03. mai 2024.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-23-149535
Tsiviilasi / hagi ese
Elisa Eesti AS-i hagiavaldus E. P. vastu raha tasumise nõudes
Hagihind
382,91 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
Elisa Eesti AS (registrikood 10069659, aadress Sõpruse pst 145, 13425 Tallinn) Lepinguline esindaja Agnes Zaure
Kostja
E. P. (isikukood xxxxxxxxxxx, aadress xxx)
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus.
2.Välja mõista E. P.lt (P., isikukood xxxxxxxxxxx) Elisa Eesti AS-i (registrikood 10069659) kasuks 343 (kolmsada nelikümmend kolm) eurot 74 (seitsekümmend neli) senti.
3.Välja mõista E. P.lt (P., isikukood xxxxxxxxxxx) Elisa Eesti AS-i (registrikood 10069659) kasuks viivis põhinõude 313 (kolmsada kolmteist) eurot 36 (kolmkümmend kuus) senti tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 05.01.2024.a (viiendast jaanuarist kahe tuhande kahekümne neljandal aastal) kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 282 (kakssada kaheksakümmend kaks) eurot 98 (üheksakümmend kaheksa) senti. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4.Jätta menetluskulud E. P. (isikukood xxxxxxxxxxx) kanda.
5.Välja mõista E. P.lt (P., isikukood xxxxxxxxxxx) Elisa Eesti AS-i (registrikood 10069659) kasuks riigilõiv 140 (ükssada nelikümmend) eurot ja lepingulise esindaja kulu 288 (kakssada kaheksakümmend kaheksa) eurot.
6.Välja mõista E. P.lt (P., isikukood xxxxxxxxxxx) Elisa Eesti AS-i (registrikood 10069659) kasuks viivis menetluskulude 428 (nelisada kakskümmend kaheksa) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamise nõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 428 (nelisada kakskümmend kaheksa) eurot.
7.Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise järgmine kord: kohtuotsuse resolutsiooni punktides 5 (viis) ja 6 (kuus) märgitud summad tuleb tasuda Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553)
pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXX viitenumbriga xxxxxxx, märkides selgitusse „tsiviilasi nr 2-23-149535“.
8.Jätta rahuldamata Elisa Eesti AS-i (registrikood 10069659) menetluskulude kindlaksmääramise avaldus lepingulise esindaja kulu 50 (viiskümmend) eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulude 20 (kakskümmend) eurot kindlaksmääramiseks ja E. P.lt (P., isikukood xxxxxxxxxxx) väljamõistmiseks. Edasikaebamise kord Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse kirjeldava väljajätmine TsMS § 405 lg 1 p 9 kohaselt võib lihtmenetluses hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus lahendab käesoleval juhul hagiavalduse lihtmenetluses ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Kohtuotsuse põhjendav osa
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus menetleb asja lihtmenetluses, mistõttu piirdub kohus otsuse põhjendavas osas alljärgnevalt õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele kohus rajas oma järeldused. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo 04.05.2016 3-2-1-23-16, p 16).
2.TsMS § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
3.Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja kostja vastusega hagile, ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
4.Hageja on esitanud kostja vastu rahalise nõude. Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema võlasuhe võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt tasu maksmist. Vastavalt VÕS § 3 võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest. VÕS § 8 lg 1 alusel leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema 2 (5)
või tegemata jätma. VÕS § 76 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 2 järgi, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi hageja ees nõuetekohaselt täitnud ning võlgnevust tähtajaks tasunud, on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
5.Hagiavalduse kohaselt tuleneb Elisa Eesti AS-i nõue kostja ja Elisa Teleteenused AS-i (praeguse ärinimega Elisa Eesti AS) vahel 28.02.2020 sõlmitud kliendi- ja teenuse osutamise lepingust nr L-1207516 ning seadmete rendi- ja/või müügilepingust nr L-1207516 (dtl 22-26). Kliendi- ja teenuse osutamise lepingu alusel osutas hageja kostjale järgmiseid teenuseid: VÄIKEkombo R, NutiTV, Järelvaatamine, TV nutiseadmes ja arvutis, Eesti Meedia kanalid, Wi-Fi teenus, TV kaardi rent aadressil Tornimäe 7-101, 10145 Tallinn. Seadmete rendi- ja/või müügilepinguga rentis kostja hagejalt teenuse kasutamiseks vajaminevad seadmed (Intek HDC76CX M2 digiboks (müük osamaksetega), periood 36 kuud, osamakse summa 1,49 eurot; Technicolor CGA2121 modem (müük osamaksetega), periood 36 kuud, osamakse summa 1,99 eurot; DigiTV kaart (rent), vara maksumus 10 eurot). Lepingu(te) alusel oli kostja kohustatud tagastama lepingu lõpetamise korral kõik komplektiosad. Elisa Eesti AS täitis endale võetud kohustusi ja esitas kostjale igakuiseid arveid (dtl 39-77) teenuste kasutamise eest. Kostja arveid tähtaegselt ei tasunud. Poolte vahel puudub vaidlus hageja poolt kostjale esitatud arvete kostja poolt tasumata jätmise osas.
6.Hageja esitas oma väidete tõenduseks alljärgnevad dokumentaalsed tõendid: -28.02.2020 Elisa Teleteenused AS kliendi- ja teenuse osutamise leping nr L-1207516 ning seadmete rendi- ja/või müügileping nr L-1207516, mis on allkirjastatud kostja poolt isiklikult (dtl 22-26); - Elisa Eesti AS teenuste kasutamise üldtingimused (dtl 27-38); - kostjale perioodil 01.03.2020-01.02.2023 Elisa Eesti AS-i poolt väljastatud arved (13 arvet esitatud aastal 2020, 12 arvet esitatud aastal 2021, 12 arvet esitatud aastal 2022, 2 arvet esitatud aastal 2023) kogusummas 342,23 eurot (hagis nõuab hageja 313,36 eurot, märkides, et summas ei sisaldu arvete peal kajastuv viivis) (dtl 39-77); Kohus leiab, et poolte vaidluse puudumise tõttu ei vaja lepingute sõlmimine, hageja poolt kostjale teenuste osutamine, osutatud teenuste tingimused ning hageja poolt kostjale arvete väljastamine eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1).
7.Kostja esitas 12.02.2024 vastuses hagiavaldusele aegumise vastuväite. Kohus kontrollib, kas hageja nõue võib olla aegunud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 142 lg 1 on sätestatud, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Vastavalt TsÜS §-le 143 võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Tulenevalt TsÜS § 146 lg 1 on tehingut tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 3 sätestab, et kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Kohus leiab, et hagist nähtuvalt kohalduvad pooltevahelistele lepingutele Elisa Eesti AS teenuste kasutamise üldtingimused (dtl-d 27-38). Üldtingimuste p 7.5 sisaldab järgmist tingimust: „ELISA arveldusperioodiks on kalendrikuu, mille kohta ELISA esitab Kliendile antud perioodil kasutatud Teenuste eest arve. Arve tuleb tasuda arvel märgitud maksetähtajaks. Klient on kohustatud tasuma arvete tasumisega seonduvad teenustasud“ (dtl 35). Üldtingimuste p 7.9 sisaldab järgmist tingimust: „Arvel näidatud summa peab olema ELISA arveldusarvele tasutud hiljemalt arvel märgitud maksetähtpäevaks. ELISA loeb arve tasutuks kui kogu arvel näidatud summa on laekunud ELISA arveldusarvele [---]“ (dtl 35). Kohus leiab, et hageja tasunõude sissenõutavaks muutumine on seotud arve esitamisega. Seetõttu kohaldub aegumistähtaja alguse määramisel TsÜS § 147 lg 3. Hageja põhjendab hagiavaldust, et hageja on kostjale esitanud 2020.a 13 arvet, mille tasumise tähtaeg saabus 2020. aastal; 2021.a 12 arvet, mille tasumise tähtaeg saabus 2021. aastal; 2022.a 12 arvet, mille 3 (5)
tasumise tähtaeg saabus 2022. aastal; 2023.a 2 arvet, mille tasumise tähtaeg saabus 2023. aastal. Kohus on seisukohal, et 2020.a esitatud arvetel märgitud nõuete aegumine algas 01.01.2021 ning aegumistähtaeg möödus 31.12.2023, 2021.a esitatud arvetel märgitud nõuete aegumine algas 01.01.2022 ning aegumistähtaeg möödub 31.12.2024, 2022.a esitatud arvetel märgitud nõuete aegumine algas 01.01.2023 ning aegumistähtaeg möödub 31.12.2025, 2023.a esitatud arvetel märgitud nõuete aegumine algas 01.01.2024 ning aegumistähtaeg möödub 31.12.2026. Hageja esitas 08.12.2023 kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse. TsÜS § 160 lg 1 ja lg 2 p 3 ning TsMS § 486 lg 2 kohaselt samastatakse maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohtule esitamine hagiavalduse esitamisega. Seega tuleb hagiavaldus lugeda kohtule esitatuks 08.12.2023, see tähendab enne nõuete aegumist. Hagi esitamine peatab nõude aegumise (TsÜS § 160 lg 1). Eeltoodust tulenevalt on hagiavalduses esitatud nõuete aegumine peatunud alates 08.12.2023 ning hageja nõuded kostja vastu (mitte ühegi arve osas) ei ole aegunud.
8.Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et hagejal on õigus nõuda kostjalt 28.02.2020.a kliendi- ja teenuse osutamise lepingust nr L-1207516 ning seadmete rendi- ja/või müügilepingust nr L-1207516 tuleneva põhivõlgnevuse 313,36 eurot tasumist. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 313,36 eurot.
9.Nähtuvalt hagiavaldusest (dtl 20-21) ning viiviseraportist (dtl 78) nõuab hageja kostjalt põhinõudelt 313,36 eurot VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses viivise 30,38 eurot tasumist, mis on arvestatud ajavahemiku 01.03.2023 (s.o viimase arve sissenõutavaks muutumise päevast, milleks on viimase arve maksetähtajale järgnev päev) kuni 04.01.2024 (s.o hagiavalduse esitamise kuupäevani) eest. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja 313,36 euro tasumise nõue kostja vastu muutus sissenõutavaks viimase arve maksetähtpäevale järgnevast päevast, s.o 01.03.2023 (arve nr A-43608459, dtl 77). Seega on hagejal õigus nõuda ajavahemiku 01.03.2023 kuni 04.01.2024 eest viivise tasumist. Hageja esitatud viivisenõue vastab viivitatud päevade arvule (viivitatud päevi kokku 310) ning VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud viivisemäärale. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud, et poolte vahel on kokkulepe viivise tasumise kohustuse puudumise kohta. Seetõttu on hagiavaldus viivise tasumise nõudes põhjendatud. Kohus rahuldab hagiavalduse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 30,38 eurot.
10.TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist põhinõude 313,36 eurot tasumata osalt alates hagi esitamisele järgnevast päevast 05.01.2024. Hageja ei ole põhjendanud hagiavaldust sellega, et tal on tekkinud kahju, mis ületab summaliselt põhinõuet. Kohus mõistab seetõttu kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude 313,36 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 ls 2 ettenähtud ulatuses alates 05.01.2024 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui 282,98 eurot (313,36 –30,38 = 282,98).
11.Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS § 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad.
12.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagiavalduse ja tegi sellega otsuse kostja kahjuks. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 140 eurot. Kohus leiab, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on põhjendatud riigilõivu 140 eurot osas, sest riigilõiv on vältimatu kohtukulu, mille hageja peab kohtusse pöördumisel tegema. 4 (5)
TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus hindab alljärgnevalt hageja lepingulise esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindas kohtumenetluses toimingute tegemise ajal lepinguline esindaja, kes vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (TsMS § 218 sätestatud nõuetele). Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt lepingulise esindaja kulude hüvitamist. Menetluskulude nimekirja (dtl 79) kohaselt on hageja lepingulise esindaja tasu suurus 169 eurot tunnis, millele käibemaksu ei lisandu. Õigusteenuse osutamiseks kulunud aeg oli 2 tundi. Hageja nõuab lepingulise esindaja kulu 338 eurot hüvitamist. Lisaks nõuab hageja maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot hüvitamist. Kohus leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud (Täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule) on olnud vältimatult vajalikud toimingud hageja nõudele kohtus õiguskaitse saamiseks. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hageja lepingulise esindaja ajakulu 2 tundi on põhjendatud ja vajalik ajakulu. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on lepingulise esindaja tasu suuruseks 169 eurot tunnis. Kohtu hinnangul tuleb lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel võtta arvesse, et tegemist oli vähese õigusliku keerukusega tsiviilasjaga. Sarnaste õigusvaidluste maht kohtus ei ole tavaliselt suur ning vaidlusküsimused ei ole õiguslikult keerukad. Kohus peab seega põhjendatuks ja vajalikuks lepingulise esindaja tasu suuruseks 144 eurot tunnis. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et põhjendatud ja vajalikud on hageja lepingulise esindaja kulud 288 eurot (õigusteenuse osutamiseks kulunud aeg 2 tundi x tunnitasu 144 eurot = 288 eurot). Maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 euro väljamõistmiseks õiguslik alus puudub. Antud kulu mõistetakse TsMS § 4842 alusel välja vaid siis, kui kohus teeb maksekäsu või menetluse lõpetamise määruse võla tasumise tõttu. Kuna kohus ei tee käesolevas asjas maksekäsku ega menetluse lõpetamise määrust, ei saa kostjalt nõuda 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kuluna.
13.Kohus määrab eeltoodut arvestades kindlaks hageja kohtukulud riigilõiv 140 eurot ja kohtuvälised kulud lepingulise esindaja kulu 288 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse lepingulise esindaja kulu 50 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude 20 eurot kindlaksmääramiseks ja kostjalt väljamõistmiseks.
14.TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja taotles hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 alusel viivise väljamõistmist kostjalt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulude 428 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.