Tallinn, Järveotsa tee 9 korteriühistu avaldus S K korterile juurdepääsu saamiseks seoses veemõõtjate vahetamisega
Hagita asja hind
3 500 eurot
Menetlustoiming
avalduse lahendamine
Menetlusosalised ja nende
Avaldaja: Tallinn, Järveotsa tee 9 korteriühistu (registrikood 80153717) Avaldaja esindaja: K K (e-post xxx) Puudutatud isik: S K (isikukood xxx) Puudutatud isiku esindaja: Marina Simhes-Kazakova (epost xxx)
esindajad
Asja lahendamine
kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Mitte võtta asja materjalide juurde avaldaja 31.07.2023 esitatud tõendeid (dtl 332337) ning puudutatud isiku 31.08.2023 esitatud tõendit (dtl 342-343) ning lugeda need tagastatuks.
2.Jätta avaldus rahuldamata.
3.Jätta rahuldamata Tallinn, Järveotsa tee 9 korteriühistu nõue kohustada puudutatud isikut tagama Tallinn, Järveotsa tee 9-X korterisse sissepääs ja ligipääs veemõõtjatele korteriühistu juhatuse liikmetele ja AS-i Lavateir (Toruabi) torulukkseppadele, eesmärgiga vahetada välja korteriühistu kulul veemõõtjad, plombeerida need, võtta kasutusele uus veemõõdusõlm ja uued kaugloetavad veemõõtjad ning kontrollida üle ja võtta uus veemõõdusõlm kortermajas kasutusele kirjalikult koostatud akti alusel.
4.Jätta menetluskulud Tallinn, Järveotsa tee 9 korteriühistu kanda.
5.Välja mõista Tallinn, Järveotsa tee 9 korteriühistult menetluskulu 2 175 eurot S K kasuks. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest määruse teinud kohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Avaldaja väited ja nõue
1.Avaldaja on korteriühistu. 23.10.2020 korteriomanike üldkoosolekul otsustati vahetada maja veemõõtjad kaugloetavate vastu. Puudutatud isik vahetas omal algatusel 2019.a. välja oma korteri veemõõtjad. Need on plommimata ega ühildu korterelamus kasutusel oleva OMS tüüpi veemõõtjate kauglugemise süsteemiga. Puudutatud isik ei ole nõustunud oma korteris asuvate veemõõtjate vahetamisega kaugloetavate vastu ega pole võimaldanud oma korterisse sellel eesmärgil juurdepääsu. Seeläbi takistab puudutatud isik avaldaja juhatusel täitmast põhikirjajärgset veearvestuse korraldamise kohustust. Kõik teised veemõõtjad majas on juba kaugloetavate vastu välja vahetatud. 23.10.2020 korteriomanike üldkoosoleku otsus on kehtiv, võimalikud nõuded seoses kokkukutsumine korra rikkumisega on aegunud. Avaldaja palub: kohustada puudutatud isikut tagama Tallinn, Järveotsa tee 9-X korterisse sissepääs ja ligipääs veemõõtjatele korteriühistu juhatuse liikmetele ja AS-i Lavateir (Toruabi) torulukkseppadele, eesmärgiga vahetada välja korteriühistu kulul veemõõtjad, plombeerida need, võtta kasutusele uus veemõõdusõlm ja uued kaugloetavad veemõõtjad ning kontrollida üle ja võtta uus veemõõdusõlm kortermajas kasutusele kirjalikult koostatud akti alusel. Puudutatud isiku seisukohad
2.Puudutatud isik vaidleb avaldusele vastu. Veemõõtjad ei ole kaasomandi esemeks, mistõttu võis puudutatud isik oma korteri veemõõtjad ise välja vahetada. Puudutatud isik on korduvalt pöördunud ühistu juhatuse poole taotlustega plombeerida tema uus arvesti, kuid tulutult. Kaugloetavate arvestite paigaldamine ei ole tasuta, kuna selle eest tasutakse ühistu vahenditest, millised moodustatakse korteriomanike maksetest. Seega sunnitakse puudutatud isikut sisuliselt arvestite eest topelt tasuma. 27.06.2019.a. üldkoosolekul otsustasid korteriomanikud kaugloetavaid arvesteid mitte paigaldada. Juhatus soetas digitaalsed veearvestid omavoliliselt. 23.10.2020 üldkoosoleku otsused on tühised kokkukutsumine korra oluliste rikkumiste tõttu. Ei olnud aru saada, et otsustama hakatakse arvestite välja vahetamist, mistõttu korteriomanikud ei saanud informeeritult hääletada. Majanduskava eelnõud puudutatud isikule e-posti teel ei edastatud, samuti ei saadetud kutset koos majanduskava eelnõuga mitmetele teistele korteriomanikele, kelle e-posti aadress oli ühistule teada. Arvestite vahetamine teist tüüpi arvestite vastu ei ole mitte tavapärane korrashoid, vaid kaasajastamise küsimus. Puudutatud isik palub jätta avalduse rahuldamata. Tõendite tagastamine
3.Kohus uuendas 30.06.2023 määrusega asja arutamise ning määras avaldajale tähtaja kuni 31.07.2023 täiendavate asjaolude välja toomiseks ja seonduvate tõendite esitamiseks. Avaldaja 31.07.2023 menetlusdokumendile lisatud tõendid ühtegi asjaolu, mille kohta
kohus täiendusi palus (dtl 323), ei puuduta. Osalistevahelisi suhteid üldiselt iseloomustavad andmed asja lahendamisel tähendust ei oma. Kohus ei võta avaldaja 31.07.2023 esitatud tõendeid TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 238 lg 1 p 1 alusel asja materjalide juurde ning loeb need tagastatuks. Samal alusel keeldub kohus puudutatud isiku poolt vastusena 31.08.2023 esitatud tõendi vastu võtmisest ning tagastab selle. Kohtumääruse põhjendused
4.Kohus tuvastab, et puudutatud isik on Tallinnas, Järveotsa tee 9-X asuva korteriomandi omanik (kinnistusraamatu väljavõte dtl 14-15), avaldaja on Järveotsa tee 9 korteriühistu (põhikiri dtl 22-30). Avaldaja nõuab puudutatud isikult juurdepääsu võimaldamist tema korterisse, et vahetada senised veemõõtjad uute kaugloetavate vastu.
5.KrtS (korteriomandi- ja korteriühistuseadus) § 31 lg 1 p 3 kohaselt on korteriomanik kohustatud võimaldama eriomandi eset kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks.
6.KrtS § 34 lg 2 järgi korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu. Vastavalt KrtS § 35 lg 1 korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid.
7.Puudutatud isik on esitanud 27.06.2019 üldkoosoleku protokolli (dtl 109-110), millest nähtuvalt ei võetud 27.06.2019 üldkoosolekul vastu otsust automaatveemõõtjate paigaldamiseks, sest vastava otsuse poolt piisaval arvul korteriomanikke ei hääletanud (dtl 110, alapunkt 6.1). Avaldaja väitel otsustati arvestite vahetus 23.10.2020 üldkoosolekul osana 2020.a. majanduskavast. Kohtule on esitatud 23.10.2020 üldkoosoleku protokoll (dtl 266-294), mille p 5 kohaselt on vastu võetud otsus 2020.a. majanduskava kinnitamiseks. Nähtuvalt 2020.a. majanduskavast (protokolli lisa 4, dtl 292) on selles märgitud, et majandustegevuse aastakavasse on sisse arvestatud veemõõtjate vahetus.
8.Puudutatud isik on seisukohal, et 23.10.2020 üldkoosoleku otsused on tühised seoses kokkukutsumise korra rikkumisega. KrtS § 29 lg 1 järgi kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida.
9.Avaldaja põhikirja p 6.4 järgi üldkoosoleku kokkukutsumisest informeeritakse liikmeid vähemalt 15 päeva ette. Teade üldkoosoleku toimumisest pannakse välja trepikodades. Teates üldkoosoleku toimumise kohta peab olema näidatud koosoleku päevakord ning toimumise koht ja aeg. KrtS § 20 lg 3 järgi kui korteriomanike üldkoosoleku päevakorras on põhikirja muutmine, majanduskava kehtestamine või majandusaasta aruande kinnitamine, tuleb üldkoosoleku teates märkida koht, kus on võimalik tutvuda põhikirja või majanduskava eelnõuga või majandusaasta aruandega, ning nende dokumentidega tutvumise kord. Vastavalt KrtS § 20 lg 4 kui korteriomanik on teatanud korteriühistule oma elektronposti aadressi, tuleb korteriomanike üldkoosoleku teade ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumendid saata sellel aadressil.
10.Avaldaja selgituse kohaselt toimus 23.10.2020 üldkoosoleku kokkukutsumine selliselt, et juhatuse liige pani 08.10.2020 kõikidesse Järveotsa tee 9 majaelanike postkastidesse kutse
(dtl 258, 259). Koos kutsega pandi elanike postkastidesse ka 2020. aasta majanduskava (dtl 260), 2019. aasta aruanne (dtl 261-262) ning revidendi aruanne (dtl 263-264). Lisaks sellele pandi kutse ja eelnimetatud dokumendid Järveotsa tee 9 esimese korruse teadetetahvlile maja mõlemas trepikojas. Kutse koos lisadega edastati 08.10.2020 seitsmele majaelanikule ka e-kirja teel (e-kiri dtl 265).
11.Tulenevalt TsÜS (tsiviilseadustiku üldosa seadus) § 135 lg 1 tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kutse edastamisel 08.10.2020 algas põhikirjajärgse 15-päevase tähtaja kulgemine 09.10.2020 ning lõppes 23.10.2020 (so 15. päev). Üldkoosolek saanuks tähtaja järgimiseks toimuda kõige varasemalt 24.10.2020. Kohus asub seisukohale, et 23.10.2020 üldkoosoleku kokku kutsumisel on koosolekust teatamise tähtaega rikutud.
12.Puudutatud isik on täiendavalt välja toonud, et kutset ja 2020.a. majanduskava eelnõud ei saadetud e-posti teel kõigile korteriomanikele, kelle e-posti aadress oli ühistule teada. Nimetatu tõendamiseks esitas puudutatud isik e-kirjavahetuse (dtl 299-300), millest nähtuvalt on avaldaja 23.10.2020 üldkoosoleku protokolli edastanud 17 e-posti aadressile, 04.10.2020 on avaldajale saatnud e-kirja xxx aadressilt N Z, 04.02.2020 on avaldaja saatnud korteriomanikule e-kirja aadressile xxx ning 31.01.2020 on avaldaja poole pöördunud eposti teel korter X omanikud E ja V L ( xxx). Puudutatud isik on väitnud viidates e-kirjale (dtl 111, tõlge dtl 112), et ka puudutatud isiku e-posti aadress pidi olema korteriühistule teada, kuid kohus leiab, et 20.05.2021 e-kiri ei tõenda, et e-posti aadress oli teada asjassepuutuva üldkoosoleku kokkukutsumise ajal.
13.Kohus määras 30.06.2023, et avaldajal tuleb kohtule teatada, kes Järveotsa tee 9 korteriomanikest olid 23.10.2020 üldkoosoleku kokku kutsumise seisuga teatanud korteriühistule oma e-posti aadressid (nimetada konkreetsed korteriomanikud ja nende eposti aadressid); juhul, kui mõnele korteriomanikule, kes oli oma e-posti aadressi teatanud, kutset e-posti teel ei saadetud, siis kas vastav korteriomanik osales 23.10.2020 üldkoosolekul või on hilisemalt üldkoosoleku otsustuse 2020.a. majandustegevuse aastakava kinnitamise kohta heaks kiitnud (kui siis millal ja millise avaldusega). Avaldaja vastuse kohaselt kontakteerusid enne üldkoosoleku toimumist korteriühistuga 7 korteri omanikud, kes soovisid saada materjale e-postiga ning nendele ühistu ka kutse koos lisamaterjalidega e-posti teel saatis.
14.Kohus ei nõustu avaldajaga, et kutse ning majanduskava eelnõu e-posti teel edastamise kohustus oli ainult nende korteriomanike suhtes, kes selleks eraldi soovi avaldasid. KrtS § 20 lg 4-järgne kohustus on korteriühistul kõigi korteriomanike suhtes, kelle e-posti aadress on ühistule üldkoosoleku kokku kutsumise aja seisuga teada. Tallinna Ringkonnakohus on korduvalt asunud seisukohale, et teatamine KrtS § 20 lg 4 mõistes ei eelda selget tahteavaldust saada edaspidi teateid ja dokumente kätte e-posti teel; TsÜS § 68 lg 3 näeb ette võimaluse avaldada tahet ka kaudselt, st teoga, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Kui korteriomanik kasutab korteriühistuga suhtlemiseks oma e-posti aadressi, siis saab sellest mh järeldada tahet teha aadress korteriühistule teatavaks; KrtS § 20 lg 4 sätestatud kohustust tuleb täita, kui korteriühistule on liikme e-posti aadress teada (Tallinna Ringkonnakohtu 16.04.2021 määrus tsiviilasjas 2-18-17922, p 10.4.6; Tallinna Ringkonnakohtu 10.09.2021 määrus tsiviilasjas 2-20-11750, p 8). Kuivõrd nähtuvalt eelviidatud e-kirjavahetusest (dtl 299-300) oli korteriühistule teada enamate korteriomanike e-posti aadressid, kui need, millele edastati kutse, asub kohus seisukohale, et 23.10.2020 üldkoosoleku kokku kutsumisel on rikutud ka KrtS § 20 lg 4.
15.Tulenevalt KrtS § 29 lg 1 toob korteriomanike üldkoosoleku otsuste tühisuse kaasa selline kokkukutsumise korra rikkumine, mis on oluline. Riigikohus on selgitanud puutuvalt osaühingu osanike koosolekusse, et koosoleku toimumisest osanikele etteteatamise tähtaja rikkumine on koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine, mis toob kaasa sellisel koosolekul vastu võetud otsuste tühisuse; kokkukutsumise reeglid on seaduses sätestatud selleks, et tagada osanikele võimalus saada teada, kus ja millal koosolek toimub ning mida seal otsustama hakatakse, ja ennast koosolekuks ette valmistada ning seal informeeritult hääletada (3-2-1-10-17, p 13). Kohus leiab, et sama kehtib ka korteriomanike üldkoosoleku puhul. Avaldaja põhikirjaga on ette nähtud aeg, mis peab korteriomanikul olema otsustamaks koosolekul osalemise vajaduse üle ning viimaks ennast materjalidega kurssi hääleõiguse informeeritult teostamiseks. Oluliseks tuleb pidada ka 1-päevast tähtaja rikkumist, sest vastasel korral muutuks põhikirjajärgne tähtajanõue sisutuks. Kohus leiab, et 23.10.2020 üldkoosoleku kokku kutsumisel etteteatamistähtaja järgimata jätmine on oluline rikkumine.
16.Riigikohus on leidnud, et otsuste tegemisel üldkoosolekut kokku kutsumata võib vastuvõtmise korra rikkumisele tugineda iga korteriomanik, st ka see isik, kelle suhtes rikkumist toime ei pandud (2-20-11256, p 11.5). Analoogselt saab kohtu hinnangul ka iga korteriomanik tugineda üldkoosoleku kokku kutsumise korra rikkumisele teise korteriomaniku suhtes. Esitatust on tuvastatav, et avaldaja rikkus KrtS § 20 lg 4 nõuet vähemalt korteriomanike N Z, E L ja V L suhtes, jättes neile kutse koos lisamaterjalidega e-posti teel edastamata. Nimetatud isikute e-posti aadressid olid e-kirjavahetuse (dtl 299300) kohaselt avaldajale teada, kuid nähtuvalt dtl 265 e-posti teel kutset neile ei edastatud. Üldkoosoleku protokolli lisaks oleva osalejate nimekirja järgi osales N. Z koosolekul esindaja kaudu (dtl 270), kuid ei E ega V L ei osalenud (dtl 271). KrtS § 20 lg 4 rikkumine võis seega mõjutada nende võimalust koosolekust teada saamiseks, mistõttu tuleb rikkumist hinnata oluliseks. Lisaks sellele ei ole avaldaja vastu vaielnud puudutatud isiku väitele, et kõik 17 e-posti aadressi, millele ühistu edastas 27.10.2020 koosoleku protokolli, kuuluvad korteriomanikele. Sellele vaatamata ei sisaldu kõiki neid aadresse, ega ka samas ekirjavahetusest nähtuvat aadressi xxx, avaldaja esitatud nimekirjas (dtl 328, p 8) temale üldkoosoleku kokku kutsumise seisuga teatatud korteriomanike e-posti aadressidest, mille koostamiseks ja konkreetsete korteriomanike nimedega seostamiseks kohus avaldajat 30.06.2023 määrusega kohustas. Aadresse xxx, xxx, xxx ning xxx pole nime järgi võimalik seostada ühegi korteriomanikuga, mistõttu kohtul ei ole võimalik ka kontrollida, kas vastavad korteriomanikud asjassepuutuval üldkoosolekul osalesid või esineb muid asjaolusid, mis annaksid alust väita, et korteriomanike õigust üldkoosolekust teada vaatamata kutse e-posti teel edastamata jätmisele rikutud ei ole. Kohus asub seisukohale, et ka avaldaja minetused KrtS § 20 lg 4 järgimisel kujutavad endast kokkukutsumise korra olulist rikkumist.
17.Avaldaja ei ole mh vastusena 30.06.2023 kohtumäärusele välja toonud, et ükski korteriomanik oleks 27.10.2020 üldkoosoleku otsuse 2020.a. majandustegevuse aastakava kinnitamise kohta heaks kiitnud. Vastusena avaldaja 29.05.2023 menetlusdokumendis märgitud taotlusele, et kohus kohaldaks „üldkoosoleku kokku kutsumise korra rikkumise nõude osas aegumist“ (dtl 257) märgib kohus, et aegumise vastuväide on võimalik esitada sooritusnõudele. Tulenevalt TsÜS § 38 lg 7 juriidilise isiku organi otsuse tühisusele võib kohtumenetluses tugineda nii hagi kui ka vastuväite esitamisega. Otsuse tühisusele ei saa tugineda, kui otsuse alusel on tehtud kanne avalikku registrisse ja kande tegemisest on möödunud kaks aastat. Puudutatud isik on asjas esitanud otsuse tühisuse vastuväite ning kuivõrd asjassepuutuva otsuse alusel registrikandeid tehtud ei ole, siis seadus vastuväitele
tuginemise aega ei piira. Tühisest tehingust õiguslikke tagajärgi ei teki (TsÜS § 84 lg 1). Viide KrtS § 29 lg 3 sätestatud õigustlõpetavale tähtajale on asjassepuutumatu, kuna nimetatu puudutab kehtetuks tunnistamise nõuet, st kehtetuks tunnistatavaid, mitte tühiseid otsuseid. Kohus asub seisukohale, et 23.10.2020 üldkoosoleku otsused, sh 2020.a. majanduskava kinnitamise osas, on seoses kokkukutsumise korra oluliste rikkumistega KrtS § 29 lg 1 alusel tühised.
18.Kohus leiab, et kuivõrd 23.10.2020 üldkoosoleku otsus 2020.a. majanduskava kinnitamiseks on tühine, on tühine ka selles sisaldunud otsustus veemõõtjate vahetamiseks. Üldkoosoleku otsuse puudumisel puudub avaldajal õiguslik alus nõudmaks, et puudutatud isik võimaldaks oma korteris veearvestite vahetamist. Kohus ei nõustu avaldajaga, et vastav alus saaks tuleneda põhikirja p 6.11.2, mille kohaselt juhatuse pädevusse kuulub elamu haldamine ja majandamise jooksvate küsimuste otsustamine. Tulenevalt KrtS § 35 lg 1 korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid; sh käsitatakse tavapärase valitsemisena KrtS § 35 lg 2 p 1 järgi kaasomandi eseme tavapärast korrashoidu. Üldkoosoleku pädevusse kuuluvat küsimust ei ole võimalik anda juhatuse pädevusse (TsÜS § 31 lg 3). KrtS § 17 lg 2 kohaselt põhikirjaga võib ette näha tingimusi, mis ei ole vastuolus seadusega ega eriomandi kokkuleppega. Kui põhikirja säte on vastuolus seadusega, kohaldatakse seaduses sätestatut. Kuna üldkoosoleku otsus arvestite vahetamiseks puudub, puudub ka nõue KrtS § 31 lg 1 p 3 alusel vastava otsuse täitmiseks korterisse juurdepääsu võimaldamiseks kohustamiseks. Kohus jätab avalduse rahuldamata.
19.Tõendid, millele kohus ei viidanud, teavet asja lahendamisel tähendust omavate asjaolude kohta ei sisalda. Menetluskulud
20.TsMS § 172 lg 1 alusel hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Seoses avalduse rahuldamata jätmisega on menetluskulud põhjendatud jätta avaldaja kui menetluse põhjustaja kanda.
21.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
22.Puudutatud isiku esitatud menetluskulude nimekirjade (dtl 302-303, dtl 345-346) kohaselt tekkis puudutatud isikul kokku menetluskulu 3 140 eurot, so kulu lepingulisele esindajale. Avaldaja leiab, et väidetavad kulud on üle paisutatud.
23.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
24.Kohus leiab dtl 302-303 loetletud toimingute osas, et avaldusele vastamiseks koos seonduvate toimingutega võis põhjendatult kuluda kuni 7 tundi (toimingud 1, 2, 4, 5). Materjalide tõlkimine ei ole õigusteenuse osutamine (kirje 3). Avaldaja 17.03.2022 ja 05.04.2023 täiendustega tutvumiseks ja kliendiga arutamiseks võis põhjendatult kuluda kokku kuni 2 tundi (toimingud 6, 7, 8). 11.04.2023 dokumendi koostamine vahetult enne 13.04.2023 istungit vajalik ei olnud, kohus seisukohta küsinud ei olnud, soovides selgitada võimalikku täienduste esitamise vajadust istungil. Põhjendatud oli toiming 10 - avaldaja 12.04.2023 täiendusega tutvumine 0,5 tundi. Äratuntav ei ole vajadus toiming 11 järgi kliendi ettevalmistamine ärakuulamiseks - vande all ülekuulamise taotlust esitatud ei olnud. Põhjendatud ajakulu istungi ettevalmistamiseks arvestades asja keerukust ei ületa kohtu hinnangul 1 tundi (toiming 12). Istungil osalemisele märgitud ajakulu 1 tund ei ületa istungi protokollijärgset kestust, st on põhjendatud (toiming 13). Mõistlikult vajalik aeg täienduse koostamiseks vastavalt istungil selgitatule koos selgitustega kliendile ei ületa kohtu hinnangul 5 tundi (toimingud 14, 15), sj ei saa vajalikuks pidada ajakulu kogu istungisalvestise järelkuulamisele. Ajakulu avaldaja täiendustega tutvumiseks koos seonduvaga 1 tund (toiming 16), seisukoha koostamiseks 0,75 tundi (toiming 17) ja menetluskulude nimekirja koostamiseks 0,5 tundi (toiming 18) ilmselt ülemäärane kohtu hinnangul ei ole. Põhjendatud ajakulu nimetatud toimingutele kokku oli 18,75 tundi, teenus hinnaga 100 eurot tunnis keskmist tasu sarnase õigusteenuse eest kohtu hinnangul ei ületa, st kulu põhjendatud ulatus kokku on 1 875 eurot.
25.Kohus leiab dtl 345-346 loetletud toimingute osas, et avaldaja 31.07.2023 täiendusega tutvumisele koos kliendiga arutamisega ning tõenditega tutvumisega võis kokku põhjendatult kuluda kuni 2 tundi (toimingud 1-3), asjassepuutuvatele väidetele vastamisele koos täiendava menetluskulude nimekirja koostamisega (toiming 4) kuni tund. Põhjendatuks ei saa pidada ajakulu ilmselt asjakohatule vastamiseks. Kohus oli 30.06.2023 täiendavalt selgitanud, mis on asjassepuutuv. Põhjendatud ajakulu täiendavate toimingute tegemiseks kokku oli seega 3 tundi, so põhjendatud kulu 300 eurot.
26.Kohus mõistab vastavalt menetluskulude jaotusele avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulu 2 175 eurot.
27.TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.