nende Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja Aap Kulik Kostja: N. V. (isikukood xxxx) Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OK Incure OÜ hagi N. V. vastu osaliselt.
2.Mõista N. V.ilt OK Incure OÜ kasuks välja põhivõlg 56,27 eurot.
3.Jätta rahuldamata OK Incure OÜ hagi N. V.i vastu põhivõlanõudes 246,95 eurot, intressinõudes 30,52 eurot, haldustasu nõudes 11,60 eurot, sissenõudekulude nõudes 15 eurot ja viivisenõudes 77,88 eurot.
4.Jätta menetluskulud 13% ulatuses N. V.i ja 87% ulatuses OK Incure OÜ kanda.
5.Määrata kindlaks OK Incure OÜ menetluskulud 140 eurot ja mõista N. V.ilt välja 13% ehk 18,20 eurot OK Incure OÜ kasuks. N. V.il rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
2-23-102339 Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OK Incure OÜ esitas 17.01.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse N. V. vastu nõude 401,86 euro ja kohtu poolt välja arvestatud viivise saamiseks ning menetluskulude hüvitamiseks. 20.01.2023 koostas kohus makseettepaneku, mis on võlgnikule kätte toimetatud etoimiku infosüsteemis 17.02.2023. Võlgnik nõude suhtes tähtaegselt vastuväidet ei esitanud ja 10.03.2023 koostas kohus maksekäsu. Maksekäsk on võlgnikule kätte toimetatud e-toimiku infosüsteemis 28.03.2023.
2.27.04.2023 esitas võlgnik kohtule määruskaebuse, mille Pärnu Maakohus oma 27.12.2023 määrusega rahuldas ja tühistas maksekäsu. TsMS § 4891 lg 4 teise lause kohaselt alustas kohus hagimenetlust.
3.Hageja esitas 24.01.2024 Harju Maakohtule hagi N. V.i vastu võlgnevuse nõudes.
4.Vastavalt hagiavaldusele sõlmisid kostja ja E AS (krediidiandja) 24.04.2021 järelmaksulepingu nr. xxxx kauba soetamiseks maksumusega 528.90 eurot. Kostja teostas sissemakse 25 eurot ja hakkas krediidisummat 503,90 eurot kasutama 24.04.2021.
5.Lepingu ptk II Põhitingimustes lepiti kokku intressimääras 21,60% aastas, krediidi kogukuluga 841,52 eurot. Krediidi kulukuse määraks kujunes 59,73% aastas.
6.Lepingu põhitingimuste tingimuste punktist II tulenevalt on igakuise osamakse suurus 32,98 eurot, 24 osamakset, igakuise tasumise tähtpäevaga 15. kuupäev, tasumise tähtpäevaga 15.04.2023. Kostja poolt on lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku 472,63 eurot, millest on arvestatud põhiosa 225,68 eurot, intressi katteks 161,32 eurot, haldustasu katteks 34,80 eurot, lepingutasu katteks 15 eurot, meeldetuletustasu kirjade katteks 25,00 eurot, ülekandetasu 0,83 eurot.
7.Krediidiandja hoiatas kostjat 30.10.2022 teatega lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu täiendava kahenädalase tähtaja, 14.11.2022, jooksul võlgnetavaid summasid. Kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud ning kuivõrd viimane makse nõude katteks teostati juulis 2022, siis oli kostja alates augustist 2022 viivituses täielikult vähemalt kolme, 15.08.2022, 15.09.2022, 15.10.2022, osamaksete tasumisega. Krediidiandja ütles 14.11.2022 ülesütlemisavaldusega lepingu VÕS § 416 alusel üles, edastades sellekohase teatise Kostja e-mailile xxxx ning nõudis kostjalt lepingu raames sissenõutavaks muutunud summade tasumist.
8.Hageja edastas kostjale 27.12.2022 teate, milles teavitas kostjat tema ja E AS vahel sõlmitud lepingust tulenevate nõuete loovutamisest OK Incure OÜ-le.
9.Kostja lepingust tulenev põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga on 303,22 eurot (väljastatud krediit summas 528,90 eurot – tagasimaksed summas 225,68 eurot). Krediidiandja nõudis kostjalt intressi perioodi 15.05.2021-15.08.2022 eest summas 191,84 eurot. Kostja on intressi katteks tasunud kokku 161,32 eurot. Seega on intressinõue kokku summas 30,52 (191,84161,32) eurot.
10.Tulenevalt Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehele punktile 3 arvestab Hageja viivist tagastamata krediidisummalt määraga 21.60% aastas ehk 0.06% päevas võlgnetavalt summalt aastas alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni 22.01.2024. Hageja palub käesoleva
2-23-102339 hagiavalduse seisuga kostjalt välja mõista viivis põhitingimustes kokkulepitud intressimääraga samas määras 21.60% aastas kokku summas 77.88 eurot.
11.Maksegraafiku kohaselt kohustus kostja igakuiselt tasuma lepingu haldustasu summas 2,90 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata haldustasu summas 11,60 eurot (4 x 2,90 eurot, st. 15.05.2022 - 15.08.2022 eest.
12.Hageja on teinud kohtuvälises menetluses mõistlikke pingutusi, et saada kostjaga kontakti kokkulepe saavutamiseks kohtuväliselt, edastades peale lepingu lõppemist kostjale nii e-posti- kui ka posti teel järgneva nõudekirja: 27.12.2022 ja kandnud sellega seoses sissenõudmiskulu 15 eurot, mida hageja VÕS § 1132 lg 2 alusel nõuab.
13.Krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmiseks kogunud teavet tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotlusele esitatud andmete ja kliendi arvelduskonto väljavõtte ajaloo alusel ja avalike andmebaaside põhjal.
14.Kostja teavitas enda sissetulekuteks 550 eurot kuus (lisa 6, „user profile net income“ ehk sissetulekud kuus“). Kostja arvelduskonto alusel arvestas krediidiandja kostja sissetulekuteks 454 eurot. Oma kohustuste suuruseks teavitas ostja 50 eurot (Lisa 6, „user profile expenditure monthly“ ehk igakuised väljaminekud“). Krediidiandja võtab krediidivõimelisuse hindamisel arvesse tarbija muid kogumis mõistlikult hinnatavaid regulaarseid kulutusi majapidamisele määras 200 eurot. Krediidiandja ei tuvastanud täiendavaid kohustusi esitatud andmete ja registriandmete osas. Seega moodustusid krediidi väljastamisel kostja kohustused suurusjärgus 18,28((50+32,98)/454*100)%, mis on äärmiselt mõistlik kohustuste osakaal Euroopa ja Eesti majanduspiirkonnas. Pärast krediidikohustuste tasumist jäi Kostja kasutada tema sissetulekutest majapidamiskulude määr. Eeltoodut kogumis arvestades väljastas krediidiandja krediiti vastutustundliku laenamise põhimõtteid järgides.
15.Kohus kohustas 24.01.2024 kohtumäärusega hagejat esitama kohtule detailsed andmed selle kohta, et laenulepingu(te) sõlmimisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja teabe andmise kohustust ning selgituse kuidas hageja on arvestanud krediidi kulukuse määra (sh arvutuskäik).
16.Oma 06.02.2024 vastuses kohtunõudele selgitab hageja, et on esitanud selgitused vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise kohta hagiavalduses Täiendava tõendina esitas hageja kostja kontoväljavõtte.
17.Hageja esitas oma nõude ümberarvestuse ja selgituse, et kui kohus leiab, et algne krediidiandja ei ole täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtteid, siis nõuab hageja VÕS § 4034 lg 7 alusel kostjalt 56,27 eurot (väljastatud krediit 528,90 eurot, millest maha arvestatud kõik laekumised 472,63 eurot).
18.Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud TsMS § 3141 lg 3 p 2 alusel saatmisega menetluses avaldatud e-posti aadressil xxxx 06.02.2024 ja hageja nõude ümberarvestus saatmisega menetluses avaldatud e-posti aadressil 25.03.2024, kuid kostja ei ole hagile vastust esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
19.Kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendatud 06.02.2024 esitatud ümberarvestatud põhinõude osas. Kohus rahuldab seetõttu hagi osaliselt. Kohus põhjendab otsust järgmiselt.
20.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).
2-23-102339
21.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
22.VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.
23.Kohus hindab esmalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on selgitanud, et krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust laenutaotluses esitatud andmete, avalike registrite ja kontoväljavõtte alusel.
24.Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 pdes 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.
25.Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
26.Kostjale laenu väljastanud krediidiandja on küll kogunud kostja kontoväljavõtte, kuid on seda analüüsides jõudnud ebaõigele järeldusele, et kostja on krediidivõimeline. Krediidiandja tuvastas küll sissetuleku 454 eurot kuus, kuid ei ole analüüsinud kostja tegelikke kohustusi ja maksekäitumist, vaid on lähtunud pelgalt kostja enda poolt nimetatud kohustuste summast 50 eurot kuus, millele on liitnud kõnealuse krediidilepingu kuumakse 32,98 eurot ja leidnud, et kohustused kokku moodustavad 18,28% kostja sissetulekust, mis hageja hinnangul on äärmiselt mõistlik kohustuste osakaal Euroopa ja Eesti majanduspiirkonnas.
27.Kostja sissetuleku summas 454 eurot tuvastas krediidiandja hageja avaldatu kohaselt lähtuvalt 15.03.2021 kandest kontol. Samas nähtub kontoväljavõttelt, et krediidilepingu sõlmimisele vahetult eelnenud palgapäeval 14.04.2021 oli kostjale laekunud 382,50 eurot ja 15.02.2021 palgapäeval 400 eurot. Hageja ei ole põhjendanud, miks valis krediidiandja kolmest viimasest maksest kõrgeima, mitte aga näiteks kolme makse keskmise, mis olnuks mitte 454, vaid 412,16 eurot.
28.Kontoväljavõttest (dtl 100-160) nähtub samas, et kostja igakuised kohustused on oluliselt suuremad, kui 50 eurot. Kostja maksekäitumine on selline, et kostja konto on regulaarselt miinuses või nullilähedase saldoga. Ilmekas on ka kostja konto jääk summas 17,80 eurot 23.04.2021 seisuga ehk päev enne krediidilepingu sõlmimist ja seda olukorras, kus kostja palgapäev oli 14.04.2024 ehk vaid 9 päeva varem. Analüüside kontoväljavõtte kohaselt ja terviklikult, ei oleks saanud krediidiandja jõuda VÕS § 4034 lg 6 tähenduses järeldusele, et kostja on krediidivõimeline.
2-23-102339
29.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
30.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
31.Hageja on tõendanud, et kostjale on väljastatud krediiti kokku 528,90 eurot ja kostja on teinud kokku tagasimakseid 472,63 eurot. VÕS § 4034 lg 7 alusel tuleb lugeda kõik tagasimaksed tehtuks põhiosa katteks.
32.Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt põhivõlgnevust 56,27 eurot (528,90 – 472,63) ja kohus rahuldab põhinõude 56,27 eurot ning jätab põhinõude 246,95 eurot (303,22- 56,27) rahuldamata.
33.Hageja ei nõua intressi, lepingu haldustasu ega viivist juhul, kui kohus tuvastab, et algne krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seega jätab kohus hageja intressinõude summas 30,52 eurot, viivisenõude summas 77,88 eurot ja haldustasu nõude summas 11,60 eurot rahuldamata.
34.Võimalikku viivisenõuet ja/või arvestust seoses ümberarvestatud põhinõudega 56,27 eurot ei ole hageja esitanud. Kohus menetleb hagi hageja esitatud asjaolude ja nõude alusel (TsMS § 5).
35.Hageja nõuab sissenõudekulude hüvitist 15 eurot VÕS § 1132 lg 2 alusel.
36.VÕS § 1132 lg 2 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.
37.Hageja selgitab, et 27.12.2022 meeldetuletuskiri on saadetud pärast lepingu ülesütlemist 14.11.2022. Kuivõrd kohus tuvastas, et algne krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuli kõik kostja poolt teostatud maksed 472,63 eurot arvestada põhivõlgnevuse katteks. Kostja tegi maksed 472,63 euro ulatuses ajavahemikus 24.04.2021 kuni 29.07.2022 (dtl 75). Vastavalt maksegraafikule olid 14.11.2022 seisuga põhiosa tagasimaksed muutunud sissenõutavaks 338,71 (528,90-190,19) euro ulatuses (dtl 70) ehk kostja oli tasunud rohkem, kui sissenõutavaks kohustus. Seega ei olnud täidetud lepingu ülesütlemise tingimused, sest kostja ei olnud võlgnevuses. Seega on 14.11.2022 lepingu ülesütlemine toimetu VÕS § 1132 lg 2 kohaselt ei või lepingu kehtivuse ajal tasulisi meeldetuletuskirju saata, mistõttu jätab kohus hageja nõude 15 euro ulatuse sissenõudekulu saamiseks rahuldamata.
38.Kohus märgib täiendavalt, et asjaolu, et 14.11.2022 seisuga oli lepingu ülesütlemine toimetu, ei oma hageja põhinõude lahendamisel tähendusest, sest kogu põhinõue muutus sissenõutavaks 15.04.2023 ning hageja pöördus kohtusse pärast nõude täielikult sissenõutavaks muutumist. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
39.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
2-23-102339
40.Kohus rahuldas hageja nõudest 438,22 eurot ca 13% ehk 56,27 eurot, mistõttu kohus jätab menetluskulud 13% ulatuses kostja ja 87% ulatuses hageja kanda.
41.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
42.Hageja on menetluses tasunud riigilõivu 140 eurot. Menetluskulude nimekirja hageja tähtaegselt esitanud ei ole.
43.Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud.
44.Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 140 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 13% hageja menetluskuludest ehk 18,20 eurot.
45.Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ja kostjal menetluskulude tekkimist ei nähtu ka toimikust.
46.Lisaks märgib kohus hageja taotlusel lahendisse, et kostjal tuleb tasuda menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
47.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.