Muud

Ixx

Õxxxxxx

osalema

võlausaldajate

esimesel

kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel. Kui pankrotimenetlus ei ole selleks ajaks lõppenud, siis esitada aruanne hiljemalt 30.04.2025. a.

kohtumäärust

pankrotihaldur

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

ja pankrotihaldurile ja avaldada

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv. Asjaolud ja menetluse käik Ixx Õxxxx esitas 11.12.2023. a kohtule maksejõuetusavalduse. Võlgniku leibkonda kuuluvad lisaks võlgnikule ka tema elukaaslane ning kolm alaealist last. Võlgnikul on põhiharidus ning ta töötab mehaanikuna Sawmill Wood Product OÜ-s. Igakuine netosissetulek on 1500 eurot. Ixx Õxxxxx elukaaslase igakuine netosissetulek on 900 eurot ning lisanduvad peretoetused 929 eurot. Seega on leibkonna igakuine sissetulek kokku ligikaudu 3300 eurot ning väljaminekud 2155 eurot. Võlgnevuste tasumiseks jääv summa on 500 eurot. Võlgnevuste kogusumma on vähemalt 38 799,18 eurot ning seda viie võlausaldaja ees. Varana on välja toodud sõiduauto Citröen Berlingo (2006. a) hinnangulise väärtusega 500 eurot. Täitmata kohustused on tekkinud seetõttu, et igapäevaseid väljaminekuid kaeti võetud laenud arvelt ning eelmiste laenude teenindamiseks võeti uusi laene. Vahepealsel perioodil elati elukaaslasega lahus ning lastele tuli maksta elatist. Võlgnikul on vigastus, mis vajab kirurgilist sekkumist ning taastumine on aeganõudev. Haiguslehel olles väheneb sissetulek. Võlgnik on pöördunud lahenduste leidmiseks võlausaldajate poole, kuid tulemusteta. Võlgnik soovib enda pankroti väljakuulutamist ning kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võlgnik on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Tasutud on riigilõiv 10 eurot. Kohus võttis 28.12.2023. a määrusega Ixx Õxxxxx maksejõuetuseavalduse menetlusse ja nimetas usaldusisikuks Tiina Larveni. Usaldusisik Tiina Larven esitas 22.02.2024. a kohtule usaldusisiku aruande. Võlgnikul puudub igasugune kinnisvara, väärtpaberid ja varalised nõuded kolmandate isikute vastu. Võlgnikule kuuluvad registriandmete kohaselt neli sõidukit, millest kaks on võlgniku sõnul realiseeritud aastaid tagasi vanarauaks, üks müüdud mitme aasta eest naise vennale 100 euro eest, kuid ümber vormistamata ja üks sõiduk- mahtuniversaal Citroen Berlingo xxxxxxx, väljalaskeaastaga 2005, on võlgniku ainuomand, kuid käesoleval ajal pole sõidukorras. Võlgnik hindab selle väärtuseks 500 eurot. Usaldusisik on välja selgitanud, et müüdud sõiduki mudelile ja väljalaskeaastale vastavad sõidukid on Auto24 andmetel müügis hinnaga 1000 eurot. Võlgnik ise hindab väärtuseks 300 eurot. Võlgniku nimel ei ole äriühinguid ja talle ei kuulu muud vallasvara. pensionifondi osakud on välja võetud aastal 2021.

Vabatahtliku

Võlgnikul on sissetulekud 1974 euro ulatuses kuus. See tulemus on esitatud 2023.aasta 11 kuu keskmise sissetuleku alusel. Võlgnik viibis sel aastal novembris-detsembris haiguslehel, tööl uuesti alates 05.02.2024.a. Võlgnik ei ole vara võõrandanud ega andnud laene. Võlgniku arvelduskontod asuvad SEB Pangas ja Revolut Bank UAB-s, kokku kontode jääk 6,46 eurot. SEB Panga kontol on seatud arest kohtutäitur Oksana Kutšmei poolt. Kolmandate isikute kontosid ei kasuta. Võlgnikul on kohustusi kokku kuue võlausaldaja ees (üheksa kohustust) kogusummas 40 674,39 eurot, millest põhiosa 38 973,44 eurot ja kõrvalnõuded 1700,95 eurot. Kõik on tagamata kohustused. Kohustused jagunevad tarbijakrediidilepinguteks (kahe võlausaldaja ees), kahe võlausaldaja juures on avatud krediidikonto, ühe puhul ostulimiit ja ühe puhul järelmaks. Sisult on kõigi puhul tegemist tarbijakrediidivõlgnevustega.

Võlgniku kulutused ühes kuus on umbes 1680 eurot, millest elatis kolmele lapsele moodustab 670 eurot, eluasemekulud 500 eurot, toidukulud 400 eurot, lisanduvad ravimite, majapidamisja hügieenitarvete kulud jm väiksemad kulud. Eluaseme kohta on usaldusisikule teada, et võlgnik elab käesoleval ajal tööandja pinnal töökohal, kuid ees seisab elamispinna üürimine (Põltsamaal). Võlgnik töötab Pxxxxxxxx OÜ-s lukksepana alates aastast 2021. Alates novembrist 2023 viibis ta haiguslehel xxxxxxxxxxxxxx tõttu, töö uuesti veebruarist 2024, töötasu sama, mis varasemalt. Võlgnik elab perest lahus, elatisnõue kolmele lapsele on täitmisel Oksana Kutsmei büroos. Hetkel on tekkinud elatisvõlgnevus, kuna võlgnik viibis haiguslehel ning polnud suuteline maksma. Kohtutäituri kirjast selgub, et „kokku oli perioodil november 2023 – veebruar 2024 elatise tasumise kohustus kolme lapse eest 2662.44 eurot, ning nõuete pealt kokku on kohtutäituritasud 2077.05 eurot. Sissenõudjale otse on tasutud 800 eurot ja kohtutäituri vahendusel on kokku laekunud 961.29 eurot, seega kõigi kolme nõude jääk kokku on 2978.20 eurot.“ Usaldusisik hindab, et võlgniku sissetuleku ja elatisekohustusega arvestades kuulub võlgniku sissetulekust arestimisele tagatiseta võlgade katteks umbes 300 eurot kuus, mille saab arvestada pankrotivarasse. Arvestades elatisevõlgnevust kolmele lapsele, ei ole võlgnik suuteline täitma võlausaldajate nõudeid ja see olukord ei ole ajutine. Kuigi võlgniku töötasu on olnud korralik, on laenusid siiski juurde võetud. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku maksejõuetus tekkinud põhjusel, et elati üle oma võimete ja pere rahaasju ei osatud planeerida. Usaldusisik teeb ettepaneku kuulutada välja Ixx Õxxxxx pankrot ja algatada tema kohustustest vabastamise menetlus. Kohtu seisukoht FiMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. FiMS § 15 lg 9 kohaselt kui maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik ja ta on taotlenud pankroti väljakuulutamist või pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta usaldusisiku nimetamata ja kümne päeva jooksul maksejõuetusavalduse saamisest arvates pankroti välja kuulutada vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) §-s 31 sätestatule või pankroti välja kuulutada ja algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FiMS §-s 45 sätestatule. FiMS § 18 lg 1 sätestab, et maksejõuetusavaldus vaadatakse läbi pankrotiseaduses pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik. FiMS § 18 lg 2 kohaselt kohus, vaadanud maksejõuetusavalduse läbi: kuulutab välja võlgniku pankroti vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule (p 1) või kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 ja käesoleva seaduse §-s 45 sätestatule (p 2). PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks. Ixx Õxxxxxon avaldanud soovi kuulutada välja tema pankrot ja ta soovib kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Usaldusisik leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning välja tuleks kuulutada Ixx Õxxxxx pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti usaldusisiku koostatud vara- ja võlanimekirjast ja hinnangust nähtub, et võlgniku kohustused ületavad temal olemasolevat vara. Võlgnikul on kohustusi kokku summas 40 674 eurot. Võlgnik töötab stabiilselt sama tööandja juures ja tema sissetulek on olnud keskmiselt 2560 eurot, netotasuna 1974 eurot kuus. Võlgniku ülalpidamisel on kolm alaealist. Lastele tekkinud elatisevõlgnevust nõutakse käesoleval ajal sisse kohtutäituri vahendusel. Võlgniku sõnul on kohtutäituri poolt tema kahe kuu töötasust elatisevõlgnevuse katteks juba peetud kinni üle 2000 euro ja kinnipidamine jätkub. Võlgnikul on kasutada 410 eurot kuus. Samas ei ole elatisevõlgnevusest (kui see püsib) võimalik vabaneda kohustustest vabastamise menetluse käigus. Kohtule esitatud maksekäskudest nähtub, et Ixx Õxxxxxxx on 2023.a novembrikuus (ühele lapsele) ja detsembrikuus (kahele lapsele) välja mõistetud elatis. Kohus loeb tuvastatuks, et Ixx Õxxxx on maksejõuetu ning maksejõetus on püsiva iseloomuga. Tulenevalt PankrS § 31 lg-test 5, 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Võlgnik ärakuulamistoimingul oli kursis saabuva menetluse käiguga ja maksejõuetusmenetluse liikidega. Võlgnik on teadlikult valinud pankrotimenetluse koos kohustustest vabastamise menetlusega, kuna töömaht tööandja juures on vähenenud, see toob omakorda kaasa töötasu vähenemise ja võlgade ümberkujundamise menetlusega ei pruugi ta toime tulla. Võlgnik perega koos ei ela ja ta vajab uut elamispinda. Seni ei ole ta saanud seda otsida, kuna töötasust jääb talle kätte 410 eurot kuus, mis ei võimalda eluaset üürida. Peep Lillemäe andis kohtule nõusoleku olla Ixx Õxxxxx pankrotihaldur pankrotimenetluses ja usaldusisik kohustustest vabastamise menetluses. Kohus on seisukohal, et Peep Lillemäe on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik vähemalt kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt. Kohus kuulutab võlgniku Ixx Õxxxxx pankroti välja 02.mail 2024. kell 17.00, nimetab võlgniku pankrotihalduriks Peep Lillemäe ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku 20.05.2024. a algusega kell 10.00 pankrotihalduri büroos. Koosolekul on võimalik osaleda virtuaalselt. Kohus osaleb virtuaalselt. Kohus kohustab võlgnikku Ixx Õxxxxxx osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul, võlgnik avaldas, et soovib osaleda virtuaalselt. Osalemiseks tuleks link talle saata meili peale. FiMS § 45 lg-te 1, 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud

asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis kättesaadavatest andmebaasidest, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise eeldused. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 30.04.2025. a., et oleks täidetud FIMS § 46 lg 3 nõue. Kohus selgitab: • • • •

Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS§ 44).

•

• •

Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FiMS § 47 lgd 1, 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

Tulenevalt PankrS § 18 lg-test 1, 3; § 20 lg-st 1, § 21 lg 1 ning TsMS § 378 lg 1 p-dest 2-6 rakendab kohus pankroti välja kuulutamisel ilma ajutist haldurit nimetamata oma määrusega järgmised pankrotiavalduse tagamise abinõud: pankrotiavalduse tagamiseks keelab kohus avaldajal oma varade käsutamise ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. TMS § 51 lg 1 järgi täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Tulenevalt PankrS § 33 lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kohus saadab kohtumääruse pankrotihaldurile, samuti võlgnikule. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine PankrS § 150 lg 1 p 1 ja lg 2 kohaselt tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 150 lg.1 p.2 järgi kuuluvad ajutise halduri ja usaldusisiku kulud menetluskulude hulka. FiMS § 54 lg 1sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 kohaselt, kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. PankrS § 23 lg.2 järgi (2) Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.

PankrS § 23 lg.3 järgi Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 23 lg.4 järgi Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg.51 järgi Käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Usaldusisik Tiina Larven esitas 22.02.2024. a tasutaotluse koos tasu arvestusega FiMS § 54 lg 2 ja PankrS § 23 lg-te 2, 3 kohaselt. Usaldusisik taotleb tasu 8 töötunni eest määraga 75 eurot tund, lisandub käibemaks 132 eurot, kokku 732 eurot. Seega on tasutaotlus esitatud Pankrs § 23 lg.3 alusel, lähtudes Töölepingu seaduse alusel kehtestatud kuupalga alammääral põhinevast tunnitasust. Tunnitasu 75 eurot mahub PankrS § 23 lg.3 alusel arvutatavatesse raamidesse ja ajakulu 8 tundi on kohane selles menetluses. Kohus leiab, et rakendatud tunnitasust saab lähtuda. Usaldusisik taotleb tasu maksmist

MURUSSAARE

OÜ arvelduskontole nr EE191010220107355017. Kohus kontrollis, et Murussaare OÜ, mille kaudu usaldusisik tegutseb, on käibemaksukohustuslane. Kohus määrab tasu Pankrs § 23 lg.2, 3 ja lg.5 alusel, lähtudes Töölepingu seadusega kehtestatud kuupalga alammäära baasil arvutatud tunnitasust. Kohus määrab usaldusisiku tasu lähtudes ajakulust 8 tundi ehk 600 eurot (8x75=600), lisandub käibemaks 22% ehk 132 eurot, kokku 732 eurot. Usaldusisiku tasu tuleb välja mõista võlgnikult ja kanda moodustuvast pankrotivarast PankrS § 150 lg.2 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.