X ja Y hagi Üheksavara OÜ ja Karsas OÜ vastu tehingu kehtetuse tuvastamiseks, hüpoteegi kustutamiseks, äriühingu osa omandi üleandmiseks ja tahteavalduse asendamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.08.2021 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
2500 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X ja Y apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I X (isikukood XXXXXXXXXXX) Hageja II Y (isikukood XXXXXXXXXXX) Hagejate lepinguline esindaja Kaili-Helina Kolts Kostja I Üheksavara OÜ (registrikood 12934541) (ei osale peale Riigikohtu lahendit menetluses) Kostja II Karsas OÜ (registrikood 14399610) Kostjate seadusjärgne esindaja TN
Menetluse liik
Kohtuistung 03.04.2024
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 27.08.2021 otsus tühistada osas, milles jäi rahuldamata hagejate hagi Karsas OÜ vastu Leiges OÜ (endise nimetusega 1Maaler OÜ) osa omandiõiguse üleandmiseks ja sellega seonduva tahteavalduse asendamiseks, samuti hagi tagamise abinõu tühistamise ning menetluskulude jaotuse ja rahaliselt kindlaksmääramata jätmise osas (maakohtu otsuse resolutsiooni punktid 1, 4–7).
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi Karsas OÜ vastu rahuldada ning jaotada maakohtu- ja apellatsioonimenetlusega seotud kulud vastavalt otsuse tervikresolutsioonile.
3.Riigikohtu 21.06.2023 otsusega on jõustunud Harju Maakohtu 27.08.2021 otsus osas, milles kohus tuvastas X ja Üheksavara OÜ vahelise laenulepingu tühisuse ja kohustas Üheksavara OÜ-d andma tahteavaldus Tallinnas Katleri t 17-5 asuvale korteriomandile seatud hüpoteegi kustutamiseks ning luges tahteavalduse asendatuks kohtuotsusega (maakohtu otsuse resolutsiooni punktid 2 ja 3). Samuti on jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 29.03.2022 otsus osas, milles hagejatele seoses Üheksavara OÜ apellatsioonkaebuse menetlemisega tekkinud kulud jäeti Üheksavara OÜ kanda ja mõisteti hagejate kasuks solidaarselt Üheksavara OÜ-lt välja menetluskulude hüvitis 540 eurot koos viivisega (ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni punkt 5).
4.Kohtuotsuse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 1) Hagi rahuldada. 2) Tuvastada X ja Üheksavara OÜ vahel 06.05.2020 sõlmitud (27.04.2020 kuupäeva kandva) laenulepingu tühisus. 3) Kohustada Üheksavara OÜ-d andma Tallinnas Katleri t 17-5 asuvale korteriomandile (registriosa nr 10550901) seatud hüpoteegi kustutamiseks vajalik tahteavaldus ja lugeda tahteavaldus tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lõike 5 alusel asendatuks käesoleva jõustunud kohtuotsusega. 4) Kohustada Karsas OÜ-d andma vajalik tahteavaldus Leiges OÜ (reg/kood 14134336, endise nimega 1Maaler OÜ) osa omandi üleandmiseks Xle ja lugeda tahteavaldus tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lõike 5 alusel asendatuks käesoleva jõustunud kohtuotsusega. 5) Jätta 15.09.2020 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega seati Leiges OÜ osale nimiväärtusega 2500 eurot käsutamise keelumärge ja tehti keeld nähtavaks keelumärke kandmisega äriregistrisse X kasuks, jõusse kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna. 6) X ja Y apellatsioonkaebus rahuldada. 7) Jätta X ja Y menetluskulud seoses Üheksavara OÜ apellatsioonkaebuse menetlemisega Üheksavara OÜ kanda. 8) Mõista Üheksavara OÜ-lt välja X ja Y kasuks solidaarselt ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 540 eurot. Tasumisega viivitamisel tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud ulatuses kohtulahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni. 9) Jätta X ja Y menetluskulud seoses hagiavalduse menetlemisega maakohtus, hagejate apellatsioonkaebuse menetlemisega Karsas OÜ vastu apellatsioonikohtus ja hagejate kassatsioonkaebuse menetlemisega Karsas OÜ vastu Riigikohtus Karsas OÜ kanda. 10) Seni kindlaksmääramata menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul peale ringkonnakohtu otsuse jõustumist.
Edasikaebekord ja tähtaeg Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast
2(13)
2-20-9760 viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejatele Tallinnas Katleri t 17-5 asuv korteriomand (registriosa 10550901; edaspidi ka korteriomand). Hagejate ühisomandis oli 1Maaler OÜ (registrikood 14134336) osa nimiväärtusega 2500 eurot (100% osakapitalist). Hageja I oli äriühingu juhatuse liige, tegemist oli ehitus- ja remonttöid pakkuva ettevõttega.
2.2020. a kevadel tekkisid 1Maaler OÜ-l majanduslikud raskused. Kostjate juhatuse liige TN pakkus hagejatele oma teenuseid esialgu õigusnõustajana võlgnikelt raha sissenõudmiseks, seejärel kui makseraskustesse sattunud äriühingu nõustaja ja likvideerija. Teenuste ja nõustamise tulemusel veenis TN hagejaid, et 1Maaler OÜ kreeditorid võivad mitte ainult keerulises rahalises olukorras olevale ettevõttele, vaid ka hagejate isiklikule varale sissenõudeid pöörata. Probleemi lahendamiseks pakkus TN nõuetest kõrvalehoidumise ja ettevõtte registrist kustutamise teenust.
3.TNi pakkumise järgi pidid hagejad võõrandama tema kontrolli all olevale äriühingule 1Maaler OÜ osakapitali, peale mida lubas TN äriühingu registrist kustutada hagejatele mistahes nõudeid esitamata. Tegemist oli nö klassikalise ettevõtte likvideerimisteenusega. Ühtlasi lubas TN 1Maaler OÜ võlgnikelt raha sisse nõuda ja hagejatele 70% laekunud summadest edasi anda (selleks pidi 1Maaler OÜ loovutama nõuded TNi kontrolli all olevatele äriühingutele). TN selgitas nõustamise raames, et hagejate isiklikule varale kreeditoride sissenõuete pööramise vältimiseks tuleb TNi kontrolli all oleva Üheksavara OÜ kasuks seada hüpoteek selleks, et kreeditoridel tekiks hagejatel vara puudumise mulje.
4.Eeltoodud mõjutuste tulemusel sõlmiti TNi kontrolli all olevate äriühingute ja hagejate vahel alljärgnevad lepingud: • 28.03.2020 leping 1Maaler OÜ ja Hänga OÜ vahel nõuete summas 28 151,79 eurot loovutamise kohta Riser Ehitus OÜ vastu; • 27.04.2020 leping, mille alusel hageja I näiliselt võttis kostjalt I laenu sularahas 50 000 eurot; • 01.05.2020 leping 1Maaler OÜ ja Hänga OÜ vahel nõuete summas 23 516,18 eurot loovutamise kohta Bariot Group OÜ vastu; • 06.05.2020 leping, millega hagejad müüsid 1 euro eest kostjale II 1Maaler OÜ 100% osa; • 06.05.2020 asjaõigusleping, millega seati hagejate korteriomandile kostja I kasuks hüpoteek 70 000 eurot, millega olid tagatud kostja I nõuded hageja I vastu, mis tulenesid 27.04.2020 laenulepingust.
5.TN lõi hagejatele arusaama vajadusest neile kuulunud võlgades äriühingule likvideerimisteenuse osutamiseks, likvideeritava äriühingu debitoorsete võlgnevuste sissenõudmiseks ja selle arvelt kreeditoride nõuete rahuldamiseks. Tehingute tulemusel TN hagejate huvides tegutsema ei asunud, vaid hakkas peale äriühingu omandamist
3(13)
2-20-9760 tegutsema isiklikes varalistes huvides, luues tema kontrolli all olevatest äriühingutest võrgustiku, mille osapooled vahetasid omavahel nõudeid ning mis asusid tegutsema hagejate varalisi huve ja Leiges OÜ (endine 1Maaler OÜ) kreeditoride huve kahjustaval viisil.
6.Hüpoteegi seadmise leping, laenuleping ja müügileping olid sõlmitud pettuse teel hagejate eksimusse viimise mõjul TNi poolt nõustamisteenuste osutamisel lojaalsus- ja hoolsuskohustust rikkudes, kasutades ära hagejate õigusalast teadmatust ja kogenematust.
7.Hageja I ei ole kostjalt I laenu taotlenud, lepingutingimusi arutanud ega kooskõlastanud ega laenu laenu saanud.
8.TN omastas tehingute abil 1Maaler OÜ-le võlgnevuste tasumiseks laekunud vähemalt 100 000 eurot, jättes tasumata äriühingu kreeditoride nõuded. 1Maaler OÜ võlausaldajatele on TN põhjendanud arvete tasumata jätmist endise juhatuse liikme äriühingule väidetavalt tekitatud kahjuga. Äriühingule laekunud rahalistest vahenditest oleks piisanud enamuses kreeditoride nõuete tasumiseks.
9.Kui hagejad nõudsid TNilt selgitusi, hakkas ta ja tema kontrolli all olevad äriühingud survestama hagejaid erinevate nõuetega, ähvardades hagejat I võimaliku pankrotimenetlusega ja kuriteoteatega. Hagejate pöördumisele võõrandada tagasi 1Maaler OÜ osa ning kustutada hüpoteek vastas TN keeldumisega.
10.Kostja II tegevusest tingituna esitasid hagejad 11.06.2020 kostjale II ja TNile 1Maaler OÜ osa müügilepingu tühistamise tahteavalduse. Kostja II sellele ei reageerinud. Müügileping on tühine, kuna on heade kommetega vastuolus. Lepingu sõlmimisele kallutanud TN teadis, et hagejad sõlmivad lepingud tulenevalt kogenematusest või muust sellisest asjaolust ning tehingud on sõlmitud nende jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel ja toob neile kaasa suuremahulise varalise kaotuse. Lepingust pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Lepingu eesmärk on ebamoraalne ja taunitav.
11.Alternatiivselt on osa müügileping tühine tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 alusel. Lepingupooled olid kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahtsid jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad.
12.Hagejad paluvad mh kohustada kostjat II andma Leiges OÜ (endise nimega 1Maaler OÜ) osa omand üle hagejale I ja sellega seondava tahteavalduse tegemiseks ning lugeda tahteavaldus asendatuks kohtulahendiga. Kostjate seisukohad
13.Kostjad vaidlevad nõuetele vastu.
14.Hagejate ettevõte oli sattunud majandusraskustesse enne pandeemiat juhatuse liikmete tegevuse tagajärjel. Ettevõtte pangakontolt oli ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt hagejad võtnud sularahas välja aastatel 2017–2020 437 000 eurot. Varjamaks varade ebasihipärast kasutamist, võlausaldajate kahjustamist, pankrotikuritegusid, ettevõtte varade omastamist, võimalikke maksukuritegusid, jättis hageja I majandusaasta aruanded aastatel 2016–2019 esitamata.
4(13)
2-20-9760
15.Hageja I pöördus ettevõtte võlgnevuste sissenõudmiseks Hänga OÜ poole ja esitas mitmeid väidetavaid nõudeid tõendavad dokumendid, kokku summas enam kui 120 000 eurot. Hänga OÜ esitas võlgnikele nõudeavaldused. Hageja I 1Maaler OÜ juhatuse liikmena võttis omaks, et ettevõttel on kassast puudu sularaha suurusjärgus ca 50 000 eurot ja maksuvõlg suurusjärgus 60 000 eurot ja raamatupidamine ei ole sisse viidud või on lünklik. Hageja I kinnitas, et ettevõtte konto on blokeeritud ja ettevõtlusega tegelemine on sisuliselt võimatu. Nende andmete põhjal soovitas Hänga OÜ ettevõtte likvideerida, nõuda sisse võlgnevused ja tasuda kohustused võlausaldajate ees. Hageja I väitis, et ei oma likvideerimismenetluse läbiviimiseks aega, tahtmist ega teadmisi ning avaldas soovi võõrandada osaühingu osa kostjale II hinnaga 1 eurot. Sellisena tehing ka vormistati 06.05.2020. Hagist ei selgu, mil moel oleks hagejat I mõjutatud osa võõrandama ja miks seda oli vaja. Kostjatele teadaolevalt on hageja I kõrgharidusega isik, enam kui 10 aasta pikkuse ettevõtluskogemusega, kes soovis distantseeruda ettevõtte tegemistest ja oli nõus selle teenuse eest tasuma 2000 eurot.
16.Peale müügilepingu sõlmimist keeldus hageja I andmast üle ettevõtte raamatupidamise algdokumentatsiooni, mis takistas likvideerimismenetluse alustamist. Selgus, et hageja I jättis avaldamata ka ettevõtte välismaal asuva pangakonto olemasolu. Kasutades eeltoodut, omastas hageja I ettevõtte kontolt mais–juunis 2020 kokku enam kui 50 000 eurot. Osaühing esitas kuriteokaebuse, mille alusel Riigiprokuratuur algatas kriminaalmenetluse.
17.Hageja I ei soovinud 30.05.2020 müügilepingut tühistada. Hageja I avaldas soovi osa tagasi põhjusel, et T, tere päevast! V pahandab minuga, et ma müüsin firma ja ta soovib võlgu tasuma hakata. Kas saame firma tagasi mängida? Kui palju see maksaks? (sms-i tõlge). Sms kinnitab, et hagejad ei olnud eksituses ja tegemist oli tegeliku tehinguga.
18.Müügileping ei olnud näiline. Hageja I sai TNlt volituse Leiges OÜ esindamiseks 06.05– 10.06.2020, et allkirjastada osaühingu nimel (ehitus)tööde üleandmise-vastuvõtmise akte. Kui müügileping ei oleks olnud tegelik, ei oleks TN pidanud andma volitust. Osa omandamise hetkel olid Võistluse 6, Tallinnas objekti tööd kliendile üle andmata. Kuna hageja I oli töödega kursis, väljastas osaühing töödega seotud dokumentatsiooni korda ajamiseks volituse. Klient Tycoon OÜ esitas osaühingu suhtes kuriteokaebuse, sest hageja I soovis omastada välja maksmisele kuulunud summa Leedu makseteenuste pakkuja Paysera kaudu (palus osaühingu teadmata kanda kõik summad sinna). Kui äriühing sai sellest teada, selgus, et hageja I on omastanud ettevõtte kontolt suurema summa raha. Leiges OÜ esitas hageja I suhtes kuriteokaebuse. Esimese astme kohtu otsus
19.Maakohus rahuldas hagi osaliselt, tuvastades laenulepingu kehtetuse, kohustades kostjat I andma hüpoteegi kustutamiseks vajaliku tahteavalduse ja lugedes tahteavalduse asendatuks jõustunud kohtuotsusega. Maakohus jättis hagi rahuldamata nõudes, millega hagejad palusid kohustada kostjat II andma üle Leiges OÜ osa omand hageja I omandisse ja sellega seondava tahteavalduse tegemiseks ning lugeda tahteavaldus asendatuks kohtulahendiga.
20.Otsuse põhjenduste kohaselt nähtub seonduvalt hagiga äriühingu osa omandi tagasi saamiseks asjast, et poolte ühine tahe 1Maaler OÜ võõrandamistehingu puhul oli majanduslikes raskustes oleva ettevõtte võõrandamine kostjale II, mille tulemusel (i)
5(13)
2-20-9760 vabanes hageja I seotusest majandusraskustes oleva ettevõttega ning (ii) kostja II sai sisuliselt tasuta majandusraskustes oleva ettevõtte omanikuks eesmärgiga nõuda sisse võlgnevused võlgnikelt, tasuda võimalikud kohustused võlausaldajate ees ning ettevõte seejärel likvideerida. Hagejad ei ole esile toonud, milles väljendus võõrandamistehingu osapoolte tahe väidetava õigusnäivuse loomisel. Samuti ei ole esile toodud, millist võimalikku muud tehingut üritati võõrandamistehinguga varjata. Seega on kohus seisukohal, et võõrandamistehingu puhul ei esine näiliku tehingu tegemisele viitavaid asjaolusid, mistõttu tehing ei ole TsÜS § 89 kohaselt tühine.
21.Eelmises punktis viidatud asjaoludel ja eesmärkidel läbiviidud võõrandamistehing ei ole kohtu hinnangul ka heade kommete või avaliku korraga vastuolus. Majandusraskustes oleva ettevõtte võõrandamist isikule, kes müüja asemel ettevõtte tegevust jätkab, ei saa pidada vastuolus olevaks ühiskonnaliikmete keskmise moraalitunnetusega. Asjaolu, et ettevõttel on majandusraskused, ei muuda võõrandamistehingut amoraalseks. Hageja I on pikaaegse ärikogemusega, ei ole tõendatud, et tal oleks olnud erakorraline vajadus või sõltuvussuhe tehingu tegemiseks. Tehing ei ole tehtud äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Selle tingimused on poolte vahel läbi räägitud ning lepingu esemeks oli majandusraskustes ettevõte, mille väärtust võibki tehingu tegemise hetkel pidada sisuliselt võrdseks 0-ga. Hagejad ei ole tõendanud, et ettevõtte väärtus oleks olnud suurem kui võõrandamislepingus kajastatud müügihind 1 euro. Samuti ei olnud tehingust tulenevate kohustuste tasakaal heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, vähemalt mitte hageja I kahjuks. Hageja I vabanes sisuliselt tasuta majandusraskuses olevast äriühingust ning kohustus üle andma selle omandi ning sellega seonduva dokumentatsiooni.
22.See, kas pooltel oli ettevõtte omandi kostjale II ülemineku järgse tegevuse osas mingeid kokkuleppeid, ei oma tehingu kehtivuse osas tähendust. Hagejad on viidanud, et kostja II pidi 1Maaler OÜ sisuliselt likvideerima ning selle käigus sissenõutud võlgnevustest pidi hagejale I makstama 70%. Kohus märgib, et vastava õigussuhte olemasolu tõendamine ning sellest tulenevate kohustuste täitmata jätmine ei ole käesoleva vaidluse esemeks. Lisaks tuleb märkida, et nõustajad (TN, Hängi OÜ) ei ole käesolevas asjas kostjateks ning nõustamise eest esitati arve 1Maaler OÜ-le, mitte hagejatele.
23.Hagejad ei ole tõendanud, et 1Maaler OÜ osa kostjale II võõrandamine toimus pettuse teel. Hageja I ei ole esile toonud, millised võõrandamistehinguga seotud asjaolud olid talle kostja II poolt tahtlikult ebaõigesti avaldatud või kuidas ebaõiged asjaolud teda tehingu tegemisele kallutasid. Samuti ei ole hageja I esile toonud, millistest asjaoludest on kostja II hagejale teatamata jätnud. Seega on viited pettusele alusetud.
24.Kuivõrd tühisuse materiaalsed alused puuduvad, ei analüüsi kohus tehingu tühistamise formaalseid eeldusi (nt pettuse puhul tühistamisavalduse kättetoimetamine, selle sisu ja tähtaegsus).
25.Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et 1Maaler OÜ osa võõrandamine ei ole tühine TsÜS §-de 86 ja 89 järgi. Hagejate apellatsioonkaebus
26.Hagejad paluvad maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi jäi rahuldamata ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi täielikult ja jätta menetluskulud kostjate kanda.
27.Maakohus ei võtnud seisukohta hagejate väite osas, et kõik pooltevahelised lepingud sõlmiti hagejate antud käsundi raames. Käsundi alusel tegutsemise on eelnevas menetluses
6(13)
2-20-9760 võtnud selgelt omaks ka kostjad ning sisuliselt tuvastas käsundil põhineva õigussuhte olemasolu ka maakohus.
28.Hagejad ei nõustu, et see, kas pooltel oli ettevõtte omandi ülemineku järgse tegevuse osas mingeid kokkuleppeid, ei oma tehingu kehtivuse osas tähendust ja et käsundi iseloomuga õigussuhte olemasolu tõendamine ning sellest tulenevate kohustuste täitmata jätmine ei ole käesoleva vaidluse esemeks. Maakohus tuvastas, et TNi pakutud teenuse sisuks lepiti kokku võõrandatud äriühingu likvideerimine ja debitoorsete võlgnevuste sissenõudmine ning selle arvelt äriühingu võlausaldajatele võlgnevuste tasumine. Käsundi täitmine ei saanud kaasa tuua sellist olukorda, kus äriühingu omandamise järel omastati deebitoride poolt tasutud rahalised vahendid, äriühing on likvideerimata ja nõustaja tegevuse tulemusel oli hageja I sunnitud käenduslepinguste alusel täitma märkimisväärses ulatuses äriühingu kohustusi. Likvideerimisteenust osutas TNi poolt kontrollitav äriühing (Hänga OÜ), millele loovutati ka nõuded deebitoride vastu, näilise laenu väljastas TNi kontrollitav kostja I ning vaidlusaluse osaluse omandas TNi kontrollitav kostja II. Tehingutes osalenud äriühinguid kontrollib ja nende majandustegevust juhib tegeliku kasusaaja ning juhatuse liikmena TN.
29.TsÜS § 138 lõigete 1 ja 2 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus ning õiguste teostamine ei ole lubatud seadusevastasel viisil, samuti selliselt, et õiguste teostamise eesmärk on kahju tekitamine teisel isikule. Käesoleval juhul jättis käsundisaaja käsundist tulenevad kohustused pahatahtlikult täitmata eesmärgiga saada seadusevastasel viisil varalist kasu tekitades käsundiandjale märkimisväärses ulatuses rahalist kahju. Seetõttu tuleb tuvastada TsÜS § 86 lõike 1 alusel võõrandamislepingu tühisus. Kostjate vastus apellatsioonkaebusele
30.Kostjad vaidlesid hagejate apellatsioonkaebusele vastu ning palusid jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hagjate kanda. Edasine menetlus
31.Tallinna Ringkonnakohus jättis 29.03.2023 otsusega hagejate kaebuse osas maakohtu otsuse lõppjäreldused muutmata, kuid muutis osaliselt lahendi põhjendusi.
32.Mõlemad pooled esitasid kassatsioonkaebused ja 21.06.2023 otsusega tühistas Riigikohus apellatsioonikohtu otsuse osas, milles: 1) oli jäänud hagejate apellatsioonkaebus rahuldamata; 2) oli jäänud muutmata maakohtu otsus osas, milles kohus rahuldas hagi osaliselt (maakohtu otsuse resolutsiooni punkt 1); 3) oli jäänud hagi rahuldamata Leiges OÜ osa omandi üleandmise ja sellega seostuva tahteavalduse asendamise nõuetes (maakohtu otsuse resolutsiooni punkt 4); 4) oli tühistatud 15.09.2020 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu (maakohtu otsuse resolutsiooni punkt 5); 5) menetluskulud maakohtus jäid poolte kanda (maakohtu otsuse resolutsiooni punkt 6) ja menetluskulude rahaline suuruse jäi kindlaks määramata (maakohtu otsuse resolutsiooni punkt 7); 6) jäid apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud kostja II menetluskulud solidaarselt hagejate kanda (ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni punkti 3 teine lause); 7) mõisteti hagejatelt solidaarselt kostja II kasuks välja ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 220 eurot ning määrati, et tasumisega viivitamisel tuleb tasuda viivist (ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni punkt 4). Ülejäänud osas jõustus ringkonnakohtu otsus. Tühistatud osa saadeti tagasi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
7(13)
2-20-9760
33.Riigikohus asus tühistatud osas järgmistele seisukohtadele: 1) maakohus ei võtnud seisukohta hagejate väite kohta, et kõik pooltevahelised lepingud sõlmiti hagejate antud käsundi raames (punkt 16); 2) kui pooled sõlmisid käsunduslepingu, mille üheks tingimuseks oli Leiges OÜ osa üleandmine kostjale II, kohaldub sellisele käsunduslepingule (kohustustehingule) kohustuslik notariaalselt tõestatud vormi nõue tulenevalt enne 24.05.2020 kehtinud äriseadustiku (ÄS) § 149 lõikest 4 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 11 lõikest 3, kuna müügileping sõlmiti 06.05.2020 (punkt 18); 3) kui käsunduslepingut ei sõlmitud notariaalselt tõestatud vormis, on käsundusleping tühine TsÜS § 83 lõike 1 järgi ja § 84 lõike 1 järgi ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi ning tühise tehingu alusel saadu tagastatakse alusetu rikastumise sätete kohaselt, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (punkt 20); 4) kui osa võõrandamistehing sõlmiti ja osa anti üle notariaalselt tõestatud käsunduslepingu raames, on võimalik käsundisaaja väljaandmiskohustus VÕS § 626 lõike 1 alusel, kui käsundisaajaks oli kostja II, st isik, kellele osa võõrandati; seejuures tuleb arvestada konkreetse tegevusala ja teenuse iseärasusi (punkt 19); 5) kui hagejate ja kostja I tegelik tahe oli suunatud käsundussuhte loomisele, mitte üksnes Leiges OÜ osa võõrandamisele, tuleb poolte tahte alusel käsitada nendevahelist suhet ühtse käsunduslepinguna; kui käsundusleping on vorminõude tõttu tühine, tuleb hinnata, kas osa võõrandamistehing oleks sõlmitud ka käsunduslepingut sõlmimata (TsÜS § 85); kui osa võõrandamistehingu sõlmimine muude käsunduslepingus ettenähtud kokkulepete sõlmimiseta ei olnud poolte tegeliku tahtega kooskõlas, võib tehing olla näilik ja seega tühine TsÜS § 89 järgi ning seda sõltumata sellest, kas see oli sõlmitud notariaalselt tõestatud vormis või mitte (punkt 21); 6) kui käsundusleping sõlmiti kostjaga II ja see leping on tühine vorminõude järgimata jätmise tõttu, ning tühine on ka osa võõrandamistehing kui selle käsunduslepingu osa, tuleb kostjal II ja käsundisaaja(te)l tagastada tühise käsunduslepingu alusel saadu alusetu rikastumise sätete kohaselt (punkt 22); 7) kui vorminõude tõttu tühine käsundusleping sõlmiti, ning tühine on ka osa võõrandamistehing kui käsunduslepingu osa, ent käsundisaajaks ei olnud kostja II, võib kostjal II siiski olla osa väljaandmise kohustus tulenevalt VÕS §-st 1030, kui osa üleandmise kohustus oli kokku lepitud kostja II kasuks; VÕS §-s 1029 sätestatud olukorra esinemisel ei ole kostjal II kui kolmandal isikul selle sätte tähenduses osa väljaandmise kohustust hagejatele (punkt 22); 8) kui käsunduslepingut ei sõlmitud, on osa võõrandamistehing iseseisvalt kehtiv tehing ning kostjal II ei ole kohustust osa hagejatele välja anda (punkt 22).
34.Riigikohtu seisukohtadest tulenevalt selgitas ringkonnakohus 01.11.2023 korraldavas määruses pooltele menetluslikku olukorda ja andis õiguse tuua esile ning vajadusel tõendada (pidades silmas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lõiget 1) kas viidates maakohtus kogutud tõenditele või taotledes TsMS § 652 lõike 3 punkti 2 alusel täiendavate tõendite vastuvõtmist apellatsioonimenetluses) elulisi asjaolusid, mis omavad tähtsust asja uuel lahendamisel ringkonnakohtus tulenevalt Riigikohtu kohustuslikest juhistest. Pooled esitasid täiendavad seisukohad 21.11.2023 ja 01.12.2023. Ringkonnakohtu seisukoht
35.Ringkonnakohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et hagejate apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele ja vaidlustatud otsus tuleb menetlusõiguse normide olulise rikkumise ja materiaalõiguse
8(13)
2-20-9760 normide ebaõige kohaldamise tõttu tühistada osas, milles hagi jäi maakohtus rahuldamata, samuti menetluskulude jaotuse ja hagi tagamise abinõu tühistamise osas. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi täies ulatuses ja jaotab menetluskulud, samuti otsustab uuesti maakohtu poolt kohaldatud hagi tagamise abinõu edasise kehtivuse üle (TsMS § 657 lõike 1 punkt 2, § 173 lõige 3, § 445 lõige 2).
36.Ringkonnakohus selgitab esmalt, et Riigikohtu 21.06.2023 otsusega praeguses kohtuasjas on jõustunud Harju Maakohtu 27.08.2021 otsus osas, milles kohus tuvastas hageja I ja kostja I vahelise laenulepingu tühisuse ning kohustas kostjat I andma tahteavaldus Tallinnas Katleri t 17-5 asuvale korteriomandile seatud hüpoteegi kustutamiseks ja luges kostja I tahteavalduse asendatuks kohtuotsusega (maakohtu otsuse resolutsiooni punktid 2, 3). Samuti on jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 29.03.2022 otsus osas, milles hagejatele seoses kostja I apellatsioonkaebuse menetlemisega tekkinud kulud jäeti kostja I kanda ja mõisteti hagejate kasuks solidaarselt kostjalt I välja menetluskulude hüvitis 540 eurot koos viivisega (ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni punkt 5).
37.Vastavalt eelmises punktis viidatud Riigikohtu lahendile on praeguse apellatsioonimenetluse esemeks hagejate nõue kohustada kostjat II andma endise nimetusega 1Maaler OÜ osa omand üle hagejale I ja andma selleks vajalik tahteavaldus ning asendada kostja II tahteavaldus kohtuotsusega. Samuti on jaotamata ja rahaliselt kindlaks määramata kostja II vastu esitatud hagi menetlemisega seotud menetluskulud kolmes kohtuastmes.
38.TsMS § 693 lõikest 2 tulenevalt on Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud. Sama sätte lõike 1 alusel jätkub praeguse tsiviilasja menetlus ringkonnakohtus seisundis, milles see oli enne asja läbivaatamise lõpetamist. Riigikohus on praeguses asjas asunud mh seisukohale, et alama astme kohtud jätsid ebaõigesti tähelepanuta hagejate väited käsundisuhte kohta, st selle kohta, et käsundisuhte raames sõlmiti TNi kontrolli all olevate äriühingute ja hagejate vahel mitu lepingut, sh äriühingu osa võõrandamisleping. Samuti, et mh maakohus rikkus TsMS § 436 lõigetest 4 ja 7, § 438 lõike 1 esimesest lausest, § 348 lõigetest 1–3, §-st 351, § 392 lõike 1 punktidest 1 ja 3, § 400 lõikest 5 ja § 401 lõikest 1 tulenevat selgitamis- ja kvalifitseerimiskohustust, kui jättis hindamata, kas hagejate nõue äriühingu osa üleandmiseks võib tuleneda väidetavast käsunduslepingust. Järgnevalt kõrvaldab ringkonnakohus maakohtu rikkumised hagejate nõude kvalifitseerimisel. Selgitamiskohustuse täitis ringkonnakohus 01.11.2023 korraldava määrusega.
39.Ringkonnakohus on poolte esiletoodud ja tõendite kogumi alusel tuvastamist leidnud eluliste asjaolude alusel seisukohal, et praeguses asjas on tsiviilkohtumenetluse jaoks piisava elulise veenvusega leidnud tõendamist, et vaidlusalune äriühingu osa võõrandamise tehing oli sõlmitud lahutamatu osana hageja I ja TNi kontrolli all oleva Hänga OÜ vahelisest suulisest käsunduslepingust, mis aga on vorminõude rikkumise tõttu tühine TsÜS § 83 lõikest 1 tulenevalt. Kolleegium põhjendab seisukohta järgmiselt.
40.VÕS § 3 punkti 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida mh lepingust. VÕS § 9 lõike 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumise andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Sama sätte lõike 2 kohaselt on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. TsÜS § 68 lõike 1 kohaselt võib tahteavalduse teha mistahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. TsÜS § 69 lõike 1 kohaselt
9(13)
2-20-9760 tuleb kindlale isikule suunatud tahteavaldus tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Sama sätte lõike 2 kohaselt on tahteavaldus kätte saadud, kui see on saajale isiklikult teatavaks tehtud. TsÜS § 75 lõike 1 kohaselt tuleb kindlale isikule tehtud tahteavaldust tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kuna praeguses asjas sõlmiti tahteavalduse alusel tehinguid, kuuluvad kohaldamisele ka VÕS §-s 29 sätestatud lepingu tõlgendamise reeglid. Viidatud sätte lõike 5 punktidest 1, 3 ja 4 tulenevalt tuleb lepingu tõlgendamisel eelkõige arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid, sh lepingueelseid läbirääkimisi, lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist ning lepingu olemust ja eesmärki.
41.Hagejate väidete kohaselt on vaidlusalune võõrandamisleping lahutamatu osa käsunduslepingust, mis oli suulises vormis sõlmitud hageja I ja TNi vahel hiljemalt 28.04.2020, kui isikud olid saavutanud kokkulepped teenuse osutamiseks; teenuse sisuks oli äriühingu likvideerimismenetluse läbiviimine, äriühingu debitoorsete võlgnevust sissenõudmine ja kreeditoride nõuete rahuldamine viisil, mis väldib hageja I isikliku vastutuse ja hagejate ühisvara säilimise; teenust osutas TN läbi tema kontrolli all olevate erinevate äriühingute (Hänga OÜ, Üheksavara OÜ, Karsas OÜ); käsundi raames andsid hagejad äriühingu osa üle TNi juhiste järgi tema poolt osundatud tema kontrolli all olevale äriühingule; hagejale I ei teadnud ja talle ei olnud tähtis, millise äriühingu kaudu TN teenust osutab; ettepaneku laenu- ja võõrandamislepingute sõlmimiseks tegi TN; hageja I ei teadnud enne müügilepingu sõlmimist kostjast II.
42.Kostja II juhatuse liikme väidete kohaselt ringkonnakohtu istungil suhtles TN hagejaga I esialgu kui Hänga OÜ juhatuse liige; käsundusleping oli hageja I ja Hänga OÜ vahel, olid ühekordsed käsunduslepingud võlgnikelt võlgnevuste sissenõudmiseks ja neil lepingutel puudub seos osa võõrandamise lepinguga; ilma nende lepinguteta oleks võõrandamisleping ikkagi sõlmitud; ei ole välistatud, et hageja I oleks jõudnud TNni müügilepingu sõlmimiseks ka ilma, et eelnevalt oleks teisi lepinguid sõlmitud; hageja I ei soovinud ise äriühingut likvideerida ja avaldas soovi see 1 euro eest võõrandada (protokoll III kd tl 86–88). Eelnevalt on kostjad kohtumenetluses toonud välja, et hageja I pöördus Hänga OÜ poole, kes esitas võlgnikele nõudeavaldusi ja soovitas ettevõtte likvideerida, nõuda võlgnevused, tasuda kohustused; hageja I ütles, et ei taha ise likvideerida ja avaldas soovi võõrandada kostjale II 1 euro eest (I kd tl 176–177). Vastuses hagejate apellatsioonkaebusele nõustus kostja II maakohtu poolt tuvastatuga, et: poolte ühine tahe oli majanduslikes raskustes oleva ettevõtte võõrandamine, mille tulemusena vabanes hageja I seotusest ettevõttega ja kostja II sai sisuliselt tasuta ettevõtte omanikuks eesmärgiga nõuda sisse võlgnevused, tasuda võlausaldajatele ja seejärel ettevõte likvideerida (II kd tl 166 pöördel).
43.Eeltoodust tulenevalt ei ole pooltel sisulist vaidlust selle üle, kuidas jõuti käsunduslepingu sõlmimiseni – hageja I soovis vabaneda makseraskustes olevast äriühingust 1Maaler OÜ läbi ettevõtte likvideerimismenetluse ja TN pakkus vastavasisulist teenust. Hagejate poolt on esitatud TN 22.04.2020 e-kiri hagejale I (dtl 40, tõlge I kd tl 13) tema poolt osutatava teenuse selgitusega, mille on mh kirjeldatud punti 2 all tema poolt varasemale kliendile osutatud teenust: „... mina ostsin firma ja sain juhatuse liikmeks. Kliendi kinnisvarale seati kohe hüpoteek... Kokku kestis menetlus 4 aastat ja selle jooksul aegus potentsiaalne nõue juhatuse liikme ... vastu. Pärast protsessi mina likvideerisin firma ja ... varalt võeti hüpoteek maha. Riske ei jäänud, kõik juriidiliselt korrektne.“ Sellest tõendist nähtub, et tavapäraselt oligi TN poolt pakutava teenuse sisuks mitte ainult majanduslikes raskustes oleva äriühingu likvideerimismenetluse läbiviimine juhatuse liikme poolt antud volituste
10(13)
2-20-9760 alusel, vaid sel eesmärgil ostu-müügitehingu vormistamise kaudu juhatuse liikmeks saamine ja eelmise juhatuse liikme varale hüpoteegi seadmine (seega vastavasisulise asjaõiguslepingu vormistamine) ning seejärel tegutsemine äriühingu seadusjärgse esindajana ja ettevõtte likvideerimine. Sama skeemi alusel on tõendatud tegutsemine ka vaidlusalusel juhul – 06.05.2020 vormistati nii hüpoteegi seadmise leping hagejate ühisvarale kui osa müügileping (I kd tl 6–11). Mõlemal juhul olid tehingu teiseks pooleks TNga seotud erinevad äriühingd, vastavalt kostja I ja kostja II. Hänga OÜ 01.05. ja 05.05.2020 arvetega (II kd tl 58, 59) on tõendatud, et läbi nimetatud tema kontrolli all oleva kolmanda äriühingu esitas TN hagejate äriühingule arved selgitusega „Nõustamisteenus“ ja „Nõustamine 1Maaler OÜ MKS, TuMS küsimustes, ÄS osanike vastutuse küsimuses“. Lisaks ei ole vaidlust, et 23.03.2020 ja 01.05.2020 oli Hänga OÜ (TN isikus) ja 1Maaler OÜ (hageja I isikus) vahel sõlmitud kaks nõuete loovutamise lepingut, millega TN ettevõte omandas hageja I ettevõtte nõuded kahe äriühingu vastu (I kd tl 34–37).
44.Eeltoodust tulenevalt on kolleegiumi hinnangul piisava elulise veenvusega tõendatud hagejate väited selle kohta, et äriühingu osa võõrandamise leping oli praegusel juhul üks lahutamatu osa hageja I ja TN äriühingu Hänga OÜ vahel aprillis 2020 sõlmitud suulisest käsunduslepingust. VÕS § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandjale) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu. Asjaolu, et lisaks oli hageja I sõlminud Hänga OÜ-ga kaks nõuete loovutamise lepingut, ei oma praeguses asjas olulist tähtsust. Hänga OÜ esitatud arved tõendavad nõustamisteenuse osutamist ja eelnevalt oli Hänga OÜ juhatuse liige selgitanud, et tavapäraselt kuulub osutatava teenuse hulka nii likvideeritava äriühingu ost-müük kui hüpoteegi seadmine äriühingu endise juhatuse liikme varale. Kuna hageja I eesmärgiks oli äriühingu likvideerimine ja teenuse osutaja poolt oli selgitatud teenuse sisuna ka ettevõtte võõrandamine, oligi tegemist olukorraga, kus 06.05.2020 võõrandamislepingu vormistamine moodustas lahutamatu osa käsunduslepingust. Asjaolu, et tehingus osales ostjana käsundisaaja juhatuse liikme kontrolli all olev teine äriühing, ei muuda käsunduslepingu sisu. Mõlema äriühingu kaudu ja nimel tegutses sama isik TN, mistõttu saab asuda seisukohale, et käsundusleping oli osaliselt (võõrandamisele suunatud kohustustehingu osas) sõlmitud kostja II kasuks. Eelnevalt tõendamist leidnud asjaolud annavad aluse ka tuvastada, et hagejad ei oleks sõlminud äriühingu osa müügilepingut, kui ei oleks eelnevalt sõlmitud kokkulepet, et võõrandamise eesmärgiks on ettevõtte likvideerimine.
45.Riigikohus selgitas, et kui käsunduslepingu tingimustega nähti ette osaühingu osa üleandmine (kohustustehing), pidi käsundusleping olema sõlmitud notariaalselt tõestatud vormis tulenevalt enne 24.05.2020 kehtinud ÄS § 149 lõikest 4, VÕS § 11 lõikest 3 ja TsÜS § 83 lõikest 1. Enne 24.05.2020 kehtinud ÄS § 149 lõike 4 esimene lause nägi ette, et osa võõrandamise kohustustehing ja käsutustehing peavad olema notariaalselt tõestatud. VÕS § 11 lõige 3 sätestab, et kui leping tuleb sõlmida teatud vormis, tuleb selles vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta, samuti lepingust tulenevate nõuete loovutamise või kohustuste ülevõtmise kohta, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Riigikohus on varem selgitanud, et osa tehingulisele üleandmisele kohaldub õiguste loovutamise regulatsioon VÕS § 174 järgi (Riigikohtu 12.05.2014 otsus nr 3-2-1-19-14, punkt 17; analoogia korras 23.10.2013 otsus nr 3-2-1-96-13, punkt 30).
11(13)
2-20-9760
46.Praeguses asjas on tõendatud, et käsundusleping, mis sisaldas osaühingu osa võõrandamise kohustustehingut, oli sõlmitud suulises vormis. Seega on tegemist algusest peale tühise tehinguga. TsÜS § 83 lõike 1 järgi on tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Riigikohus on varem leidnud, et ÄS § 149 lõikes 4 sätestatud osa võõrandamise kohustustehingu vorminõude rikkumise tagajärjeks on tehingu tühisus, pidades silmas vorminõude eesmärki (28.01.2015 otsus nr 3-2-1-141-14, punktid 34–35). TsÜS § 84 lõike 1 järgi ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse alusetu rikastumise sätete kohaselt, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
47.VÕS § 1028 lõike 1 kohaselt kui isik on teiselt isikult midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kuna praeguses asjas on tõendatud, et käsundisaajaks ei olnud kostja II, kuulub lisaks kohaldamisele VÕS § 1030, mille lõike 1 kohaselt kui üleandja on saajale midagi üle andnud saaja kasuks sõlmitud lepingu täitmisena, võib üleandja VÕS § 1028 lõikes 1 nimetatud juhul saajale üleantu tagastamist nõuda ka isikult, kelle kasuks oli leping sõlmitud. Eelnevalt tuvastas kohus (vt käesoleva otsuse punkt 44), et käsundusleping oli vähemalt osaliselt sõlmitud TN erinevate teiste äriühingute kasuks, sh osa võõrandamise osas kostja II kasuks (VÕS § 80 lõike 2 mõttes), mistõttu VÕS § 1029 tagasinõude õigust ei väära. Tõendatud ei ole ka VÕS § 1028 lõikes 2 sätestatud saadu tagasinõudmise välistused. Eeltoodust tulenevalt on kostjal II endise nimetusega 1Maaler OÜ osa üleandmise kohustus hagejale I. Vastavat tahteavaldust asendab TsÜS § 68 lõike 5 alusel jõustunud kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma.
48.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu otsust tuleb muuta ka osas, milles kohus tühistas 15.09.2020 määrusega (I kd tl 79–81) kohaldatud hagi tagamise abinõu. Selle määrusega otsustas maakohus kanda äriregistrisse võõrandamise keelumärge kostjale II kuuluvale Leiges OÜ osale hageja I kasuks. Maakohus tühistas tagamise abinõu, kuna jättis hagejate nõude kostja II vastu rahuldamata. Kuna praeguse otsusega nõue kostja II vastu rahuldatakse, jätab ringkonnakohus tagamise abinõu jõusse kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna TsMS § 445 lõike 2 alusel. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
49.TsMS § 173 lõike 3 kohaselt kui kõrgema astme kohus muudab lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajadusel vastavalt menetluskulude jaotust. Praeguses asjas jättis rahuldas maakohus hagejate nõuded ühe kostja vastu ja jättis teise vastu rahuldamata ning jättis menetluskulud TsMS § 163 lõike 1 alusel poolte endi kanda. Apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluse tulemusena kuulub hagi täielikult rahuldamisele. Seega tuleb muuta maakohtu otsust ka menetluskulude jaotuse osas ja jätta kõik maakohtumenetlusega seotud kulud TsMS § 162 lõike 1 ja § 165 lõike 1 alusel võrdsetes osades kostjate I ja II kanda. Hagejad on kostjate suhtes menetluskulude osas solidaarvõlausaldajad.
50.Kuna hagejate apellatsioonkaebus kostja II vastu kuulub rahuldamisele, jäävad apellatsioonimenetluse kulud selles osas TsMS § 162 lõike 1 alusel kostja II kanda. Ka apellatsioonimenetluse kulude osas on hagejad kostja II suhtes solidaarvõlausaldajad. Kostja I apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud kulud jaotas ringkonnakohus
12(13)
2-20-9760 29.03.2022 otsuses ja selles osas on apellatsioonikohtu otsus jõustunud (Riigikohtu otsuse resolutsiooni punkt 3.3).
51.Vastavalt Riigikohtu otsusele tuleb ringkonnakohtul praeguses menetluses jaotada ka kassatsioonimenetluse kulud, mis tekkisid seoses hagejate kassatsioonkaebuse rahuldamisega. TsMS § 162 lõike 1 alusel jäävad hagejate kassatsioonimenetluse kulud, mis tekkisid seoses nende kaebuse lahendamisega Riigikohtus, kostja II kanda. Ka selles osas on hagejad kostja II suhtes solidaarvõlausaldajad. Vastavalt Riigikohtu otsusele jäid hagejate kassatsioonimenetluse kulud, mis tekkisid seoses kostja I kassatsioonkaebuse lahendamisega, kostja I kanda (Riigikohtu otsuse resolutsiooni punkt 6). Hagejad on kostja I suhtes solidaarvõlausaldajad.
52.Kuna maakohus ei määranud rahaliselt kindlaks hagejatele hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurust, ei tee seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lõige 4). Seni kindlaksmääramata menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul peale ringkonnakohtu otsuse jõustumist (TsMS § 177 lõige 2). Vastavalt ringkonnakohtu 29.03.2022 otsuse resolutsiooni punktile 5 on jõustunud kohtulahendiga praeguses menetluses seni rahaliselt kindlaks määratud vaid hagejate apellatsiooonimenetluse kulud, millised tekkisid seoses kostja I apellatsioonkaebuse menetlemisega ringkonnakohtus (540 eurot).
/allkirjastatud digitaalselt/
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.