29. aprill 2024.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-23-9053
Tsiviilasi
QQQ -i hagiavaldus Y Y Y (Y) vastu tarbijakrediidilepingust tulenevates raha tasumise nõuetes
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine ja poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamine
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
QQQ(registrikood xxx) Lepinguline esindaja A A
Kostja
Y Y Y (isikukood xxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada kohtuistungit pidamata QQQ -i (registrikood xxx) ja Y Y Y (Y, isikukood xxx) vahel sõlmitud kompromiss, mille tingimused on järgmised: 1.1.Võttes arvesse, et:
1.1.1.QQQ(registrikood xxx) on sõlminud xxx.a (xxx) Y Y Yga (Y, isikukood xxx) tarbijakrediidilepingu nr xxx (leping), mille alusel QQQ andis Y Y Yle laenu summas 15 000 (viisteist tuhat) eurot ning Y Y Y oli kohustatud tasuma intressi 15,9% (viisteist koma üheksa protsenti) tagastamata krediidisummalt aastas. Lepingus on viivisemäär võrdsustatud intressimääraga.
1.1.2.Y Y Y (Y, isikukood xxx) ei ole täitnud lepingust tulenevaid kohustusi korrektselt ning QQQ(registrikood xxx) on lepingu üles öelnud;
1.1.3.Võlgnevuse sissenõudmiseks on QQQ(registrikood xxx) 22.06.2023 (kahekümne teisel juunil kahe tuhande kahekümne kolmandal aastal) esitanud hagiavalduse Harju Maakohtusse, milles palub kohtult võlgnevus Y Y Ylt (Y, isikukood xxx) välja mõista;
1.1.4.29.01.2024.a (kahekümne üheksanda jaanuari kahe tuhande kahekümne neljanda aasta) seisuga on QQQ -i (registrikood xxx) nõue Y Y Y (Y, isikukood xxx) vastu lepingu raames 17 446 (seitseteist tuhat nelisada nelikümmend kuus) eurot ja 40 (nelikümmend) senti, millest: 1.1.4.1.Tagastamata krediidisumma moodustab 14 395 (neliteist tuhat kolmsada üheksakümmend viis) eurot ja 38 (kolmkümmend kaheksa) senti; 1.1.4.2.Sissenõutavaks muutunud intress moodustab 828 (kaheksasada kakskümmend kaheksa) eurot ja 78 (seitsekümmend kaheksa) senti; 1.1.4.3.Lepingu haldustasu moodustab 6 (kuus) eurot; 1 (6)
1.1.4.4.Hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis on 597 (viissada üheksakümmend seitse) eurot ja 97 (üheksakümmend seitse) senti; 1.1.4.5.Perioodil 23.06.2023 (kahekümne kolmandast juunist kahe tuhande kahekümne kolmandal aastal) – 06.03.2024 (kuuenda märtsini kahe tuhande kahekümne neljandal aastal) sissenõutavaks muutunud viivis on 1618 (üks tuhat kuussada kaheksateist) eurot ja 27 (kakskümmend seitse) senti.
1.1.5.Lisaks kohtumääruse resolutsiooni punktile 1.1.4. (kompromissilepingu punkt d) on QQQ (registrikood xxx) tasunud tsiviilasja nr 2-23-9053 raames riigilõivu 1050 (üks tuhat viiskümmend) eurot ja õigusabikulude katteks 100 (ükssada) eurot (menetluskulud, kokku 1150 (üks tuhat ükssada viiskümmend) eurot);
1.1.6.Tulenevalt poolte vahel sõlmitud lepingust on QQQ -il (registrikood xxx) õigus nõuda Y Y Ylt (Y, isikukood xxx) lepingu lisanduvat viivist 15,9% (viisteist koma üheksa protsenti) tagastamata krediidisummalt aastas.
1.1.7.Ülaltoodut kokku võttes on QQQ -i (registrikood xxx) nõue Y Y Y (Y, isikukood xxx) vastu 06.03.2024.a (kuuenda märtsi kahe tuhande kahekümne neljanda aasta) seisuga 18 596 (kaheksateist tuhat viissada üheksakümmend kuus) eurot ja 40 (nelikümmend) senti, millest 14 395 (neliteist tuhat kolmsada üheksakümmend viis) eurot ja 38 (kolmkümmend kaheksa) senti on põhinõue, 3051 (kolm tuhat viiskümmend üks) eurot ja 2 (kaks) senti kõrvalnõuded ja 1150 (üks tuhat ükssada viiskümmend) eurot menetluskulud. 1.2.Y Y Y (isikukood xxx) tasub QQQ -ile (registrikood xxx) lepingust tulenevate kohustuste katteks kokku 18 071 (kaheksateist tuhat seitsekümmend üks) eurot ja 40 (nelikümmend) senti vastavalt kohtumääruse resolutsiooni punktides 1.2.1 ja 1.2.2 (kompromissilepingu punktis 1.1 ja 1.2) sätestatud kokkuleppele alljärgnevalt:
1.2.1.Y Y Y (isikukood xxx) tasub kohtumääruse resolutsiooni punktis 1.2 (kompromissilepingu punktis 1) nimetatud kohustuse maksegraafiku alusel, tasudes QQQ -ile (registrikood xxx) esimese osamakse summas 250 (kakssada viiskümmend) eurot hiljemalt 08.03.2024 (kaheksandal märtsil kahe tuhande kahekümne neljandal aastal), teise osamakse summas 500 (viissada) eurot hiljemalt 29.03.2024 (kahekümne üheksandal märtsil kahe tuhande kahekümne neljandal aastal) ning edaspidi alates 2024.a (kahe tuhande kahekümne neljanda aasta) aprillist kuni 2024.. (kahe tuhande kahekümne neljanda aasta) augustini iga kuu 29. (kahekümne üheksandaks) kuupäevaks 500 (viissada) eurot;
1.2.2.29.09.2024.a (kahekümne üheksandal septembril kahe tuhande kahekümne neljandal aastal) on Y Y Y (isikukood xxx) kohustatud tasuma QQQ -ile (registrikood xxx) kogu võla jäägi ühekordse maksena. 1.3.Juhul, kui Y Y Y (isikukood xxx) täidab käesolevas kompromissis sätestatud võla tasumise kohustust korrektselt, on võimalik enne kohtumääruse resolutsiooni punktis 1.2.2 (kompromissilepingu punktis 1.2) nimetatud võla jäägi tasumise tähtpäeva esitada QQQ -ile (registrikood xxx) avaldus võla jäägi tasumiseks täiendava tähtaja jooksul. 1.4.Hagiavalduse esitamisel tasus QQQ (registrikood xxx) riigilõivu 1050 (üks tuhat viiskümmend) eurot, millest 525 (viissada kakskümmend viis) eurot taotleb QQQ tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 150 lõike 2 punkti 1 alusel Eesti Vabariigilt tagasi, paludes tagastatav summa tasuda QQQ AS-i arveldusarvele nr xxx, märkides selgitusse „Tsiviilasi nr 2-23-9053, Y Y Y riigilõivu osaline tagastamine“. Ülejäänud menetluskulud summas 625 (kuussada kakskümmend viis) eurot tasub Y Y Y (isikukood xxx) QQQ -ile (registrikood xxx). Nimetatud kulu on juba arvestatud kohtumääruse resolutsiooni punktis 1.2 (kompromissilepingu punktis 1) välja toodud võlgnevuses. 1.5.Pooled on leppinud kokku kohtumääruse resolutsiooni punktis 1.2 (kompromissilepingu punktis 1) võlgnevuse tasumise maksegraafiku alusel, vastavalt maksegraafikule tasub Y Y
2 (6)
Y (isikukood xxx) võlgnevuse QQQ -i (registrikood xxx) arveldusarvele xxx märkides selgituseks „Ts asi 2-23-9053, Y Y Y võlgnevus“. 1.6.Pooled lepivad kokku, et kui Y Y Y (isikukood xxx) täidab kompromissi nõuetekohaselt, ei nõua QQQ (registrikood xxx) edasiulatuvat viivist, mille nõudeõigus QQQ -il on. 1.7.Kui Y Y Y (isikukood xxx) ei tasu kohtumääruse resolutsiooni punktides 1.2.1 ja 1.2.2 (kompromissilepingu p-des 1.1 ja 1.2) nimetatud makseid nõuetekohaselt ning on maksete täieliku või osalise tasumisega viivitanud vähemalt 25 (kakskümmend viis) päeva, on QQQ -il (registrikood xxx) õigus nõuda kogu võlgnevuse kohest tasumist Y Y Ylt ning samuti pöörduda võlgnevuse sissenõudmiseks kohtutäituri poole. Lisaks on pooled leppinud kokku, et kui esineb käesolevas punktis viidatud rikkumine (tasumisega viivitamine), on QQQ -il õigus nõuda Y Y Ylt edasiulatuvat viivist lepingu raames 15,9% (viisteist koma üheksa protsenti) tagastamata krediidisummalt alates kompromissi sõlmimisest. 1.8.Kui kompromissi täidetakse vastavalt kokkulepitud tingimustele, ei oma pooled lepingu osas üksteisele mingeid nõudmisi ega pretensioone. 1.9.Pooled kinnitavad kompromissi sõlmimisel vastastikku, et nad ei ole oma nõudeid loovutanud kolmandale isikule. Vastava kinnituse ebaõigsuse korral peab kinnitust rikkunud pool tasuma kõik sellise nõude loovutamise tegelemise kulud ning kahju.
1.10.Käesolev kompromiss on käsitletav kompromissina võlaõigusseaduse § 578 mõistes ja käesoleva kompromissi sõlmimisega loobuvad pooled oma nõuetest ning omandavad kompromissi alusel uued õigused.
1.11.Pooled kinnitavad, et käesolev kompromiss, sealhulgas fakt selle sõlmimise kohta ning selles märgitud asjaolud on konfidentsiaalsed ega kuulu poolte poolt avaldamisele mistahes isikule või isikutele.
1.12.Pooled kinnitavad, et kompromissis tulenevad poolte õigused ja kohustused on mõistlikus tasakaalus, arusaadavad ning kompromissi tingimused vastavad täielikult nende tahtele.
1.13.Pooled kinnitavad, et nad on kompromissi allkirjastamisel teo- ja otsustusvõimelised ning neil on kõik õigused (sh esindusõigus) kompromissi sõlmimiseks kompromissis toodud tingimustel.
1.14.Juhul, kui käesoleva kokkuleppe mis tahes säte on tühine, tühistatav, otseselt seadusega vastuolus või kohaldamatu, ei mõjuta ega muuda see ülejäänud sätete kehtivust, seaduslikkust ega kohaldatavust.
4.Kanda tagastatav riigilõiv 525 (viissada kakskümmend viis) eurot QQQ -i (registrikood xxx) arveldusarvele nr xxx, märkides selgitusse „Tsiviilasi nr 2-23-9053, Y Y Y riigilõivu osaline tagastamine“.
5.Asendada jõustunud määruses isikute nimed initsiaalidega ning mitte avalikustada isikute isiku- ja registrikoode. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
7.Jätta kindlaks määramata menetluskulude rahaline suurus. Edasikaebamise kord Kohtumääruse võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu ühe (1) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie (5) kuu möödumist määruse tegemisest. 3 (6)
Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). I.
Asjaolude kirjeldus
1.Harju Maakohus menetleb QQQ -i (hageja) hagiavaldust Y Y Y (kostja) vastu tarbijakrediidilepingust tulenevates raha tasumise nõuetes. Pooled esitasid 11.04.2024 kohtule allkirjastatud kompromisslepingu, mis sisaldas järgmisi tingimusi ja taotlusi: „võttes arvesse, et: a) Hageja on sõlminud xxx.a. Kostjaga tarbijakrediidilepingu nr xxx (edaspidi leping), mille alusel Hageja andis Kostjale laenu summas 15 000 eurot ning Kostja oli kohustatud tasuma intressi 15,9% tagastamata krediidisummalt aastas. Lepingus on viivisemäär võrdsustatud intressimääraga. b) Kostja ei ole täitnud Lepingust tulenevaid kohustusi korrektselt ning Hageja on Lepingu üles öelnud; c) Võlgnevuse sissenõudmiseks on Hageja 22.06.2023.a. esitanud hagiavalduse Harju Maakohtusse, milles palub kohtult võlgnevus Kostjalt välja mõista; d) 29.01.2024.a. seisuga on Hageja nõue Kostja vastu lepingu raames 17 446,40 eurot, millest: a. Tagastamata krediidisumma moodustab 14 395,38 eurot; b. Sissenõutavaks muutunud intress moodustab 828,78 eurot; c. Lepingu haldustasu moodustab 6 eurot; d. Hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis on 597,97 eurot; e. Perioodil 23.06.2023 – 06.03.2024 sissenõutavaks muutunud viivis on 1 618,27 eurot. e) Lisaks punktile d) on Hageja on tasunud tsiviilasjas nr 2-23-9053 raames riigilõivu 1 050 eurot ja õigusabikulude katteks 100 eurot (edaspidi menetluskulud, kokku 1 150 eurot); f) Tulenevalt poolte vahel sõlmitud lepingust on Hagejal õigus nõuda Kostjalt lepingu lisanduvat viivist 15,9% tagastamata krediidisummalt aastas. g) Ülaltoodut kokku võttes on Hageja nõue Kostja vastu 06.03.2024.a. seisuga 18 596,40 eurot, millest 14 395,38 eurot on põhinõue, 3 051,02 eurot kõrvalnõuded ja 1 150 eurot menetluskulud. Pooled lepivad kokku alljärgnevas:
1.Kostja tasub Hagejale lepingust tulenevate kohustuste katteks kokku 18 071,40 eurot vastavalt punktis 1.1. ja 1.2. sätestatud kokkuleppele alljärgnevalt:
1.1.Kostja tasub punktis 1 nimetatud kohustuse maksegraafiku alusel, tasudes hagejale esimese osamakse summas 250 eurot hiljemalt 08.03.2024, teise osamakse summas 500 eurot hiljemalt 29.03.2024 ning edaspidi alates 2024.a. aprillist kuni 2024. a. augustini iga kuu 29. kuupäevaks 500 eurot.
1.2.29.09.2024 on Kostja kohustatud tasuma Hagejale kogu võla jäägi ühekordse maksena.
2.Juhul, kui Kostja täidab käesolevas kompromissis sätestatud võla tasumise kohustust korrektselt, on võimalik enne punktis 1.2 nimetatud võla jäägi tasumise tähtpäeva esitada Hagejale avaldus võla jäägi tasumiseks täiendava tähtaja jooksul.
3.Hagiavalduse esitamisel tasus Hageja riigilõivu 1 050 eurot, millest 525 eurot taotleb Hageja TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel Eesti Vabariigilt tagasi, paludes tagastatav summa tasuda QQQ arveldusarvele nr xxx, märkides selgitusse „Tsiviilasi nr 2-23-9053, Y Y Y riigilõivu osaline tagastamine“. Ülejäänud menetluskulud summas 625 eurot tasub Kostja Hagejale. Nimetatud kulu on juba arvestatud p-s 1 välja toodud võlgnevuses.
4 (6)
4.Pooled on leppinud kokku p-s 1 võlgnevuse tasumise maksegraafiku alusel, vastavalt maksegraafikule tasub Kostja võlgnevuse Hageja arveldusarvele xxx märkides selgituseks „Ts asi 223-9053, Y Y Y võlgnevus“
5.Pooled lepivad kokku, et kui Kostja täidab Kompromissi nõuetekohaselt ei nõua Hageja edasiulatuvat viivist, mille nõudeõigus Hagejal on.
6.Kui Kostja ei tasu p-des 1.1 ja 1.2. nimetatud makseid nõuetekohaselt ning on maksete täieliku või osalise tasumisega viivitanud vähemalt 25 (kakskümmend viis) päeva, on Hagejal õigus nõuda kogu võlgnevuse kohest tasumist Kostjalt ning samuti pöörduda võlgnevuse sissenõudmiseks kohtutäituri poole. Lisaks on pooled leppinud kokku, et kui esineb käesolevas punktis viidatud rikkumine (tasumisega viivitamine), on Hagejal õigus nõuda Kostjalt edasiulatuvat viivist lepingu raames 15,9% tagastamata krediidisummalt alates Kompromissi sõlmimisest.
7.Kui Kompromissi täidetakse vastavalt kokkulepitud tingimustele ei oma pooled lepingu osas üksteisele mingeid nõudmisi ega pretensioone.
8.Pooled kinnitavad kompromissi sõlmimisel vastastikku, et nad ei ole oma nõudeid loovutanud kolmandale isikule. Vastava kinnituse ebaõigsuse korral peab kinnitust rikkunud Pool tasuma kõik sellise nõude loovutamise tegelemise kulud ning kahju.
9.Käesolev kompromiss on käsitletav kompromissina VÕS § 578 mõistes ja käesoleva kompromissi sõlmimisega loobuvad Pooled oma nõuetest ning omandavad kompromissi alusel uued õigused.
10.Pooled kinnitavad, et käesolev Kompromiss, sh fakt selle sõlmimise kohta ning selles märgitud asjaolud on konfidentsiaalsed ega kuulu Poolte poolt avaldamisele mistahes isikule või isikutele.
11.Pooled kinnitavad, et Kompromissis tulenevad poolte õigused ja kohustused on mõistlikus tasakaalus, arusaadavad ning Kompromissi tingimused vastavad täielikult nende tahtele.
12.Pooled kinnitavad, et nad on Kompromissi allkirjastamisel teo- ja otsustusvõimelised ning neil on kõik õigused (sh esindusõigus) Kompromissi sõlmimiseks Kompromissis toodud tingimustel.
13.Juhul, kui käesoleva Kokkuleppe mis tahes säte on tühine, tühistatav, otseselt seadusega vastuolus või kohaldamatu, ei mõjuta ega muuda see ülejäänud sätete kehtivust, seaduslikkust ega kohaldatavust.
14.Pooled on teadlikud, et:
14.1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 428 lg 1 p 4 alusel lõpetab kohus menetluse otsust tegemata kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle;
14.2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 432 alusel ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga samade kostjate vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle;
14.3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 661 lg 4 alusel lepivad pooled kokku määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 1 päevani alates määruse määruskaebuse esitajale kätte toimetamisest.
14.4.Täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 kohaselt kuuluvad tsiviilasjades jõustunud kohtumäärustest tulenevad nõuded täitemenetluse seadustiku alusel sundtäitmisele.“ II.
Kohtumääruse põhjendused ja seadus, millest kohus juhindus
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kompromiss tuleb kinnitada ning menetlus lõpetada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab tsiviilasjas menetluse. Vastavalt TsMS §-le 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, mistõttu ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. 5 (6)
3.TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohtult on taotletud poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist hageja märgitud kontole. Kohus määrab poole riigilõivu tagastamise vastavalt taotlusele.
4.TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtuvalt on pooled kokku leppinud hüvitatavate menetluskulude osas. Kohus jätab poolte menetluskulud muus osas poolte endi kanda.
5.Vastavalt TsMS § 64 lg 2 ja TsMS § 661 tulenevalt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kompromisslepingust nähtuvalt lühendanud kompromissi kinnitava määrusele määruskaebuse esitamise tähtaega ühe päevani. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.