Muud

esimesel

pankrotimenetluse lõppemisel. Kui pankrotimenetlus ei ole selleks ajaks lõppenud, siis esitada aruanne hiljemalt 30.04.2025. a.

kohtumäärust

pankrotihaldur

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv. Asjaolud ja menetluse käik Ixxxx Mxxxxx esitas 08.01.2024. a kohtule maksejõuetusavalduse. Võlgnik on vallaline ning tal on kaks alaealist ülalpeetavat. Võlgnikul on keskharidus, ta ei tööta. Varasemalt on vähem kui aasta töötanud Saksamaal lihttöölisena. Võlgnik otsib töötukassa kaudu tööd. Osaline töövõime. Igakuiseks sissetulekuks on märgitud 478,06 eurot, sh sotsiaaltoetused 318,06 eurot ja lastetoetused 160 eurot. Väljaminekud ületavad olulisel määral sissetulekuid. Võlgnikul on võlausaldajate ees täitmata kohustusi vähemalt summas 9460,88 eurot. Perekonnal tekkisid majandusraskused, mille tõttu võeti kiirlaene. Laenude teenindamiseks võeti uusi laene. Võlgnik kasvatab lapsi üksinda. See omakorda ei võimaldanud töötada vahetustega või pikki töötunde nõudval ametikohal. Saadud laenuraha on kasutatud perekonna ülalpidamiseks. Vara puudub. Võlgnik on jõudnud oma võimete piirini ning ei suuda võetud kohustusi täita. Võlgnik on esitanud taotluse täitemenetluste peatamiseks. Võlgnik Ixxxx Mxxxxx soovib pankroti väljakuulutamist ning kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Tasutud on riigilõiv 10 eurot. Kohus kuulas võlgniku ära 31.01.2024. Võlgnik soovib kohustustest vabanemist. Kohus võttis 12.02.2024. a määrusega Ixxxx Mxxxxx maksejõuetuseavalduse menetlusse ja nimetas usaldusisikuks Peep Lillemäe. Kohus peatas Ixxxx Mxxxxx vara suhtes läbiviidavad täitemenetlused ning võimalikud sundtäitmised. Usaldusisik Peet Lillemäe esitas 02.04.2024. a kohtule usaldusisiku aruande. Võlgnikul puudub igasugune kinnis – või vallasvara, väärtpaberid ja varalised nõuded kolmandate isikute vastu. Võlgniku sissetulekuks ja seeläbi varaks on töövõimetoetus, mille suurus kuude lõikes erineb, keskmiselt 323 eurot kuus. Töövõimetoetus on määratud tähtajaga kuni 30.05.2024.a. Võlgnikul oli pangakonto Swedbank pangas, mis suleti aastal 2022 panga algatusel. Võlgnik kasutab oma 11-aastase lapse nimel olevat pangakontot, kuhu laekuvad talle makstavad töövõimetoetus ja vähesed nõustamistoetused. Muid sissetulekuid võlgnik ei saa. Võlgnikul on kohustusi kuue võlausaldaja ees kokku summas 9477,65 eurot. Võlgnikule vajalikud igakuised väljaminekud on 850 eurot kuus. Võlgnik kasvatab üksi kaht alaealist last (7- ja 11-aastane). Usaldusisiku hinnang on, et vastavalt FIMS § 18 lg 2 p 2 esinevad kõik alused võlgniku pankroti välja kuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks vastavalt PankrS § 31 ja FIMS § 45 sätestatule. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning ta on oma maksejõuetusavalduses soovinud nii pankroti välja kuulutamist kui kohustustest vabastamist. Usaldusisik teeb ettepaneku kuulutada välja võlgnik Ixxxx Mxxxxx pankrot ja algatada tema kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisik selgitab Ixxxx Mxxxxx maksejõuetuse tekkimise põhjusi: Võlgnik ei ole ei Eestis ega varem Lätis elades kunagi töötanud. Ainus töökogemus on töötamine Saksamaal 2018. aastal kokku 6 kuud. Töö leidmine on raskendatud järgmistel põhjustel - praktiliselt puudub töökogemus, eesti keelt ei valda, kasvatab üksi 2 last - tütar on 7-aastane ja poeg 10-aastane. Kuna võlgnik ei tööta ja palka ei saa, siis vaid sotsiaaltoetustest ei ela ära. Tekkinud rahapuuduses leidis võlgnik, et laenude võtmine on õige valik, kahjuks osutus see siiski

valearvestuseks ning võlad muudkui kuhjusid. Esimeste kiirlaenude tagasimaksmiseks võttis võlgnik uusi laene ja võlad muudkui suurenesid. Usaldusisik annab Töötukassa informatsioonile tuginedes ülevaate Ixxxx Mxxxxx suhtlemisest Töötukassaga. Kokkuvõttes on Töötukassa teinud võlgnikule aktiivselt erinevaid osalemispakkumisi (koolitused, nõustamised), milles osalemiseks on võlgnikul motivatsioon puudunud ja ta pole paljudel osalenud. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteotunnustega tegu, vaid muu asjaolu PankrS § 22 lg.5 tähenduses. Usaldusisik on võlgnikuga isiklikult kohtunud, pidanud maha sisuka vestluse ja võlgnik on mõistnud, et nii edasi elada ei saa. Tema väljaminekud on oluliselt suuremad kui sissetulekud. Võlgnik on mõistnud vajadust leida töö, et hakata võlgasid tagasi maksma. Usaldusisik näeb võimalust pankrotimenetluse käigus toetada võlgnikku töö otsimisel ja leidmisel ja aidata tõsta võlgnikus motivatsiooni otsida tööd.

KOHTU SEISUKOHT

FiMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. FiMS § 15 lg 9 kohaselt kui maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik ja ta on taotlenud pankroti väljakuulutamist või pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta usaldusisiku nimetamata ja kümne päeva jooksul maksejõuetusavalduse saamisest arvates pankroti välja kuulutada vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) §-s 31 sätestatule või pankroti välja kuulutada ja algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FiMS §-s 45 sätestatule. FiMS § 18 lg 1 sätestab, et maksejõuetusavaldus vaadatakse läbi pankrotiseaduses pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik. FiMS § 18 lg 2 kohaselt kohus, vaadanud maksejõuetusavalduse läbi: kuulutab välja võlgniku pankroti vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule (p 1) või kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 ja käesoleva seaduse §-s 45 sätestatule (p 2). PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks. Ixxxx Mxxxxx on nõus pankrotimenetlusega ja ta soovib kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Usaldusisik leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning välja tuleks kuulutada Ixxxx Mxxxxx pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.

Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti usaldusisiku koostatud vara- ja võlanimekirjast ja hinnangust nähtub, et võlgniku kohustused ületavad temal olemasolevat vara. Võlgnikul on kohustusi kokku summas 9477,65 eurot. Võlgnik on osalise töövõimega ning tema sissetulekuks on töövõimetoetus umbes 323 eurot kuus. Võlgniku ülalpidamisel on kaks alaealist. Lastele makstakse igakuiselt riiklikku lastetoetust 160 eurot. Võlgnik käesolevalt ei tööta, üldse on ta elus töötanud väga vähest aega, umbes 6 kuud Saksamaal. Võlgnik on pidanud tööle saamisel takistuseks oma rahvust ja asjaolu, et kahe lapse kasvatamise tõttu ei saa ta võtta vastu tööd, mis võtavad terve tööpäeva. Osalise tööajaga tööd ei ole leida. Töötukassa ülevaatest nähtub, et tegelikult võlgnik ei ole osalenud talle pakutud eesti keele koolitustel ega arvuti algõppe koolitusel, samuti on ta jätnud kasutamata mitu talle pakutud nõustamist, mis aidanuks tõsta motivatsiooni töö otsimisel. Need asjaolud raskendavad võlgnikul ilmselt töö leidmist ka pankrotimenetluse jooksul. Samas on võlgnikul vältimatult vajalik- eeskätt toime tulekuks ja lastele vajaliku tagamiseks- asuda tööle. Võlgniku kohustuste hulgas on kohustus, millest ei ole võimalik vabaneda kohustustest vabanemise menetluses- konfiskeerimise asendamiseks väljamõistetud kohustus. Kohus loeb tuvastatuks, et Ixxxx Mxxxxx on maksejõuetu ning maksejõetus on püsiva iseloomuga. Tulenevalt PankrS § 31 lg-test 5, 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohus märgib, et usaldusisik on toonud esile raskusi esmaste nõuete täitmisel maksejõuetusmenetluses – usaldusisiku konto avamisel SEB Pangas. Lisaks sellele osutab käesolev pankrotimenetlus probleemkohtadele, mis tekivad, kui esmatasandi teenuseid (pangakontori kasutamist) ei pakuta isegi maakonnakeskuses enam mitte. Peep Lillemäe andis kohtule nõusoleku jätkamiseks pankrotihaldurina. Kohus on seisukohal, et Peep Lillemäe on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik vähemalt kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt. Kohus kuulutab võlgniku Ixxxx Mxxxxx pankroti välja 02.mail 2024. kell 9.00, nimetab võlgniku pankrotihalduriks Peep Lillemäe ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku 20.05.2024. a algusega kell 09.30 pankrotihalduri büroos. Koosolekul on võimalik osaleda virtuaalselt, osaleda soovijatele saadab pankrotihaldur vajalikud lingid. Kohus osaleb virtuaalselt. Kohus kohustab võlgnikku Ixxxx Mxxxxx osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul, võlgnik saab osaleda Valga kohtumajas. FiMS § 45 lg-te 1, 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381

või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis kättesaadavatest andmebaasidest, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise eeldused. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 01.04.2025. a., et oleks täidetud FIMS § 46 lg 3 nõue. Kohus selgitab: • • • • •

• •

Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS§ 44). Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FiMS § 47 lgd 1, 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib

menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9). Tulenevalt PankrS § 18 lg-test 1, 3; § 20 lg-st 1, § 21 lg 1 ning TsMS § 378 lg 1 p-dest 2-6 rakendab kohus pankroti välja kuulutamisel ilma ajutist haldurit nimetamata oma määrusega järgmised pankrotiavalduse tagamise abinõud: pankrotiavalduse tagamiseks keelab kohus avaldajal oma varade käsutamise ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. TMS § 51 lg 1 järgi täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Tulenevalt PankrS § 33 lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kohus saadab kohtumääruse pankrotihaldurile, samuti võlgnikule. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine PankrS § 150 lg 1 p 1 ja lg 2 kohaselt tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. FiMS § 54 lg 1sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 kohaselt, kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. PankrS § 23 lg.4 järgi Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg.51 järgi Käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Usaldusisik Peep Lillemäe esitas 01.04.2024. a tasutaotluse koos tasu arvestusega FiMS § 54 lg 2 ja PankrS § 23 lg-te 2, 3 ja 51 kohaselt. Usaldusisik taotleb tasu 12 töötunni (24 pooltundi) eest määraga 66 eurot tund ehk 33 eurot pooltund, käibemaksu ei lisandu. Kokku 792 eurot. Usaldusisik taotleb tasu maksmist Lillemäe Õigusbüroo OÜ arvelduskontole nr EE417700771001862408 LHV Pangas. Kohus kontrollis, et Lillemäe Õigusbüroo OÜ, mille kaudu usaldusisik tegutseb, ei ole käibemaksukohustuslane. Kohus määrab tasu Pankrs § 23 lg.4, lg.51 sätete ja viidatud justiitsministri määruse alusel lähtudes pooltunni hinnast 33 eurot (tunnihind 66 eurot).

Kohus määrab usaldusisiku tasu lähtudes ajakulust 24 pooltundi ehk 792 eurot. Usaldusisiku tasu hüvitamine tuleb määrata riigi vahenditest PankrS § 23 lg 4 esimese lause alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.