E. S. ja D. S. hagi Üheksavara OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas 027/2020/1329
Tsiviilasja hind
3500 eurot Hageja I: E. S. (isikukood XXX; aadress XXX e-post: XXX)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja II: D. S. (isikukood XXX; aadress XXX) Hagejate lepinguline esindaja: K.-H. K. (e- post: XXX) Kostja: Üheksavara OÜ (registrikood 12934541; aadress XXX-i, Saaremaa vald, 93246 XXX; e-post: XXX), seaduslik esindaja juhatuse liige T. N. Asja läbivaatamine
19.02.2024 istungil
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Tunnistada täiteasjas nr 027/2020/1329 sundtäitmine lubamatuks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine.
3.Jätta menetluskulud Üheksavara OÜ kanda.
4.Rahuldada hagejate avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõista välja kostjalt Üheksavara OÜ hagejate E. S. ja D. S. kasuks hagejate menetluskulud summas 2427,40 eurot (riigilõiv summas 475 eurot ja lepingulise esindaja kulu summas 1952,40 eurot koos käibemaksuga).
Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejatele käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude hüvitamiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva
jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
HAGEJA NÕUE JA HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.E. S. ja D. S. esitasid (edaspidi hagejad) Harju Maakohtule hagi Üheksavara OÜ (edaspidi kostja) vastu, milles palusid tunnistada täiteasjas nr 027/2020/1329 sundtäitmine lubamatuks, jätta kõik menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hagejate kasuks välja hagejate menetluskulud.
2.Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt E. S.’i (edaspidi hageja I) ja Üheksavara OÜ (edaspidi kostja) sõlmisid 27.04.2020 laenulepingu summas 50 000 eurot. Laenulepingu järgselt anti laenusumma laenusaajale üle sularahas. Kostja kasuks seati laenulepingust tulenevate kohustuste tagamiseks xxx asuvale korteriomandile (registriosa XXX) hüpoteek summas 70 000 eurot. Korteriomand on hageja I ja D. S. (edaspidi hageja II) ühisomandis.
3.Hagejatele kuulus äriühing 1 M OÜ, registrikood XXX. Hageja I oli selle registrijärgne ainuosanik ja juhatuse liige. Tegemist oli ehitus- ja remonttöid pakkuva ettevõttega. 2020. a. kevadel seoses COVID-19 pandeemiaga tekkinud keerulise majandusolukorra tõttu tellijate poolt massilise lepingujärgsete kohustuste täitmata jätmisega tekkisid 1 M OÜ’l majanduslikud raskused. Kostja juhatuse liige (T. N.) pakkus hagejatele oma teenuseid esialgu kui õigusnõustaja, võlgnikelt raha sissenõudmiseks. Seejärel majandusliku olukorra halvenemisel hakkas T. N. nõustama hagejaid, kui makseraskustesse sattunud äriühingu nõustaja ja likvideerija. Nimetatud teenuste ja nõustamise tulemusel veenis T. N. hagejaid selles, et 1 M OÜ kreeditorid võivad mitte ainult keerulises rahalises olukorras olevale ettevõttele, vaid ka hagejate isiklikule varale sissenõudeid pöörata. Eeltoodud probleemi lahendamiseks pakkus T. N. hagejatele nõuetest kõrvale hoidumisele ja ettevõtte registrist kustutamisele suunatud teenuse.
4.T. N. pakkumise järgi pidid hagejad võõrandama talle 1 M OÜ, mille T. N. lubas registrist kustutada hagejatele mistahes nõudeid esitamata. Ühtlasi lubas ta 1 M OÜ võlgnikelt raha sisse nõuda ja hagejatele 70% sellest edasi anda (selleks pidi 1 M OÜ oma nõudeid T. N. kontrolli all olevatele äriühingutele loovutama). T. N. selgitas veenva nõustamise raames hagejatele, et hagejate isiklikule varale (korterile) kreeditoride sissenõuete pööramise vältimiseks, tuleb T. N. kontrolli all oleva äriühingu (kostja) kasuks seada hüpoteek selleks, et kreeditoridel tekiks hagejatel vara puudumise mulje.
5.Pakutud skeem tundus kahtlane, kuid T. N. oli „nõustamisel“ nii veenev, et hagejad sattusid tema mõju alla ja hakkasid teda usaldama ja tegutsesid edasi täpselt tema juhiste järgi. T. N. kontrolli all olevate äriühingute ja hagejate vahel sõlmiti alljärgnevad lepingud:
28.03.2020 nõuete loovutamise leping 1 M OÜ ja T. N. kontrolli all oleva äriühingu x OÜ (registrikood xxx) vahel nõuete summas 28151,79 eurot loovutamise kohta Y OÜ (registrikood xxx) vastu. 27.04.2020 sõlmitud näiline laenuleping, mille alusel E. S. võttis kostjalt laenu sularahas summas 50 000 EUR. Tegelikult hageja I kostjalt laenu ei saanud. Lepingu tegelik eesmärk oli T. N. väidete kohaselt tekitada kreeditoridele E. S.’il vara puudumise mulje.
01.05.2020 sõlmitud nõuete loovutamise leping 1 M OÜ ja T. N. kontrolli all oleva äriühingu X OÜ (registrikood xxx) vahel nõuete summas 23516,18 eurot loovutamise kohta B OÜ (registrikood XXX) vastu- 06.05.2020 asjaõiguslepingu alusel müüsid hagejad 1 euro eest (vt lepingu p 3.1.) T. N. kontrolli all olevale ettevõttele K OÜ’le (registrikood XXX), 1 M OÜ osaku nimiväärtusega 2 500,00 eurot, so. 100%
osakapitalist. Selle lepingu tegelik eesmärk oli 1M OÜ registrist kustutamine, mille T. N. pidi teostama kokkulepitud õigusnõustamise teenuse raames venitamise ja aruannete esitamata jätmise taktikat kasutades.
06.05.2020 asjaõigusleping millega seati E. S. ja D. S. kinnisvarale, korterile (registriosa XXX) kostja kasuks hüpoteek summas 70 000 eurot. Lepingu kohaselt on hüpoteegiga tagatud kõik Üheksavara OÜ nõuded E. S. vastu, mis tulenevad 27.04.2020 laenulepingust.
6.Kostja seadusliku esindaja T. N. poolt 06.05.2020 väljastatud kinnitus 50 000 euro saamise kohta. T. N. selgituste kohaselt pidi see kinnitus vabastama hageja I eelnimetatud laenulepingust tulenevatest kohustustest, st. kõrvalised isikud näevad hüpoteeki ja kohustust, kuid tegelikult seda kohustust ei ole, sest hagejal on tõend laenu tagastamise kohta. Juba allkirjastatud kinnituse andis T. N. hagejatele üle 06.05.2020 notaris, kui hagejad müüsid T. N. kontrolli all oleva äriühingu K OÜ omandisse 1 M OÜ osaku.
7.T. N. lõi kunstlikult hagejaid kallutades viimastele arusaama vajadusest hagejatele kuulunud võlgades äriühingu likvideerimise teenuse osutamiseks, likvideeritava äriühingu debitoorsete võlgnevuste sissenõudmiseks ja selle arvelt kreeditoride nõuete rahuldamiseks. Sõlmitud tehingute tulemusel T. N. hagejate huvides tegutsema ei asunud, vaid omandades 1 euro eest kontrolli hagejatele kuulunud äriühingus, hakkas tegutsema vaid isiklikes varalistes huvides. T. N. asus keelatud viisil tegutsema, luues isikliku kasu saamise eesmärgil, tema kontrolli all olevatest äriühingutest võrgustiku, millede osapooled vahetasid omavahel nõudeid ning mis asusid tegutsema hagejate varalisi huve ja samuti L OÜ (endine 1 M OÜ) kreeditoride huve kahjustaval viisil.
8.06.05.2020 Hüpoteegi seadmise leping, 27.04.2020 laenuleping ning 06.05.2020 1 M OÜ osa müügileping olid sõlmitud hagejate eksimuse mõjul. Need lepingud olid sõlmitud T. N. poolt nõustamisteenuste osutamisel lojaalsus- ja hoolsuskohustust (VÕS § 620 lg 1 ja 2) rikkudes hagejate eksimusse viimise teel, kasutades ära nende õigusalast teadmatust ning kogenematust. Hageja I ei ole kostjalt laenu kunagi taotlenud, laenulepingu tingimusi arutanud ega kooskõlastanud. Hageja I ei ole laenu võtmise ja laenulepingu sõlmimise tahteavaldust kunagi teinud. Kostja ei ole laenu andmise ega laenulepingu sõlmimise tahteavaldust teinud. Hageja I ei ole kostjalt laenu saanud. Kostja ei ole laenu hagejatele andnud, kostjal I ei ole raha hagejatele laenu andmiseks kunagi olnud. Poolte kirjavahetusest ja lepingu kuupäevast nähtub selgelt, et hageja I ja kostja ei ole laenulepingut 27.04.2020 sõlminud, seega ei ole lepingus näidatud laenusummat hagejale I üle antud. Kirjavahetusest nähtub, et laenulepingu sõlmimise ja laenu andmise tahet pooltel ei olnud.
9.T. N. on omastanud 1 M OÜ debitoorsest võlgnevusest laekunud rahalised vahendid, vähemalt rohkem kui 100 000 euro ulatuses, jättes samas saadud vahendite arvelt tasumata äriühingu kreeditoride nõuded. 1 M OÜ võlausaldajatele on T. N. põhjendanud arvete tasumata jätmist endise juhatuse liikmete äriühingule väidetava tekitatud kahjuga, samas kui äriühingule laekuvatest rahalistest vahenditest oleks piisanud enamuses kreeditoride nõuete tasumiseks. Kui hagejad nõudsid T. N.’ilt selgitusi tema tegevuse kohta hakkasid T. N. ja tema kontrolli all olevad äriühingud survestama hagejaid erinevate väljamõeldud nõuetega, ähvardades hagejat I võimaliku pankrotimenetluse ja kuriteo teatega.
10.14.08.2020 esitas kostja avalduse Tallinna kohtutäitur R. S. juures 27.04.2020 laenulepingust tuleneva võlgnevuse sissenõudmiseks täitemenetluse korras. Võlgnevuse sissenõudmiseks algatati täitemenetlus 027/2020/1329 ning võlgnikule (hageja I) edastati kohtutäituri poolt täitedokumendid 25.08.2020.
11.27.04.2020 sõlmitud laenuleping on sõlmitud pettuse teel ja tühistatud, seega kehtetu. Hageja I ei ole täitedokumendi alusel algatatud täitemenetluse aluseks oleva laenulepingu (27.04.2020) alusel laenu kostjalt saanud, seega kohustust ei ole tekkinud. Kostja poolt hüpoteegi realiseerimiseks hageja I vastu täitemenetluse algatamine on vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja kuritarvitab oma õigusi, täitemenetluse algatamiseks avalduse esitamine on pahatahtlik ning vastuolus heade kommetega. Hagejad on sunnitud oma õiguste kaitseks esitama käesoleva hagiavalduse sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, ning paluma kohtult hagi tagamise korras algatatud täitemenetluse 027/2020/1329 peatamist kuni käesolevas kohtumenetluses tehtava kohtulahendi jõustumiseni.
12.Hagejad on tsiviilasjas 2-20-9760 esitanud enne täitemenetluse algatamist 27.04.2020 sõlmitud laenulepingu tühistamise tahteavalduse ning kehtetuse tuvastamise nõude. Tsiviilasjas 2-20-9760 hagejate kasuks tehtava kohtulahendi tulemusel tuleb tunnistada sundtäitmine lubamatuks.
KOSTJA SEISUKOHT
13.Kostja ei tunnistanud hagi ja vaidles sellele vastu.
14.Kostja vastuse kohaselt hageja I poolt kostjalt võetud laenu summas 50 000 eurot näol on tegemist näilise tehinguga ja selle sõlmimise osas on hagejad esitanud oma teooria, mitte aga tõendeid.
15.Vaidlust ei ole selles, et hageja I on kostjaga sõlminud laenulepingu summas 50 000 eurot ja lepingus andnud kinnituse laenusumma kättesaamise osas sularahas. Vaidlust ei ole poolte vahel ka selles, et hagejad I ja II on eelviidatud laenulepingu tagatiseks ilmunud notarisse ja sõlminud tagatislepingu, millega seati laenulepingu tagatiseks hüpoteek hagejate I ja II korteriomandile.
16.Vastab tõele, et hageja I pöördus kostja juhatuse liikme poole 1M OÜ debitoorsete võlgnevuste sissenõudmiseks. Kostja osutas 1M OÜ-le resultatiivset teenust korduvalt. Kostja juhatuse liige T. N. ei ole kunagi sõlminud ühtegi nõustamislepingut hagejatega I ja II.
17.Vastab tõele, et hageja I pöördus aprillis kostja poole sooviga vabaneda 1M OÜ osast, põhjusel, et ettevõtte konto oli kohtutäiturite poolt nõuete sissenõudmiseks täitemenetluses blokeeritud, ettevõttel oli maksuvõlga sumas ca 60 000 eurot ja hageja I andmetel, kes oli 1M OÜ seaduslikuks esindajaks, oli ettevõtte kassas miinus ca 50 000 eurot ja ettevõttel on sissenõutavaks muutunud nõudeid tellijate vastu ca summas 50 000 eurot. Eeltoodud andmete põhjal K OÜ omandas 1 M OÜ osa ja kostja seaduslik esindaja sai seaduslikuks esindajaks. Ettevõtte raamatupidamist üle ei antud osa omandajale ja ilmnes, et ettevõtte vara on hagejad I ja II omastanud koos teise juhatuse liikmega V. D. suures ulatuses ning juulis 2020 on algatatud eeltoodu osas kriminaalmenetlus omastamise, dokumendi võltsimise, võltsitud dokumendi kasutamise, rahapesu tunnustel. Uurija on oktoobris e-kirjaga teavitanud kahjukannatajat L OÜ (endise nimega 1M OÜ) valmisolekut kahtlustuse esitamiseks hagejale
I E. S..
18.Hagejad hagis esitavad paljasõnalise teooria, et laenulepingu ja tagatislepingu vajadus tulenes soovist jätta 1M OÜ võlausaldajatele mulje hagejatel I ja II vara puudumisest. Eeltoodu ei ole eluliselt usutav alljärgnevatel põhjustel: hageja I on kõrgharidusega enam kui 10-aastase ettevõtja kogemusega ja tal on ühene arusaam lepingutest ja kaasnevatest õigustest ja kohustustest. Hageja I vajas laenu oma sõnul ettevõtlusega tegelemisega jätkamiseks uue äriühingu alt ja kostja oli nõus laenu andma, lepiti kokku laenusumma, tagastamise aeg, intress ja tagatis. Hageja I soovis just laenusummat sularahas, sest vajas seda töötasude töötajatele (väidetavalt Ukrainast) tasumiseks ja ehitusmaterjalide ostmiseks. Kostja hinnangul ei ole eluliselt usutav, et hageja I teadmistega ja kogemustega isik allkirjastaks
väidetavalt näilise laenulepingu ja tagatislepingu vaid kellegi veenva nõustamise tulemusena. Hagejad I ja II on toonud laenlepingu ja tagatislepingu sõlmimise põhjuseks vajaduse, et „.... kreeditoridel tekiks hagejatel vara puudumise mulje“. Kostja ei saa aru, kuidas laenuleping ja tagatisleping jätab mulje vara puudumisest hagejatel I ja II? Kostja hinnangul ei ole ka see põhjus eluliselt usutav, sest hagejatel oli lepingu sõlmimise hetkel 06.05.2020 seisuga veel muu vara, mis oli registrites hagejate nimel vabalt nähtav kõigile, sh. kreeditoridele. Jääb arusaamtuks, miks oleks hagejad I ja II pidanud kaitsma väidetavate kreeditoride eest vaid ühte ühisvara osa – korteriomandit xxx? Hagejate nimel oli seisuga 06.05.2020 alljärgnevad varad: Osalused äriühingutes 1M Ehitus OÜ, X OÜ; X OÜ, X OÜ (ka täna avalike registrite andmetel), Sõiduautod Volkswagen Phaeton, Nissan Quasqai ja Renault Traffic OÜ. Kostja ei tea, kas tänase seisuga on hagejad I ja II vara võõrandanud või mitte. Korteriomand Tallinnas aadressiga Virbi tn.
19.Eeltoodud hagejate vara kokku on suuremas summas kui väidetavat kaitset kreeditoride eest vajanud korteriomand xxx. Kostjale teadaolevalt ei ole hagejad I ja II võtnud ette midagi, “kaitsmaks“ eelnimetatud vara kreeditoride eest või jätmaks kreeditoridele muljet hagejatel I ja II vara puudumisest.
20.Hagejate I ja II teooria kohaselt on kostja esitanud kinnituskirja laenu tagastamise kohta kostjale I ja see koos kostja I 05.05.2020 e-kirjaga peaks tõendama laenulepingu näilisust. Kostja 05.05.2020 e-kirjas tuletatakse meelde laenulepingu sõlmimise vajalikkust enne tagatislepingu sõlmimist 06.05.2020. Selles e-kirjas ei ole sõnagi mingistki kinnituskirjast. Kostja e-kirjas on juttu paberist, paber on sünonüüm sularahale, kostja võttis kaasa viimase osa laenusummast 5000 eurot ja andis selle hagejale I üle. Kuna kogu laenusumma ei olnud hagejale üle antud, ei olnud ka laenuleping kuni selleni veel allkirjastatud hageja I poolt ja hageja 1 allkirjastas laenulepingu alles 06.05.2020.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
21.Kohus leiab, et hagi rahuldada.
22.Pooled tõid välja järgmised asjaolud, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: E. S.’i (edaspidi hageja I) ja kostja vahel on 27.04.2020 sõlmitud laenuleping, mille punkti 1.1.1 kohaselt laenuandaja annab laenusaajale laenu summas 50 000 eurot. Laenulepingu punkti 1.1.2 kohaselt laenusaaja kinnitab laenusumma summas 50 00 eurot kättesaamist 27.02.2019 sularahas oma allkirjaga käesoleval lepingul (tl 8-10). 06.05.2020 on sõlmitud hagejate ja kostja vahel hüpoteegi seadmise leping, mille punkti 2.2.1 kohaselt kostja kasuks seati 27.04.2020 laenulepingust ja kõikidest selle lisadest tulenevate kohustuste tagamiseks XXX asuvale korteriomandile (registriosa XXX) hüpoteek summas 70 000 eurot (tl 11-14). 14.08.2020 esitas kostja avalduse Tallinna kohtutäitu R. S. 27.04.2020 laenulepingust tuleneva võlgnevuse sissenõudmiseks täitemenetluse korras ja Tallinna kohtutäitur on algatanud täitemenetluse 027/2020/1329 (tl 45-47).
23.Hagejad paluvad tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr 027/2020/1329. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
24.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 alusel esitatakse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Sama §§-i lg 11 kohaselt saab muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis TMS § 2 lõike 1 punktides 18–191 nimetatud täitedokumentide puhul, võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele.
25.Riigikohus on märkinud 31. mai 2010 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-49-10 ja 2. juuni 2008 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-42-08, et kui võlgnik leiab täitemenetluses, et ta on
täitedokumendi täitnud või et sundtäitmine on tema suhtes muul põhjusel lubamatu, võib ta esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks (Riigikohtu 28. aprilli 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-10, vt ka 19. jaanuari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-10 ja 28. aprilli 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-21-26-11). Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine, mitte täitedokumendi enda või selle jõustumise kõrvaldamine (Riigikohtu 24. oktoobri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-06, Riigikohtu 9. novembri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-09 ja 28. aprilli 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-26-11).
26.Hagejad on esitanud nõude sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas 027/2020/1329 põhjusel, et täitemenetluse aluseks olevat võlasuhet ei ole sissenõudja ja hageja I vahel tekkinud (nõuet ei ole olemas). Hagejate väitel hageja I ei ole kostjalt laenu kunagi taotlenud, laenulepingu tingimusi arutanud ega kooskõlastanud. Hageja I ei ole laenu võtmise ja laenulepingu sõlmimise tahteavaldust kunagi teinud. Kostja ei ole hagejale I laenu andmise ega laenulepingu sõlmimise tahteavaldust teinud ja laenu andnud. Kostjal ei ole raha hagejatele laenu andmiseks kunagi olnud. Hagejad leiavad, et laenuleping on sõlmitud pettuse mõjul ja see on tühistatud, seega kehtetu. Kostja kuritarvitab oma õigusi, täitemenetluse algatamiseks avalduse esitamine on pahatahtlik ja vastuolus heade kommetega. Hageja I on esitanud laenulepingu tühistamise tahteavalduse hagiavalduses (tsiviilasjas 2-20-9760), mis on lubatav.
27.Kohus tuvastab, et 21.06.2023 kohtuotsusega Riigikohus jättis Tallinna Ringkonnakohtu
29.märtsi 2022 otsuse tsiviilasjas nr 2-20-9760 osas, milles ringkonnakohus jättis Harju Maakohtu 27. augusti 2021 otsuse tsiviilasjas n 2-20-9760 lõppjärelduses muutmata (ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni p 1 osas), milles maakohus tuvastas E. S. ja Üheksavara OÜ 6. mai 2020 sõlmitud 27. aprill 2020 kuupäeva kandva laenulepingu tühisuse (maakohtu otsuse resolutsiooni p 2), kohustas Üheksavara OÜ-d andma XXX asuvale korteriomandile (registriosa nr XXX) seatud hüpoteegi kustutamiseks vajaliku tahteavalduse ja luges selle tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 alusel asendatuks maakohtu jõustunud kohtuotsusega (maakohtu otsuse resolutsiooni p 3) (tl 82-88). Nimetatud resolutsiooni osas on Riigikohtu lahendi kohaselt maakohtu otsus jõustunud. Harju Maakohus on 27.08.2021 otsuses tuvastanud, et tõendatud ei ole, et kostjal oli 2020 aprillis ja mais piisvalt sularaha hagejale I toodud summas laenu andmiseks. Kuivõrd pooled on sõlminud laenulepingu, mille alusel tegelikult laenusaajale laenu ei antud, leidis kohus, et tegemist on näiliku tehinguga TsÜS § 89 lg 1 mõttes. Laenuleping on tühine (TsÜS § 89 lg 2) ega omanud algusest peale õiguslikke tagajärgi (TsÜS § 84 lg 1) ( tl 82-88).
28.Teises tsiviilasjas tehtud lahend on dokumentaalne tõend TsMS § 272 lg 2 mõttes (RKTKm 04.05.2022, 2-19-12055/20, p 13; RKTKo 25.05.2020, 2-17-124505/53, p14.3.4). Seega on tsiviilasjas nr 2-20-9760 jõustunud kohtuotsusega tuvastatud E. S. ja Üheksavara OÜ 6. mai 2020 sõlmitud 27. aprill 2020 kuupäeva kandva laenulepingu tühisus ja on kustutatud nimetatud laenulepingust tuleneva nõude täitmiseks kostja kasuks seatud hüpoteek XXX asuvale korteriomandile (registriosa nr XXX).
29.Tühise lepingu alusel ei saa esitada nõuet ega selle alusel läbi viia täitemenetlust. Jõustunud kohtulahendiga tsiviilasja nr 2-20-9760 on tühistatud täitemenetluse 027/2020/ 1329 aluseks olev täitedokument (XXX asuvale korteriomandile (registriosa nr XXX) seatud hüpoteegi leping) ja on tuvastatud, et 27. aprillil 2020 kuupäeva kandev laenuleping on tühine. Eeltoodust tulenvalt tuleb hagi rahuldada ja sundtäitmine täiteasjas 027/2020/1329 tunnistada lubamatuks.
MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE
30.TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
31.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud kostja kanda.
32.TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
33.Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
1.Hagejate poolt esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejate menetluskuludeks õigusabikulud 2440,5 eurot käibemaksuga. Lepinguline esindaja osutas hagejatele õigusabi 13,5 tundi tunnitasuga 150 eurot ilma käibemaksuta. Lisaks on hagejad tasunud riigilõivu hagi esitamisel 475 eurot.
2.Kostja ei ole hagejate menetluskulude rahalisele suurusele vastuväiteid esitanud.
3.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning p 2 kohaselt menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt.
4.Kohus, hinnanud tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, leiab, et hagejate menetluskulud on põhjendatud osaliselt.
5.Menetluskulude nimekirja kohaselt kuulus hagejate lepingulisel esindajal tsiviilasja materjalidega tutvumisele ja nõupidamine kliendiga 4,5 tundi, hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse ettevalmistamisele ja esitamisele kohtule 3,0 tundi, hagi tagamise kohtumääruse edastamisele kohtutäiturile 0,5 tundi, menetluse peatamise taotluse koostamisele ja kohtule esitamisele 1 tund, menetluse uuendamise taotluse koostamisele ja kohtule esitamisele 1,0 tund, menetluskulude nimekirja koostamisele 0,5 tundi, 19.02.2024 kohtuistungil esindamisele 1 tund, kostja dokumendiga tutvumisele ja kliendile selgituste andmisele 0,5 tundi, hageja seisukoha koostamisele kostja 23.02.2024 dokumendile 1 tund, 11.03.2024 kohtuistung esindamisele 0,25 tundi ja 11.03.2024 menetluskulude nimekirja koostamisele
0,25 tundi. Kohus leiab, et hagejate esindaja ajakulu kokku 13,5 tundi on mõistlik ja põhjendatud.
6.Hagejaid on esindanud lepinguline esindaja K.-H. K. . Menetluskulude nimekirjast tulenevalt on hagejate esindaja tunnitasu 150 eurot ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et kuna hagejate esindaja näol on tegemist juristiga, mitte vandeadvokaadiga ja arvestades seda, et hagi on esitatud kohtusse 2020 aastal ja hagi on koostatud aastal 2020, siis tuleb lugeda hagejate lepingulise esindaja mõistlikuks tunnitasu määraks 120 eurot ilma käibemaksuta.
7.TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hagejad on kinnitanud, et nad ei ole käibemaksukohustuslased ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
8.Eeltoodust tulenevalt kohus on seisukohal, et hagejate lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik õigusabikulu on käesolevas menetluses kokku 1952,40 eurot (10 tundi tunnihinnaga 120 eurot + KM 20%, kokku 1440 eurot ja 3,5 tundi tunnihinnaga 120 eurot+ KM 22 %, kokku 512,4 eurot).
9.Hagejad on hagilt tasunud riigilõivu 475 eurot. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale hüvitada avalduselt tasutud riigilõiv summas 475 eurot.
10.Kohus rahuldab hagejate avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Kohus määrab hagejate vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks eelneva põhjal 2427,40 eurot, mille moodustavad hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 475 eurot ning lepingulise esindaja tasu summas 1952,40 eurot (koos käibemaksuga). Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust.
11.Vastavalt hagejate taotlusele märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel lahendisse, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
12.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.