste tühisuse kaasa selline koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine, mis on oluline. Korteriomanike üldkoosoleku toimumisest etteteatamise tähtaja rikkumine on koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine. Ka KrtS § 20 lg 4 rikkumine on koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine, kuna võis mõjutada teatud korteriomanike võimalust koosolekust teada saada.
9.Üldkoosoleku kokkukutsumise korra olulise rikkumise tõttu on 23.10.2020 üldkoosoleku otsus 2020. a majanduskava kinnitamise kohta (sh otsus veemõõtjate vahetamise kohta) tühine. Kuna vastavasisuline üldkoosoleku otsus puudub, ei ole avaldajal alust nõuda, et puudutatud isik võimaldaks oma korteris veemõõtja välja vahetada.
10.Puudutatud isikult tema korteris veemõõtja vahetamise nõude aluseks ei ole ka põhikirja p 6.11.2, mille kohaselt kuulub juhatuse pädevusse elamu haldamine ja majandamise jooksvate küsimuste otsustamine. KrtS § 35 lg 1 järgi otsustavad korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. KrtS § 35 lg 2 p 1 järgi käsitatakse tavapärase valitsemisena muu hulgas kaasomandi eseme tavapärast korrashoidu. Üldkoosoleku pädevusse
2-21-18075 kuuluvat küsimust ei ole võimalik üle anda juhatusele (TsÜS § 31 lg 3). KrtS § 17 lg 2 järgi võib põhikirjaga ette näha tingimusi, mis ei ole vastuolus seadusega ega eriomandi kokkuleppega. Kui põhikirja säte on vastuolus seadusega, kohaldatakse seaduses sätestatut. Seega on veemõõtjate vahetamise ja KrtS § 31 lg 1 p 3 alusel puudutatud isiku korterisse sissepääsu saamise nõude eelduseks korteriomanike otsus veemõõtjate vahetamise kohta, mis siinsel juhul aga puudub. Määruskaebus
11.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega avaldus rahuldada. Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isiku kanda.
11.1.Korteriomanike 23.10.2020 üldkoosoleku otsuste kehtivus või kehtetus ei omanud avaldaja nõude lahendamisel tähtsust. Puudutatud isik eemaldas juba enne osundatud üldkoosolekut oma korterist avaldaja paigaldatud veemõõtja ja asendas selle teisega, mis on taatlemata. Avaldaja soovis puudutatud isiku omal algatusel paigaldatud veemõõtja asendada avaldaja paigaldatava veemõõtjaga ning selle plommida. 23.10.2020 üldkoosoleku otsus oli seotud kaugloetavate veemõõtjate paigaldamisega kõikidesse korteritesse, kuid avaldaja pidi puudutatud isiku korteri veemõõtja niikuinii vahetama ja plommima – sõltumata sellest, kas paigaldatakse kaugloetav või mõnda teist tüüpi veemõõtja. Puudutatud isiku korteri veemõõtja vajas kontrollimist, vahetamist ja plommimist avaldaja põhikirja p 3.2.15 ja KrtS § 31 lg 1 p 3 alusel, sõltumata 23.10.2020 üldkoosoleku otsusest, millega sooviti otsustada kaugloetavate veemõõtjate paigaldamist koju majas. Maakohus on ekslikult avaldaja nõude lahendamata jätnud, lahendades üksnes puudutatud isiku vastuväidet 23.10.2020 üldkoosoleku otsuste tühisuse kohta.
11.2.Puudutatud isiku korterisse sissepääsu nõudmise aluseks on avaldaja põhikirja p 3.2.15, mille kohaselt „ühistu liige on kohustatud lubama siseneda oma korterisse juhatuse liikmel koos vastava spetsialistiga kütte-, elektri-, veevarustuse-, gaasi- ja kanalisatsioonirikete kõrvaldamiseks”. Rikkeks osundatud punkti tähenduses tuleb lugeda ka puudutatud isiku poolt ebaseaduslikult paigaldatud veemõõtjal kajastuvat ebatäpset vee tarbimisnäitu. Sellise rikke eemaldamine on avaldaja õigus.
11.3.Puudutatud isik eemaldas 2019. a remondi käigus omavoliliselt avaldajale kuuluva veemõõtja ja pani asemele enda veemõõtja, mis on taatlemata ja plommimata. Sellega rikkus puudutatud isik avaldaja põhikirja p-i 3.2.14, mille kohaselt peab korteriomanikul veesüsteemi ümberehituseks olema korteriühistu juhatuse kirjalik luba. Avaldaja selgitas puudutatud isikule, et veemõõtja vahetamine iseseisvalt ei ole lubatud. Veevarustuse teenuse korraldamise ja veemõõtjate vahetamise korraldab korteriühistu. Veemõõtja vahetuse käigus fikseeritakse eelmise mõõdiku näidud ja pannakse plommid. Veemõõtjad peavad sobituma kogu maja veearvestuse süsteemiga. Vaatamata juhatuse selgitustele ei ole puudutatud isik avaldajat ega avaldaja ülesandel töid tegevaid isikuid oma korterisse lubanud ega ole võimaldanud oma korteri veemõõtjat välja vahetada.
11.4.Tallinnas, Järveotsa tee 9 asuvas korterelamus on 72 korteriomandit, millest 71-s on paigaldatud kaugloetavad veemõõtjad. Seega on kõik korteriomanikud peale puudutatud isiku olnud nõus veemõõtjate vahetamisega kaugloetavate veemõõtjate vastu ning on oma käitumisega 23.10.2020 üldkoosoleku otsuse heaks kiitnud. Ka puudutatud isik on oma käitumisega 23.10.2020 üldkoosoleku otsuse heaks kiitnud, kuna ei tuginenud otsuse tühisusele juba varem.
11.5.Maakohus rikkus määruse tegemisel menetlusõiguse norme, võttes asja materjalide juurde puudutatud isiku esitatud venekeelsed dokumendid. Samuti rikkus maakohus
2-21-18075 menetlusõigust, kui määras pärast eelistungit, et asja lahendatakse edaspidi kirjalikus menetluses. Menetlusosaliste seisukohad
12.Puudutatud isik on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning see tuleb jätta muutmata.
12.1.Avaldaja on määruskaebuses väitnud, et avaldaja nõue ei tuginenud korteriomanike 23.10.2020 üldkoosoleku otsusele ega seondunud kaugloetavate veemõõtjate kasutusele võtmise sooviga, vaid nõude aluseks oli avaldaja põhikirja p 3.2.14, mis keelab korteriomanikul tehnosüsteeme ümber ehitada, ning põhikirja p 3.2.15, mis kohustab korteriomanikku lubama sissepääsu korterisse tehnosüsteemide rikete kõrvaldamise eesmärgil. Tegelikult tugines avaldaja maakohtu menetluses just vajadusele paigaldada korteritesse kaugloetavad veemõõtjad ja asjaolule, et puudutatud isiku korteris olev veemõõtja ei ühildu korterelamu uue, kaugloetava süsteemiga. Seega määras maakohus õigesti kindlaks avaldaja nõude aluse ja lahendamist vajavad küsimused. Maakohus hindas põhjendatult üldkoosoleku otsuse kehtivust ning lähtus avaldaja nõude lahendamisel õigesti üldkoosoleku otsuse tühisusest.
12.2.Avaldaja nõude rahuldamiseks ei anna alust ka avaldaja põhikirja p 3.2.14 või p 3.2.15. Kasutuskõlbmatu veemõõtja väljavahetamine ei ole käsitatav korteriomaniku kohustuste rikkumisena, vaid pigem ühistule veetarbimise näitude esitamise kohustuse täitmisena. Veemõõtja väljavahetamine ei ole tehnosüsteemi ümberehitamine ega ka tehnosüsteemi rike, mille kõrvaldamiseks peaks puudutatud isik lubama avaldaja juhatusel ilma korteriomanike otsuseta oma korterisse uue veemõõtja paigaldada. Nagu puudutatud isik maakohtu 13.04.2023 istungil selgitas, toimus puudutatud isiku korteri veemõõtja vahetamine korteri soetamise hetkel avaldaja juhatusega kooskõlastatult, korteriühistu lukksepa osalusel ning veetorustikku puutumata. Puudutatud isik on korduvalt nõudnud juhatuselt tema korteri veemõõtja plommimist. Avaldaja väide, et puudutatud isik ei luba oma korterisse siseneda veemõõtjate kontrollimiseks ja plommimiseks, on ebaõige.
12.3.Avaldaja nõuet ei saa rahuldada ka KrtS § 31 lg 1 p 3 alusel. Avaldaja eesmärk on sundida puudutatud isikut nõustuma kaugloetava veemõõtja paigaldamisega, kuid korteriomanike otsus selle kohta puudub. Korteriomanike 27.06.2019 üldkoosolekul hääletas korteriomanike enamus kaugloetavate veemõõtjate paigaldamise vastu. Menetluse edasine käik
13.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, mistõttu määruskaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 kohaselt koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid.
15.Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebuse kohaselt soovib avaldaja maakohtu määruse tühistamist täies ulatuses ja avalduse rahuldamist, sealhulgas
2-21-18075 avalduse ja määruskaebuse rahuldamisest tulenevalt menetluskulude jätmist puudutatud isiku kanda. Määruskaebuses ei ole vaidlustatud puudutatud isiku menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramist.
16.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et avaldaja õigus nõuda puudutatud isiku korteris veemõõtja vahetamist teist tüüpi (kaugloetava) veemõõtja vastu eeldaks korteriomanike vastavasisulist otsust. KrtS § 35 lg 1 järgi otsustavad korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle korteriomanikud häälteenamuse alusel. Kaasomandi eseme ajakohastamiseks vajalike muudatuste tegemise võib otsustada korteriomanike KrtS § 9 lg-s 3 sätestatud häälteenamusega (KrtS § 39). Seega tuleks uute veemõõtjate paigaldamiseks võtta vastu korteriomanike otsus (ning seda tuleks teha liht- või kvalifitseeritud häälteenamusega, sõltuvalt sellest, kas pidada otsustust tavapärase majandamise või ajakohastamise valdkonda kuuluvaks). Praegusel juhul puudub korteriomanike otsus uute veemõõtjate paigaldamise kohta. Maakohus tuvastas, et 23.10.2020 üldkoosoleku otsus on koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu tühine. Avaldaja ei vaidlustanud määruskaebuses maakohtu tuvastatud asjaolusid, millest tuleneb üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine, ega maakohtu järeldust 23.10.2020 üldkoosoleku otsuse tühisuse kohta.
17.Määruskaebuse väitel tuleneb avaldaja õigus nõuda puudutatud isiku korteris veemõõtja vahetamist avaldaja põhikirja p-st 3.2.15, mille kohaselt ühistu liige on kohustatud lubama siseneda oma korterisse juhatuse liikmel koos vastava spetsialistiga kütte-, elektri-, veevarustuse-, gaasi- ja kanalisatsioonirikete kõrvaldamiseks. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja põhikirja p 3.2.15 ei ole siinse asja asjaolude suhtes kohaldatav. Vaidluse sisuks ei ole kõrvaldamist vajav veevarustuse rike, vaid asjaolu, et puudutatud isiku korteris asuv veemõõtja ei ole kaugloetav ning on taatlemata ja plommimata. Veevarustus ei ole häiritud ning veemõõtja ei ole rikkis, kuigi, kuna see on taatlemata ja plommimata, on avaldajal kahtlusi veemõõtja näitude täpsuse osas. Veemõõtja ebatäpne näit ei ole ringkonnakohtu hinnangul käsitatav veevarustuse rikkena avaldaja põhikirja p-i 3.2.15 tähenduses.
18.Määruskaebuse väitel tuleneb avaldaja õigus nõuda puudutatud isiku korteris veemõõtja vahetamist ka KrtS § 31 lg 1 p-st 3, mille järgi korteriomanik on kohustatud võimaldama eriomandi eset kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Avaldaja nõue on suunatud puudutatud isiku korteris asuva veemõõtja vahetamisele, mitte veevarustussüsteemi või veemõõtja korrashoiule. Lähtudes seisukohast, et puudutatud isiku korteris asuv veemõõtja on korteriomanike kaasomandi ese, saaks avaldaja KrtS § 31 lg 1 p 3 alusel nõuda, et puudutatud isik lubaks avaldajal veemõõtja taadelda ja plommida (eeldusel, et veemõõtjate taatlemise ja plommimise nõue tuleneb seadusest, korteriomanike kokkuleppest või korteriühistu põhikirjast). Siinsel juhul ei ole avaldaja siiski soovinud olemasoleva veemõõtja taatlemist ja plommimist, vaid soovib eeskätt veemõõtja vahetamist. Puudutatud isiku sõnul ei ole ta keeldunud lubamast avaldajal veemõõtjat taadelda ja plommida (vaid vastupidi, puudutatud isik on soovinud, et avaldaja seda teeks).
19.Määruskaebuse kohaselt rikkus puudutatud isik 2019. a oma korteris asuvat veemõõtjat iseseisvalt välja vahetades avaldaja põhikirja p-i 3.2.14, mille kohaselt korteriomanikul peab veesüsteemi ümberehituseks olema korteriühistu juhatuse kirjalik luba. Avaldaja arvates oli veemõõtja vahetamine õigusvastane, mistõttu on vaja veemõõtja igal juhul uuesti välja vahetada. Puudutatud isiku sõnul vahetas ta 2019. a pärast korteri omandamist veemõõtja välja seetõttu, et vana veemõõtja oli rikkis. Ringkonnakohus leiab, et ka juhul, kui puudutatud isiku poolt tema korteris asuva rikkis veemõõtja väljavahetamine oleks käsitatav põhikirja p-i 3.2.14 rikkumisena, ei tulene sellest iseenesest veel avaldaja õigust nõuda veemõõtja vahetamist. Nagu ülal p-s 16 põhjendatud, annaks uue, teist tüüpi veemõõtja paigaldamiseks aluse korteriomanike
2-21-18075 üldkoosoleku otsus. Kui avaldaja soov oleks üksnes taastada väidetava rikkumise eelne olukord ja kõrvaldada õigusvastane muudatus, tuleks eeldatavasti ka sellisel juhul muudatuse kõrvaldamine otsustada korteriomanike poolt tavapärase valitsemise raames (KrtS § 35) (RKTKm 18.10.2023, 2-21-9042, p 15.3). Üldkoosoleku otsuse puudumisel saab avaldaja nõuda, et puudutatud isiku korteris asuv veemõõtja viidaks kooskõlla seadusest, korteriomanike kokkuleppest või korteriühistu põhikirjast tulenevate nõuetega. Seega on avaldajal eeldatavasti õigus nõuda, et puudutatud isik võimaldaks avaldajal oma korteris asuv veemõõtja taadelda ja plommida.
20.Vastuseks määruskaebuse väitele, et korteriomanike 23.10.2020 üldkoosoleku otsus on puudutatud isiku ja korteriomanike poolt nende käitumisega heaks kiidetud, märgib ringkonnakohus, et kuna tühine tehing (sh tühine üldkoosoleku otsus) on algusest peale tühine, ei saa seda hilisema heakskiitva käitumisega kehtivaks muuta. Küll aga saaks üldkoosolek vastu võtta sisult sarnase uue otsuse, kui selles on varasema otsuse tühisuse alused kõrvaldatud (RKTKo 30.01.2009, 3-2-1-145-08, p 12 teine lõik).
21.Määruskaebuses on tehtud etteheiteid maakohtu menetluse läbiviimise kohta. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei rikkunud menetlusõiguse norme, kui määras pärast eelistungi toimumist asja edasise lahendamise kirjalikus menetluses. TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Siinsel juhul ei olnud maakohtul kohtuistungi korraldamise kohustust. Asjaolu, et maakohus võttis vastu puudutatud isiku esitatud venekeelsed dokumendid, millega puudutatud isik soovis tõendada, et avaldajal olid olemas korteriomanike e-posti aadressid, ei mõjutanud ringkonnakohtu hinnangul asja õiget lahendamist. Määruskaebuses ei ole esile toodud, milliseid maakohtu järeldusi materiaalõiguse kohaldamisel võinuks maakohtu menetluse teisiti korraldamine muuta.
22.Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
23.Määruskaebemenetluse kulud jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
24.Vastavalt TsMS § 174 lg-le 3 määrab ringkonnakohus kindlaks määruskaebemenetluses kantud väljamõistetavad menetluskulud. Puudutatud isik esitas 17.04.2024 määruskaebemenetlusega seotud menetluskulude nimekirja. Menetluskulude nimekirja kohaselt on puudutatud isiku menetluskuluks lepingulise esindaja tasu 620 eurot (ilma käibemaksuta). Lepinguline esindaja on määruskaebemenetluses teinud järgmised toimingud: määruskaebusega tutvumine ja analüüs – 1,5 h; kliendile kaebuse sisu selgitamine – 0,5 h; seisukoha koostamine määruskaebuse kohta – 4 h; menetluskulude nimekirja koostamine – 10 minutit. Lepinguline esindaja osutas õigusabi tunnihinnaga 100 eurot (käibemaksu ei lisandu). Ringkonnakohtu hinnangul on puudutatud isiku lepingulise esindaja tehtud toimingud ja toimingutele kulunud aeg olnud põhjendatud, arvestades vaidluse ja menetluskulude nimekirjas kajastatud toimingute sisu. Seega tuleb avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja mõista menetluskulude hüvitis 620 eurot.
25.Kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasus avaldaja määruskaebuse esitamisel riigilõivu 420 eurot. Vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg-le 15 tuleb hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda avalduse esialgsel
2-21-18075 esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. RLS § 59 lg 5 järgi tasutakse avalduse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas riigilõivu 50 eurot. Seega tuli määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 50 eurot. Avaldaja on taotlenud riigilõivu tagastamist, kui kohus leiab, et määruskaebuselt on riigilõivu tasutud enam. Avaldajale tuleb seega tagastada ettenähtust enam tasutud riigilõiv 370 eurot (TsMS § 150 lg 4).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.