Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

KOHTU SELGITUSED

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hageja nõude aluseks on kostja I ja hageja vahel 14.04.2023 sõlmitud laenuleping nr xxxx ning kostja II ja hageja vahel sõlmitud käendusleping nr xxxx. Kuna kostja I ei teinud laenulepingust tulenevate nõuete tasumiseks makseid vastavalt poolte vahel kokkulepitud maksegraafikule, saatis laenuandja 08.09.2023 kostjatele hagihoiatuse. Hagihoiatuse kohaselt, kui kostjad ei kõrvalda võlgnevust hiljemalt 15.09.2023, on laenuandja sunnitud esitama kohtusse hagiavalduse. Kostjad võlgnevust tähtaegselt ei kõrvaldanud. Kuna laenusaaja rikkus korduvalt laenulepingut siis ütles laenuandja laenulepingu erakorraliselt üles alates 27.09.2023. Hageja esitas Harju Maakohtule hagiavalduse 16.10.2023. Kohus toimetas hagiavalduse ja menetlusse võtmise kohtumääruse kostjale I kätte 22.02.2024 äriregistri järgsel e-posti aadressil xxxx ning hoiatas, et kohus loeb käesoleva kirja ja kohtumääruse kostjale I kättetoimetatuks 5 tööpäeva möödumisel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3111 lg 51 alusel. Samuti edastas kohus hagiavalduse ja menetlusse võtmise kohtumääruse kostja I seadusjärgsele esindajale ja kostjale II E. E.le e-posti aadressil xxxx, kuid

kostja I esindaja ja kostja II dokumentide kättesaamist ei kinnitanud. Seejärel toimetas kohus menetlusdokumendid kostja I esindajale ja kostjale II kätte 31.01.2023 tähtsaadetisena kostja I seadusliku esindaja ja kostja II rahvastikuregistri järgsel aadressil xxxx. Kohus nõudis kostjatelt kirjalikku vastust. Kostjaid hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostjad kohtu poolt määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid. TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hagejal on tekkinud lepingulise esindaja kulu summas 418,46 eurot (koos käibemaksuga). Hageja esindaja tunnitasu on olnud 140 eurot (ilma käibemaksuta). Taotluse kohaselt on lepinguline esindaja teinud järgmisi toiminguid: konsultatsioon, dokumentide kogumine (15 min); hagiavalduse koostamine (1 h 30 min); kohtumäärusega tutvumine (menetlusse võtmine) (10 min); menetluskulude nimekirja koostamine (32 min). Lisaks taotleb hageja kostjalt välja mõista menetluses tasutud riigilõivu 1400 eurot. Kohus küsis kostjatelt seisukohta hageja menetluskulude osas 08.04.2024. Kostjad kohtule ei vastanud. Kohus leiab, et ka käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht on sellised, mis õigustavad hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Käesoleval juhul on põhjendatud ajakulu konsultatsioon, dokumentide kogumine (15 min); hagiavalduse koostamine (1 h 30 min); kohtumäärusega tutvumine (menetlusse võtmine) (10 min); menetluskulude nimekirja koostamine (32 min). Kulu tuleb välja mõista ilma käibemaksuta, sest hageja pole kinnitanud, et ta pole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10). Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esinduskulu 418,46 eurot. Lisaks peab kostja hüvitama hagejale riigilõivu 1400 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 1818,46 eurot. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.