Hera OÜ hagi Terrassid OÜ vastu võlgnevuse 2145 eurot ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
2316,60 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ HERA (registrikood 12479640, asukoht Kentmanni tn 6-64, Tallinn), seaduslikud esindajad T T (e-post xxx) ja H T, lepinguline esindaja jurist Silver Eensaar (e-post [email protected]); Kostja: Terrassid OÜ (registrikood 11161172, asukoht: Tamme, Soorinna küla, Kuusalu vald, Harju maakond, e-post xxx), seaduslik esindaja H K, lepinguline esindaja vandeadvokaat Taivo Ruus (e-post [email protected]).
Kohtuistungi aeg
01.04.2024. a
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista OÜ-lt Terrassid OÜ Hera kasuks 976 (üheksasada seitsekümmend kuus) eurot 91 senti.
3.Välja mõista OÜ-lt Terrassid OÜ Hera kasuks viivis (summalt 976,91 eurot) alates 22.02.2022 kuni 26.04.2024 summas 216,02 eurot.
4.Välja mõista OÜ-lt Terrassid OÜ Hera kasuks viivis alates 27.04.2024 kuni põhinõude (976,91 eurot) täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese
astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ Hera esitas 22.02.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse OÜ-lt Terrassid 2145,09 euro saamiseks. Kohus tegi 23.02.2022 OÜ-le Terrassid makseettepaneku, millele OÜ Terrassid esitas vastuväite. 07.03.2022 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 14.03.2022 määras kohus tähtaja muuhulgas nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks. 29.03.2022 esitati kohtule hagiavaldus, mille kohus jättis 07.04.2022 määrusega taaskord käiguta. Nõuetekohane hagi esitati 18.04.2022, mille kohus 03.05.2022 määrusega menetlusse võttis.
2.Hageja taotleb kostjalt välja mõista põhinõudena 2145 eurot ja viivised (summalt 2145 eurot) alates 22.02.2022 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 94 lg 1 ja § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Hageja on seisukohal, et kostja ei suutnud kostjalt tellitud terrassiehituse osas lubatud tähtaega järgida, mistõttu ütles hageja lepingu üles. Hageja arvates tuleb kostjal seetõttu tagastada tasu teostamata tööde ja tarnimata materjalide eest. Kostja ei nõustu esitatud hagiga ja leiab, et kõik väited on tõendamata. Kostja ei ole rikkunud hagejaga sõlmitud lepingut ega ole hoidnud midagi lepingu ülesütlemise tõttu kokku ega alusetult midagi omandanud. Kõik materjalid on tarnitud hagejale.
3.01.04.2024 kohtuistungil jäid hageja ja kostja enda varasemate seisukohtade juurde. Kohtuistungil kuulati üle hageja seaduslik esindaja H T ja kostja seaduslik esindaja H K.
KOHTU SEISUKOHT
4.Käesolevas tsiviilasjas on tegemist varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Seega tuleb kohtul vastavalt TsMS §-le 405 menetleda hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Kohtul tuli määrata tsiviilasja arutamiseks kohtuistung, kuna asjas oli vaja vande all üle kuulata hageja ja kostja seaduslikud esindajad (dtl 125-128). Kohtuistung toimus 01.04.2024 (dtl 229236). Kuna kohus menetleb tsiviilasja lihtmenetluses, piirdub kohus käesolevas otsuses üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele on rajatud kohtu järeldused (TsMS § 444 lg 2).
5.Kohus, hinnates poolte väiteid ja kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.
6.Tsiviilasjas ei ole vaidlust selles, et hageja ja kostja sõlmisid töövõtulepingu (VÕS § 635 lg 1 mõttes), mille kohaselt tuli kostjal ehitada terrass ja hagejal tuli selle eest maksta tasu. Pooled
pidasid e-kirjavahetust (dtl 35-40, 41) ja lõplik hinnapakkumine tehti OÜ Terrassid poolt 25.10.2021 summas 4883,24 eurot, millele lisandus käibemaks, s.o kokku 6511,43 eurot (dtl 42). Vastavalt hinnapakkumisele tuli tellimuse kinnitamisel tasuda 1⁄2 töörahast, s.o 814,10 eurot, millele lisandus käibemaks, s.o kokku 976,91 eurot (dtl 42, 43), mis maksti OÜ Hera poolt 25.10.2021 (dtl 44). 11.11.2021 on OÜ Terrassid esitanud OÜ-le Hera arve nr 2163, mille järgi tuleb tasuda 5859,89 eurot (sh käibemaks) materjali eest vastavalt pakkumisele (dtl 45). Nimetatud arve on OÜ Hera tasunud 12.11.2021 (dtl 46). Seega OÜ Hera tasus lepingu kehtivuse ajal OÜ-le Terrassid 1⁄2 töö maksumusest ja kogu materjalide eest tasumisele kuuluva summa. Vastavalt hinnapakkumisele jäi tasumata pool töörahast.
7.Vaidlust ei ole selles, et OÜ Hera on sõlmitud töövõtulepingu üles öelnud. 29.11.2021 lõppes poolte vahel sõlmitud töövõtuleping tellija ülesütlemisega (dtl 71, 68). Pooled vaidlevad selle üle, kas leping öeldi üles kostja rikkumise tõttu või tellija soovil (VÕS § 100, § 101 lg 1 p 4, § 655 lg 1, 2). Hageja väitel on kostja oluliselt lepingut rikkunud, kuna kostja ei teostanud tellitud töid tähtaegselt, s.o 2 nädalat lepingu sõlmimisest alates. Kostja hageja väitega ei nõustu. Kohtu hinnangul puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et kostja on rikkunud tööde tegemise tähtaega. Vaidlust ei ole selles, et kirjalikus vormis tööde tegemise või valmimise tähtaega pooled kokku ei leppinud. Seega on hageja taotlenud seadusliku esindaja H T vande all üle kuulamist, eesmärgiga tõendada lepingu tingimusi, sh tähtaega, millal pidi terrass valmima. Kuigi H T selgitused pidanuks tõendama lepingu tingimusi, on ta selgitusi andes kinnitanud, et tegelikult on sõlminud OÜ Hera nimel lepingu (ja läbi rääkinud lepingu tingimustes) teine OÜ Hera seaduslik esindaja, s.o T T (kes on pöördunud kohtu poole, allkirjastades hagi – dtl 1-6, 31-34, 57-60). H T on küll selgitanud, et ta on T Tga kõike arutanud, sh lepingusse puutuvat, kuid kohtu arvates on määrav, et H T ei ole lepingu tingimuste osas vahetuks tõendiallikaks, vaid vahendlikuks tõendiallikaks. Kusjuures H T selgitustest järelduvalt on see on olnud OÜ Hera seaduslike esindajate teadlik valik ja otsustus, et just H Tt kohtumenetluses vande all üle kuulatakse. Vahendlikku tõendiallikasse peab kohus vajalikuks suhtuda kriitiliselt. Seda põhjusel, et tegemist ei ole isikuga, kes on vahetult on lepingu sõlmimise juures olnud ja läbirääkimistel osalenud. H T saab ju kohtumenetluses anda selgitusi ainult nende asjaolude kohta, mida talle on edasi andnud T T. Seda, kui põhjalikult on T T edasi andnud lepinguga seotud asjaolusid, ei ole teada. Olukorras, kus T T on asjaolusid edasi rääkinud valikuliselt, põhinevad H T teadmised mitte täielikul informatsioonil. Sellest tulenevalt ei pea kohus võimalikuks arvestada H T selgitusi nende asjaolude kohta, mille puhul ta vahetuks tõendiallikas ei ole (nagu lepingu sõlmimine ja selle tingimused). OÜ Terrassid seaduslik esindaja on selgitanud, et tööde tegemise tähtaega konkreetselt kokku ei lepitud ja tööde alustamist takistas objektil tasandamata pinnas. Seda kinnitab ka 12.11.2021 H Ki kiri sellest, et pind vajab tasandamist. 16.11.2021 e-kirjaga teatab T T, et pind on tasandatud (dtl 70). Samuti oli kostja teinud ettevalmistusi tööde teostamiseks, tarnides 11.11.2021 objektile materjalid (11.11.2021 e-kiri – dtl 69; arve nr 2163 – dtl 45). Seega järeldub tõenditest, et kuigi kostja oli tarninud materjalid 11.11.2021 objektile, ei olnud tööde tegemisega alustamine võimalik. Tööde tegemisega sai alustada alles pärast 16.11.2021, kui T T teade pinnase tasandamisest oli saabunud. 22.11.2021 alustas kostja terrassi ehitusega, s.o pinnase tihendamisega (dtl 72). Nii H Ki, kui ka H T selgitustest nähtuvalt soovis OÜ Hera teha projekti muudatuse,
s.o muuta terrassi kõrgust. Sellekohase e-kirja on edastanud T T ka 24.11.2021 (dtl 73). Kostja seaduslik esindaja pidas vajalikuks katkestada tööde tegemise ja koostada kõrguse muudatuse tõttu uue projekti. Hageja hinnangul see vajalik ei olnud. Kohtu hinnangul ei ole etteheidetav, et kokku lepitud tingimuste muutumisel (antud juhul terrassi kõrgus) koostatakse uus projekt ja pakkumine. Selles ei ole vaidlust, et kuigi kostja koheselt hagejale projekti terrassi kohta ei edastanud (vastavalt vande all antud selgitustele), oli selline dokument olemas (dtl 151). Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul tuvastatud, et kostja ei saanud tööde teostamisega alustada, kuid vastav takistus oli hagejast tulenevatel asjaoludel, st pind oli tasandamata. Takistus kõrvaldati hageja poolt 16.11.2021. Veenvalt on tuvastatud, et tööde alustamisel 22.11.2021 soovis hageja projekti muudatust (st muuta terrassi kõrgust), mille tõttu tuli kostjal tööd katkestada. Kuigi hageja väitel on pooled kokku leppinud tööde tegemise tähtajaks 2 nädalat, kohtule esitatud tõendid seda ei kinnita. Selles osas on vastuolulised ka H T ja Heiki Kilksoni vande all antud selgitused. Kirjalikest dokumentidest nähtub, et 24.11.2021 on T T küsinud konkreetset kuupäeva, millal töödega alustatakse ja millal lõpetatakse (dtl 73). 25.11.2021 vastab H K, selgitades muuhulgas, et alustati tööd teisel objektil ja töödega saaks jätkata nädalatel 49-50 (dtl 91). 29.11.2021on H K kirjutanud T Tle, et muudetud projekti puhul on tööde aeg samuti 2 nädalat (dtl 68). Hageja ei kinnitanud uut pakkumist ja leping lõpetati. Sellest tulenevalt on esimesed viited tähtaegade kokkuleppimisele tulnud pärast seda kui hageja soovis projektis muudatusi teha. Arvestades hageja selgitusi on see ka mõistetav. Hagejal oli arusaam, et külmade ilmadega terrassi ehitada ei saa ja neil oli soov terrass kiiremini valmis saada. Nimetatud asjaolud ei anna aga alust väita, et kostja rikkus hagejaga sõlmitud lepingut. Kuna kindlat kokkulepet tähtaegade osas pooltel ei olnud, ei ole kohtu hinnangul tuvastatud, et kostja oleks hagejaga sõlmitud lepingut rikkunud. Seega sai hageja lepingu üles öelda VÕS § 655 lg 1 alusel (mitte lepingust taganeda VÕS § 100, 101 lg 1 p 4, § 116, 186 p 5, § 188 lg 1, mille eelduseks on oluline lepingu rikkumine).
8.Vastavalt VÕS § 655 lg-le 1 on seega kostjal õigus saada kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta teistsuguse kasutamisega omandas või oleks omandanud. Kostja on seisukohal, et hageja poolt ettemaksuna tasutud summad ei olnud ettemaks ehitustööde tegemiseks, vaid tasu ehitustööde tellimuse kinnitamise ajaks juba tehtud töö. Hageja sellega ei nõustu. Vastavalt 25.10.2021 hinnapakkumisele tuli tellimuse kinnitamisel tasuda 1⁄2 töörahast, s.o 814,10 eurot, millele lisandus käibemaks, s.o kokku 976,91 eurot (dtl 42, 43), mis maksti OÜ Hera poolt 25.10.2021 (dtl 44). Kuna muud tõendid on vastuolulised, on põhjendatud kohtu hinnangul lähtuda sellest, mis hinnapakkumisel on täpselt kirjas. Nimelt on hinnapakkumisel esimene lõik ja tabeli arvestus seotud ilmselgelt terrassi ehitamiseks vajalike konkreetsete tööde tegemisega. Nimetatud tööraha kokku on 1628,19 eurot (ilma käibemaksuta), millest 1⁄2 moodustab 814,10 eurot (ilma käibemaksuta) (dtl 42). Seega ei ole tuvastatud, et osa tasust oli vaja maksta ehitust ettevalmistavate kulutuste katteks, nt mõõtmine, objektil käimine, materjalide planeerimine, hankimine jne (dtl 143-144). Kui nimetatud tasu oleks kulunud ainult või muuhulgas töö tegemist ettevalmistavate tegevuste kulude katteks, tulnuks seda hinnapakkumises ka märkida. Sellist käsitlust kinnitab ka VÕS § 637 lg-s 2 sätestatud põhimõte, mille järgi eeldatakse, et töövõtja ei või nõuda tasu töö eelarve koostamise eest. Olukorras, kus töövõtja soovib saada tasu ettevalmistavate tegevuste eest, mis on eelarve esitamiseks vajalikud, peab olema selleks eraldi kokkulepe. Käesoleval juhul sellist kokkulepet ei olnud. Samuti ei nähtu vastavate tegevuste tasustamine 25.10.2021 hinnapakkumisest. Seega
ei saanud hageja kui lepingu teine pool olla teadlik, et kostja tasustab ka ettevalmistavaid tegevusi.
9.Eeltoodust tulenevalt on kostjal õigus saada tasu tööde eest, mis ta tegelikkuses oli lepingu ülesütlemise ajaks ära teinud ja mida selgelt kajastab ka hinnapakkumine. Vaidlust ei ole selles, et pinnase tihendamine oli kostja poolt objektil teostatud, mis hinnapakkumise kohaselt maksab 100 eurot (millele lisandub käibemaks), s.o kokku 120 eurot. Samas nähtub arvest nr 2166, et objektil teostatud pinnase tihendamise eest on tasaarvestamise korras kostja arvestanud selle kuluks 50 eurot (millele lisandub käibemaks) (dtl 47). Seega on kostjal õigus saada tasuna tehtud tööde eest 60 eurot (koos käibemaksuga). Ülejäänud hinnapakkumises toodud tasu kostjal VÕS § 655 lg 1 kohaselt õigust saada ei ole.
10.Vaidlus on selles, kas kostja on hagejale üle andnud kõik hinnapakkumises toodud materjalid. Kohtus vande all selgitusi andnud seaduslike esindaja selgitused on materjalide üleandmise osas vastuolulised. Kohus leiab, et esitatud fotod (ja nende faili omadused), seostatuna tsiviilasjas tuvastatud asjaoludega, osundavad sellele, et kostja tarnis objektile kõik terrassi ehituseks vajalikud materjalid, mis hinnapakkumises on nimetatud (v.a tugikivid, mille mitte tarnimises vaidlust ei ole). Nimelt nähtub kohtule esitatud dokumentidest, et kostja on teavitanud hageja seaduslikku esindajat T Tt materjalide tarnimisest e-kirjaga (dtl 69). Lisaks sellele on OÜ Terrassid esitanud arve kogu materjali eest tasumiseks (dtl 45). OÜ Hera on esitatud arve ära maksnud (dtl 46). Vastavalt 25.10.2021 hinnapakkumisele tuli teine osa pakkumisest tasuda siis, kui materjal on hangitud ja tarnitud objektile (dtl 42). Kohtu hinnangul ei ole ka eluliselt usutav, et OÜ Hera tasus kogu materjalide maksumuse olukorras, kus nad kogu materjali ei saanud. Lisaks sellele, et OÜ Hera maksis kogu materjali maksumuse, ei esitanud nad ka varem vastuväiteid selle kohta, et kogu materjali tarnitud ei ole (nt kui H K edastas e-kirja teavitusega, et kogu materjal on tarnitud). Materjali tarnimist kinnitavad ka kohtule esitatud fotod koos ekraanikuvadega failide omadustest (dtl 111-114). Lisaks on oluline, et kostja alustas tööde tegemisega 22.11.2021 kuniks hageja seaduslik esindaja tööde teostamise katkestas seoses projekti muudatuse vajadusega. Kuna kostja alustas töödega, on eluliselt usutav, et materjalid pidid selleks ajaks olemas olema. Seega on usutavad faktid, et 11.11.2021 tarnis kostja materjalid ja tekkis pinnase tasandamise takistus (kiri saadetud 12.11.2021), mis pärast 16.11.2021 kõrvaldamist võimaldas kostjal alustada tööde tegemisega 22.11.2021. Eeltoodust tulenevalt on kohtu arvates tuvastatud, et kostjal on õigust saada materjalide tarnimise eest tasu 4695,74 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o kokku 5634,89 eurot. Tugikivide eest kostjal õigust hüvitist saada pole, kuna tugikivid olid kostja töömehel 22.11.2021 autos kaasas ja neid ta objektile ei jätnud (dtl 232-234). Seda kinnitab (lisaks kostja seadusliku esindaja vande all selgitustele) ka arve nr 2166, mille järgi on kostja teinud tasaarvestuse tugikivide osas (dtl 47).
11.Eeltoodust tulenevalt on kostjal õigus saada tasu ja kulude hüvitamist summas 5694,89 eurot (60+5634,89). Hageja on tasunud kostjale 6836,80 eurot (976,91 – dtl 44+5859,89 – dtl 46), millest kostja on hagejale tagastanud 165 eurot (dtl 48). Seega on kostja hagejalt saanud kokku 6671,80 eurot (6836,80-165). Kuna kostjal oli õigus saada 5694,89 eurot, tuleb 976,91 eurot (6671,805694,89) hagejale tagastada.
12.Hageja nõuab tasumata summalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest 22.02.2022 kuni nõude täieliku täitmiseni. Kohus leiab, et viivise nõue on põhjendatud tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 6 ja § 113 lg-st 1. Seega tuleb TsMS § 367 järgi viivis välja mõista kindla summana alates 22.02.2022 kuni
26.04.2024 ning alates 27.04.2024 kuni põhinõude (976,91 eurot) täitmiseni protsendina põhinõudest. VÕS § 113 lg 1 järgi on alates 22.02.2022 kuni 31.12.2022 viivise määraks 8% aastas, alates 01.01.2023 kuni 30.06.2023 viivise määraks 10,5% aastas, alates 01.07.2023 kuni 31.12.2023 viivise määraks 12% aastas ja alates 01.01.2024 kuni 26.04.2024 viivise määraks 12,5% aastas. Seega hagejal on õigus nõuda viivist alates 22.02.2022 kuni 26.04.2024 summas 216,02 eurot. Lisaks tuleb kostjalt välja mõista viivis tasumata summalt alates 27.04.2024 kuni täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Menetluskulud
13.TsMS § 174 lg 1, 2 järgi määratakse menetluskulud kindlaks menetlust lõpetavas lahendis. TsMS § 163 lg 1 järgi kannab kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta täies ulatuses poolte endi kanda. Siinkohal arvestab kohus hagi rahuldamise ulatust, milleks on 45,54%. Samuti arvestab kohus poolte poolt tehtud kulutusi ja nende suurust. Hageja on tasunud riigilõivu summas 285 eurot. Lisaks on hageja kandnud menetluskulude nimekirja kohaselt lepingulise esindaja kulusid kogusummas 6163,60 eurot (dtl 191-203). Kostjal on menetluskulude nimekirja järgi tekkinud lepingulise esindaja kulud kogusummas 6508,75 eurot (dtl 183-184, 227). Kuna mõlema poole poolt kantud menetluskulud tsiviilasja menetluses on samaväärsed, sh hagi rahuldamise ulatusega, on õiglane jätta menetluskulud täies ulatuses poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.