Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.09.2024, Tallinn
Kohtuasja number
2-20-13951
Kohtuasi
K.G ja O.T hagi Üheksavara OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 027/2020/1329
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.03.2024 kohtuotsus
Kaebuse esitaja ja liik
Üheksavara OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
0 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja I K.G (isikukood XXX) Hageja II O.T (isikukood XXX) Hagejate lepinguline esindaja Kaili-Helena Bull Kostja Üheksavara OÜ seaduslik esindaja F.B
Menetluse liik
(registrikood
12934541),
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 28.03.2024 otsus vaidlustatud osas muutmata.
2.Harju Maakohtu 28.03.2024 otsus on jõustunud osas, millega maakohus hagi rahuldas ja tunnistas täiteasjas nr 027/2020/1329 sundtäitmise lubamatuks ning jättis menetluskulud Üheksavara OÜ kanda.
3.Jätta Üheksavara OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.
Ringkonnakohtu menetluskulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
2-20-13951 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue
1.K.G (hageja I) ja O.T (hageja II) esitasid 24.09.2020 Harju Maakohtule Üheksavara OÜ (kostja) vastu hagi, milles palusid tunnistada täiteasjas nr 027/2020/1329 sundtäitmine lubamatuks. Menetluskulud palusid hagejad jätta kostja kanda. Täitemenetluse aluseks olevat 27.04.2020 laenulepingut, millest tulenevate kohustuste tagamiseks seati 06.05.2020 hüpoteegi seadmise lepingu alusel hagejate korteriomandile Tallinnas XXX hüpoteek 70 000 eurot, ei ole kostja ja hageja I vahel sõlmitud. Hageja I ei ole laenu võtmise tahteavaldust kunagi teinud ja kostja ei ole hagejale laenu andnud. Kostjal ei ole raha hagejatele laenu andmiseks kunagi olnud. 27.04.202 laenuleping on sõlmitud pettuse mõjul ja see on tühistatud. Kostja kuritarvitab oma õigusi, täitemenetluse algatamiseks avalduse esitamine on pahatahtlik ja vastuolus heade kommetega. Hageja I on esitanud laenulepingu tühistamise tahteavalduse hagiavalduses (tsiviilasjas 2-20-9760). Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus rahuldas 28.03.2024 otsusega hagi ja tunnistas täiteasjas nr 027/20202/1329 sundtäitmise lubamatuks. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda. Maakohus rahuldas hagejate avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt hagejate kasuks välja menetluskulud 2427,40 eurot ja viivise.
4.Maakohus luges tuvastatuks, et hageja I ja kostja vahel 27.04.2020 sõlmitud laenulepingu p 1.1.1 kohaselt annab kostja laenuandjana hagejale I kui laenusaajale laenu summas 50 000 eurot. Laenulepingu p 1.1.2 kohaselt laenusaaja kinnitab laenusumma summas 50 000 eurot kättesaamist 27.02.2019 sularahas oma allkirjaga samal lepingul. 06.05.2020 on sõlmitud hagejate ja kostja vahel hüpoteegi seadmise leping, mille p 2.2.1 kohaselt kostja kasuks seati 27.04.2020 laenulepingust ja kõikidest selle lisadest tulenevate kohustuste tagamiseks Tallinnas XXX asuvale korteriomandile (registriosa XXXXXXX) hüpoteek summas 70 000 eurot. 14.08.2020 esitas kostja avalduse Tallinna kohtutäitur Risto Sepale 27.04.2020 laenulepingust tuleneva võlgnevuse sissenõudmiseks täitemenetluse korras ja kohtutäitur on algatanud täitemenetluse nr 027/2020/1329.
5.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on tsiviilasjas nr 2-20-9760 jõustunud kohtuotsusega tuvastatud hageja I ja kostja vahel 06.05.2020 sõlmitud 27.04.2020 kuupäeva kandva laenulepingu tühisus ja on kustutatud laenulepingust tuleneva nõude täitmiseks kostja kasuks seatud hüpoteek Tallinnas XXX asuvale korteriomandile (registriosa nr XXXXXXX). Tühise lepingu alusel ei saa esitada nõuet ega selle alusel läbi viia täitemenetlust. Kuna
2-20-13951 jõustunud kohtulahendiga tsiviilasjas nr 2-20-9760 on tühistatud täitemenetluse nr 027/2020/1329 aluseks olev täitedokument, siis on sundtäitmine täiteasjas nr 027/2020/1329 lubamatu.
6.Hagi rahuldamise tõttu jäid menetluskulud kostja kanda.
7.Hagejate põhjendatud ja vajalik menetluskulu on hagiavalduselt tasutud riigilõiv 475 eurot.
8.Hagejate menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hagejate lepingulisel esindajal tsiviilasja materjalidega tutvumisele ja nõupidamisele kliendiga 4,5 tundi, hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse ettevalmistamisele ja kohtule esitamisele 3 tundi, hagi tagamise kohtumääruse kohtutäiturile edastamisele 0,5 tundi, menetluse peatamise taotluse koostamisele ja kohtule esitamisele 1 tund, menetluse uuendamise taotluse koostamisele ja kohtule esitamisele 1 tund, menetluskulude nimekirja koostamisele 0,5 tundi, 19.02.2024 kohtuistungil esindamisele 1 tund, kostja dokumendiga tutvumisele ja kliendile selgituste andmisele 0,5 tundi, hageja seisukoha koostamisele kostja 23.02.2024 dokumendile 1 tund, 11.03.2024 kohtuistungil esindamisele 0,25 tundi ja 11.03.2024 menetluskulude nimekirja koostamisele 0,25 tundi. Maakohus leidis, et hagejate esindaja ajakulu kokku 13,5 tundi hinnates tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu on mõistlik ja põhjendatud.
9.Maakohus ei pidanud hagejatele õigusabi osutanud esindaja tasumäära 150 eurot ilma käibemaksuta tunnis mõistlikuks. Kuivõrd hagejate esindaja näol on tegemist juristiga, mitte vandeadvokaadiga ja arvestades asjaolu, et hagi oli kohtusse esitatud 2020. aastal, siis tuleb hagejate lepingulise esindaja mõistlikuks tunnitasu määraks lugeda 120 eurot ilma käibemaksuta.
10.Kuna hagejad on kinnitanud, et nad ei ole käibemaksukohustuslased ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, siis tuleb menetluskulud arvestada koos käibemaksuga. Hagejate põhjendatud ja vajalik õigusabi kulu on kokku 1952,40 eurot (10 tundi tunnihinnaga 120 eurot + käibemaks 20%, kokku 1440 eurot ja 3,5 tundi tunnihinnaga 120 eurot+ käibemaks 22 %, kokku 512,40 eurot). Apellatsioonkaebus
11.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse hagejatele väljamõistetud menetluskulude kindlaksmääramise osas ja palub lugeda hagejate põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks kokku 1627 eurot.
12.Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus ebaõigesti hinnanud hagejate põhjendatud ja vajalikuks kuludeks õigusabile rohkem kui 8 tundi. Tsiviilasja materjalidega tutvumise ajakulu 4,5 tundi ei ole põhjendatud ega vajalik. Hagiavalduse esitamiseks oli vajalik tutvuda vaid notariaalse lepingu ja kohtutäituri teatisega täitemenetluse algatamiseks, mille ajakuluks on põhjendatud 1 tund. Hagi ja hagi tagamise koostamise kulunud aega saab pidada vajalikus ja põhjendatuks 3 tunni asemel 2 tundi. Maakohtu hinnatud ajakulu 0,5 tundi seoses hagi tagamise määruse kohtutäiturile esitamisega ei ole põhjendatud ega ka eluliselt võimalik. Määruse allalaadimisele e-toimikust või selle saatmisele e-toimikust otse kohtutäiturile ei saa kuluda rohkem kui 5 minutit. Vastustaja seisukoht
13.Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad selle jätta rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
2-20-13951
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
15.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustab maakohtu otsuse osas, millega maakohus määras kindlaks hagejatele hüvitatavate menetluskulude suuruse. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus hagi rahuldas ja tunnistas sundtäitmise lubamatuks ning jaotas menetluskulud. Selles osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud.
16.TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (vt RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14).
17.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu isik TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohtupraktika järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 kohaselt kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt RKTKo 02.05.2017, 3-2-1-134-16, p 56). Menetluskulude hindamisel tuleb eelkõige arvestada sellega, milliseid vajalikke menetlustoiminguid pidi esindaja antud kohtuvaidlusega seoses tegema ja kui palju pidi esindaja töötama selleks, et menetlusosalise huvid saaksid kohtus kaitstud ning kas väljamõistetav esindaja kulu on vastavuses tegelikult kostja esindamiseks tehtud tööga. Kohtul on võimalik menetluskulude suuruse põhjendatuse ja vajalikkuse osas hinnang anda lähtudes toimikus sisalduvatest materjalidest, kui palju on esitatud, koostatud, analüüsitud erinevaid menetlusdokumente või tõendeid, kui kaua on kestnud kohtuvaidluse ajal kohtuistungid. Ringkonnakohus saab kontrollida eelkõige seda, kas maakohus on õigust õigesti kohaldanud. Üldjuhul ringkonnakohus maakohtu antud hinnangut esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu.
18.Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus diskretsioonipiire ületanud. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega ega pea vajalikuks TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes maakohtu otsuse põhjendusi korrata. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
19.Asjaolu, et kostja ei nõustu maakohtu järeldustega, ei tähenda, et maakohus on teinud järeldused menetlusõiguse norme oluliselt rikkudes. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
20.Kostja arvates ei olnud tsiviilasja materjalidega tutvumiseks 4,5 tundi vajalik, sest tutvuda oli vaja vaid notariaalse lepingu ja kohtutäituri teatisega, milleks kulub kostja hinnangul vaid 1 tund. Samuti ei olnud kostja arvates hagejate lepingulisel esindajal põhjendatud hagi koostamisele kulutada 3 tundi, kui seda oleks saanud teha 2 tunniga. Hagi tagamise määruse
2-20-13951 kohtutäiturile esitamise kuluks ei saa olla 0,5 tundi, vaid põhjendatud kuluks on 5 minutit. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et hagejate lepingulise esindaja ajakulu tuleb vähendada. Maakohus on pidanud 4,5 tundi vajalikuks ja põhjendatud kuluks lisaks tsiviilasja materjalidega tutvumisele ka nõupidamisele kliendiga. Arvestades hagiavalduse sisu ja mahtu ei saa selle koostamiseks kulunud aega 3 tundi pidada ebavajalikuks vaid seetõttu, et kostja arvates on hagiavaldus koos lisadega liiga suureks paisutatud ning suurt osa sellest otsuse tegemisel ei arvestatudki. Kuigi kostja arvates oleks kohtutäiturile hagi tagamise määruse edastamine võimalik e-toimiku vahendusel vaid 5 minutiga, siis ei ole käesoleval juhul põhjendatud järeldada, et hagejad pidid igal juhul edastama määruse kohtutäiturile e-toimiku vahendusel 5 minutiga. Olukorras, kus hagejad pidid hagi tagamise määrus täitmiseks ise pöörduma kohtutäituri poole, on põhjendatud arvata, et määruse saamisel ja selle täitmiseks edastamisel, kulus hagejate lepingulisel esindajal aeg, milleks on mõistlik arvestada 0,5 tundi. Kolleegiumi arvates ei ole alati võimalik kontrollida iga menetlustoimingu tegemisele kuluvat aega minutilise täpsusega, mistõttu on mõistlik arvestada vaidlusaluse menetlustoimingu tegemisel ajaga 0,5 tundi. Maakohus hindas kõigi hagejate esindaja menetlustoimingutele kulunud aja vajalikkuse ja põhjendatuse otsustamisel tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu. Lähtudes eeltoodust ei pea ka ringkonnakohus menetlusdokumentide sisu ja mahtu arvestades põhjendatuks ega vajalikuks vähendada hagejate esindaja toimingutele kulunud aega, mistõttu puudub ringkonnakohtul alus sekkumiseks maakohtu kaalutlusõiguse teostamisse. Menetluskulude jaotus
21.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
22.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.