Maksekäsk › Maksekäsu kiirmenetlus

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused

Hagiavalduse kohaselt pidasid pooled 2021.a detsembris läbirääkimisi lepingu sõlmimiseks, mille tulemusena oleks käsundisaaja taganud käsundiandjale Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt (PRIA) toetuse päikesepargi rajamiseks. Käsundisaaja selgitas käsundiandjale, et ettevalmistusaeg on vahemikus 10.11.2021 kuni 20.12.2021 ning tööde alustamisega on kiire, sest PRIA meede kuulutatakse välja 2022.a märtsis ja enne seda tuleb teostada vajalikud ettevalmistustööd. Käsundisaaja kohustuseks olnuks käsundiandja nõustamine, projekti juhtimine ning PRIA-le ja pangale äriplaani, taotluse ja aruandluse koostamine.

Kostja leiab, et sõltumata sellest, kas leping on seoses hagejapoolse ülesütlemisavaldusega lõppenud või mitte, ei ole hagejal õigust lepingu alusel tasutud summade tagastamist nõuda.

Kohus tuvastab järgmised asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud, mille üle pooled ei vaidle: poolte vahel on 17.12.2022 sõlmitud töövõtuleping nr 870 (dtl 145-151);

lepingu punkti 5.1.1 alusel esitas kostja hagejale arve nr 21476 alustustasu maksmiseks (dtl 152), hageja maksis kostjale alustustasu summas 6000 (sisaldab käibemaksu) (dtl 153), kostja on selle summa kätte saanud. hageja esitas kostjale lepingu ülesütlemise avalduse 17.06.2022 (dtl 155-156) põhjendades, et kostja töödega kokkulepitud ajal ei alustanud ning töövõtja on keeldunud tellijaga suhtlemast. Kostja ei ole eitanud selle avalduse kättesaamist.

Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja on lepingut täitnud, seda rikkunud ning kas alustustasu kuulub hagejale tagastamisele.

VÕS § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on VÕS § 8 lg 2 kohaselt täitmiseks kohustuslik. Lahendamaks vaidlust, tuleb kohtu hinnangul esmalt tuvastada, kas leping lõppes hagejapoolse ülesütlemisega 17.06.2022.

Lepingu punkti 3.1. kohaselt hageja tellis ja kostja kohustus teostama Lepingu tingimuste kohaselt seoses hageja poolt äriühinguna PRIA-st alameede 6.4 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetus“ toetuse kuni 150 000 eurot taotlemisega järgmised tööd (edaspidi Töö): „3.1.1 Käsundiandja ärinõustamine, koolitamine ja strateegiate arutelud 2 ... 4 korral, kokku kuni 12 tundi. 3.1.2 Taotleja arendamise soovitused. PRIA toetusele. Kogus 1 tk. 3.1.3 Toetuse taotlusdokumentide kontroll. Kõik toetuse dokumendid peavad läbima Käsundisaaja kontrolli. 3.1.4 Taotleja 2020.a. ja 2021.a. majandusaruande nõustamine. Kogus 1 tk 3.1.5 Taotleja 2021.a. raamatupidamise nõustamine seoses toetusega. Kogus 1 tk. 3.1.6 Taotleja PRIA kliendiks registreerimine avalduse valmistamine. Kogus 1 tk. 3.1.7 Taotleja hinnapakkumuste võrdlustabelid. Seadmetele, päikesepargile. Kogus: igale seadmele 1 tk Koostatakse pakkumistele tuginedes. 3.1.8 Taotleja äriplaan/tegevusplaan Kogus 1 tk. 3.1.9 Taotleja ehituseelarvevormistamine PRIA vormile ehituse korral. Kogus 1 tk. valmistamine PRIA Toetuse nõuete järgi. 3.1.10 Taotleja projekti investeeringu eelarve Kogus 1 tk. koostamine PRIA Toetuse nõuete järgi. 3.1.11 Taotleja Toetuse taotlusprojekti terviku 3.1.12 Taotleja Toetuse avalduse valmistamine 3.1.13 Taotleja PRIA vestlusvoorude juhtimine. koostamine ja vormistamine. Kogus 1 tk. ja esitamine e-PRIA-s. Käsundiandja Kogus 1 tk. PRIA koolitamine vestlusvooruks. Kogus 1 tk. 3.1.14 Toetuse vajaduse argumenteerimine PRIA-le. Lisaks selgitused, vastused PRIAle. Kogus 1 tk.“ Lepingu punkti 3.2. alusel oli kostjal kohustus alustada Töö teostamist 3 tööpäeva jooksul peale punkt nr 5.1.1 näidatud alustasu laekumist kostja arvele ning teostama Töö punktid 3.1.1 – 3.1.6 viis (5) päeva enne toetuse taotlusvooru sulgumist ja töö punktides 3.1.7 – 3.1.12 töö vastuvõtmise ajal e-PRIA-s (edaspidi Tähtaeg).

Kuigi poolte vahel sõlmitud leping on pealkirjastatud töövõtulepinguna, vastab see siiski käsunduslepingu tunnustele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Lepingu esemeks (vt Lepingu punkt 3.1) on erinevad nõustamis- ja dokumentide koostamise teenused. Antud juhul ei leppinud

pooled kokku mitte konkreetses lõpptulemis, vaid teenuste osutamises, mis peaksid viima lõpptulemise saavutamiseni.

Kohus tuvastab, et lepingu punktis 3.2 lepiti kokku selles, et kostja alustab lepingu punktis 3.1 nimetatud kohustuste täitmist (töö teostamist) kolme tööpäeva jooksul pärast alustustasu laekumist. Alustustasu on makstud 17.12.2021 (reede), seega pidi kostja tööde teostamist alustama hiljemalt 22.12.2021.

Hageja on esitanud väite, et tegelikult kostja talle mingeid teenuseid lepingu alusel osutama ei hakanud ega osutanud (dtl 140, p 2.2.1) ning on sellele tuginenud ka käsunduslepingu ülesütlemise põhjusena 17.06.2022 avalduses. Kuna hageja negatiivset asjaolu tõendada üldjuhul ei saa ega kohtupraktika kohaselt ei pea, siis peab kõigepealt kostja esitama tõendid selle kohta, et ta on hagejale lepingujärgsed teenused osutanud. Alles pärast seda saaks tõendamiskoormis seoses teenuste osutamise ümberlükkamisega minna üle hagejale.

Kohus järgmiseks tuvastab, et lepingu punkti 4.1 alusel teavitab kostja hagejat ehk tellijat viivitamata Töö valmimisest ning hageja kohustub Töö üle vaatama ja vastu võtma. Poolte kokkuleppel võib kostja Töö hagejale üle anda osade kaupa. Lepingu punktis 4.2 on pooled kokku leppinud, et olenemata Töö üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest loetakse Töö hagejale üleantuks ja tema poolt vastuvõetuks ka juhul, kui Töö tulemusena valminud ese on hagejale faktiliselt üle antud ja hageja on asunud seda kasutama. Lepingu punktis 4.3 on pooled kokku leppinud, et Töö loetakse hageja poolt vastuvõetuks ka juhul, kui hageja ei võta Tööd vastu Lepingus sätestatud nõuete kohaselt, ja ei tee seda ka pärast kostja poolt määratud mõistlikku tähtaega. Kuna hageja on väitnud, et kostja mingeid teenuseid ei osutanud, hageja neid vastu ei võtnud, siis kohtu hinnangul viidatud lepingu sättest tulenevalt peab teenuse osutamise ja hagejale üleandmise tõendama kostja. Kostja peaks tõendama, et ta on hagejale teenust osutanud, selle hagejale üle andnud, hageja on teenuse saanud või vastu võtnud või põhjendamatult keeldunud teenuseid vastu võtmast. Viimasel juhul peaks kostja tõendama, et kostja on hagejale andnud täiendava mõistliku tähtaja teenuse vastuvõtmiseks, kuid hageja on sellest ikkagi alusetult keeldunud.

Kostja on esmalt väitnud, et „hageja telefoni teel nõustamine, sh Lepingu p-des 3.1.1, 3.1.2, 3.1.4, 3.1.5 nimetatud nõustamine ja konsulteerimine, on toimunud perioodil alates 06.12.2021.a kuni 11.01.2022“ (dtl 170, p 2.22). Kostja on esitanud tõendina kostja juhatuse liikme detsember 2021 ja jaanuar 2022 kõnede eristuse väljavõtted, kus on väidetavalt kollasega märgitud hageja juhatuse liikme telefoni numbrile perioodil alates 06.12.2021.a kuni 11.01.2022 kostja poolt tehtud kõned (dtl 170, p 2.23). Kostja hinnangul neist nähtuvalt on osapoolte vahel toimunud tihe suhtlus. Esmalt märgib kohus, et tegelikult kohtusse esitatud lisadel (dtl 174-192) midagi kollaseks märgitud ei ole. Kuivõrd kohus ei pea ise asjaolusid poole esitatud tõenditest otsima, on kostja vastav väide seetõttu ebaselge ja tõendamata. Kohus asub seisukohale, et asjassepuutuvad ei ole siinkohal väidetavad nõustamised, mis on toimunud enne lepingu sõlmimist ja mõlemapoolset allkirjastamist, s.t. enne 17.12.2021 kell 19:05 (dtl 151). Lepingus ei ole märgitud ning ühestki asjas olevast tõendist ei tulene, et teenust oleks olnud osutatud juba lepingu sõlmimisele eelnevalt. Tegemist võis olla lepingueelsete läbirääkimistega.

Kohus siiski analüüsis otsingufunktsiooni kasutades kostja esitatud mobiili väljavõtetest pärast 17.12.2021 kell 19:05 tehtud kõnesid hageja ja kostja juhatuse liikmete vahel. Kohus tuvastab, et kostja esitatu alusel toimus kolm kõnet (17. ja 20.12.2021 ja 11.01.2022) kokku kestusega 5 minutit ja 35 sekundit. SMS-e sel perioodil ei vahetatud. Selle põhjal kohus asub seisukohale, et poolte vahel ei toimunud tihedat suhtlust. Tõendatud ei ole ning eluliselt pole usutav, et 5 minuti ja 35 sekundi jooksul tehtud kolme kõne jooksul toimus kostja poolt lepingu alusel hagejale mingi teenuse osutamine. Seega see väide kostjal tõendatud pole. Kostja ei ole väitnud, et ta muul perioodil kui detsember 2021 – jaanuar 2022 oleks mingeid teenuseid osutanud või hagejat nõustanud.

Samuti on kostja väitnud, et „14.12.2021 kostja kontoris toimus koosolek, kus hagejat on nõustatud ja konsulteeritud Lepingu p-de 3.1.1, 3.1.2, 3.1.4, 3.1.5 osas“ (dtl 170, p 2.24). See jällegi ei ole kohtu hinnangul asjassepuutuv, sest see on toimunud enne lepingu sõlmimist ja mõlemapoolset allkirjastamist, s.t. enne 17.12.2021 kell 19:05 (dtl 151) ning lepingus ei ole märgitud ning ühestki asjas olevast tõendist ei tulene, et teenust oleks olnud osutatud juba lepingu sõlmimisele eelnevalt.

Seega ei ole tõendatud ega põhjendatud kostja väide, et „Lepingu sõlmimise hetkeks 17.12.2021 oli Lepingu raames osutatavad teenused hagejale juba suuremas osas osutatud“ (dtl 171, p 2.25).

Kostja ei ole esile toonud muid asjaolusid hagejale lepingu alusel teenuste osutamise kohta. Kohus tuvastab eeltoodut arvesse võttes, et kostja ei ole osutanud hagejale teenuseid, milliste esitamiseks kostja oli töövõtulepingu nr 871 alusel kohustatud ja milliste osutamise eest kostja sai ettemaksuna alustustasu summas 6000 eurot.

Kostja on esitanud vastuväite, et „hageja jättis Lepingu alusel tervikliku teenuse osutamiseks vajalikud Lepingu p-des 6.3.3.1, 6.3.3.3, 6.3.3.5, 6.3.3.6 nimetatud dokumendid kostjale esitamata“ (dtl 171, p 2.27). Kohus leiab, et tegemist ei ole asjakohase vastuväitega, sest kostja ei ole 1) tõendanud, et ta oleks neid dokumente konkreetselt küsinud ega 2) selgitanud, kuidas see takistas tal hagejale teenuste osutamist.

Samuti on hageja väitnud (dtl 141, p 2.2.2), et kostja rikkus VÕS § 624 lg 1, mis sätestab, et käsundisaaja peab teatama käsundiandjale kõigist käsundi täitmisega seotud olulistest asjaoludest, eelkõige nendest, mis võivad ajendada käsundiandjat juhist muutma, samuti andma käsundiandja nõudmisel talle teavet käsundi täitmise kohta. Hageja väitel ei ole kostja alates 2022.a algusest hagejaga suhelnud ehk see fakt tähendab, et käsundisaaja ei ole täitnud teavitamiskohustust mis tahes määras. S.h ei ole käsundiandjale edastatud teavet selle osas, et PRIA meedet, mille tarbeks leping sõlmiti, ei kuulutatud välja. Käsundiandja sai sellest teada ise ja edastas käsundisaajale sellekohase pretensiooni. Kostja ei ole sellele selgesõnaliselt vastu vaielnud, vaid on öelnud, et informeeris hagejat 10.03.2022 SMS-i teel, et toetuse taotluste esitamise voor toimub septembris 2022. Samas on hageja esitanud tõendid (dtl 154; 209-210), et kostja juhatuse liige hageja telefonikõnedele ei vastanud. Familiaarses toonis saadetud ühte SMS-i 10.03.2022 ja sellest ühte lauset ei saa pidada VÕS § 624 lg-s 1 nimetatud käsundisaaja informeerimiskohustuse korrektseks täitmiseks.

Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kostja oli lepingu rikkumises – ta ei alustanud tööde tegemist vastavalt lepingule kolme päeva jooksul, ta ei

informeerinud hagejat lepingu täitmise käigust ja mingeid teenuseid sisuliselt ei osutanud. VÕS § 105 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, on võlausaldajal sõltumata sellest, kas võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, õigus keelduda oma kohustuse täitmisest, lepingust taganeda või leping üles öelda, samuti alandada hinda. Seega oli hagejal õigus õiguskaitsevahendina pooltevaheline leping erakorraliselt üles öelda, tuginedes kostjapoolsele lepingurikkumisele. Pooltevaheline leping lõppes 17.06.2022 hagejapoolse taganemisega.

Hageja taganes pooltevahelisest lepingust 17.06.2022 ja palus ettemakstud tasu tagastada. Käesolev hagiavaldus on esitatud kostja vastu selle nõudega.

VÕS § 628 lg 1 kohaselt kui käsundisaajale maksmisele kuuluv tasu on määratud ajavahemike järgi, tuleb tasu maksta vastava ajavahemiku möödumisel. Käsundi puhul, mille esemeks on tehingu tegemine, eeldatakse, et tasu kuulub maksmisele pärast käsundi täitmist. VÕS § 629 lg 1 kohaselt kui käsundisaajale tuleb tasu maksta pärast käsundi täitmist või käsundi täitmiseks antud tähtaja möödumist ja käsundusleping lõpeb enne käsundi täitmist või selle täitmiseks antud tähtaja möödumist, on käsundisaajal õigus mõistlikule osale tasust. Sel juhul on käsundisaajal õigus saada kogu tasu üksnes juhul, kui leping lõppes käsundiandjast tuleneva asjaolu tõttu ja tasu maksmine on asjaolusid arvestades õiglane. VÕS § 188 lg 2 sätestab, et kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. VÕS § 188 lg 3 kohaselt ei mõjuta taganemine kokkulepet lepingust tulenevate vaidluste lahendamise kohta, samuti muid lepingutingimusi lepingupoolte õiguste ja kohustuste kohta pärast lepingust taganemist. VÕS § 189 lg 1 sätestab, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. VÕS § 189 lg 2 p 1 sätestab, et tagastamise või väljaandmise asemel peab lepingupool hüvitama üleantu väärtuse, kui tagastamine või väljaandmine on üleantu olemuse tõttu välistatud, muu hulgas, kui üleantu seisneb teenuse saamises või asja kasutamises.

Kuna kohus tuvastas, et hageja on tasunud kostjale 6000 eurot (sisuliselt ettemaksuna), kostja ei ole hagejale mingeid teenuseid osutanud, leping on lõppenud hagejapoole taganemisega, siis VÕS § 189 lg-st 1 tulenevalt on kostja kohustatud lepingu alusel saadu tagastama. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hagejale lepingu alusel midagi vastu andnud (täitnud käsundi osaliselt või täielikult). Järgnevalt hindab kohus, kas kostjal on õigus jätta tasu hagejale tagastamata lepingu punktide 5.9 ja 7.2 alusel. Nii sätestab lepingu punkt 5.9, et lepingu katkestamisel ei kuulu tellija poolt töövõtjale tasutud summad tagastamisele. Lepingu punkt 7.2 kohaselt, kui tellija ütleb lepingu üles enne töö valmimist, kohustub tellija tasuma töövõtjale lepingu punktide 5.1.1 ja 5.1.2 järgset tasu. Lepingu punktis 5.1.1. on kokku lepitud alustustasu 5 000 eurot (lisandub käibemaks) ja lepingu punktis 5.1.2 projektitasu 3 000 eurot (lisandub käibemaks).

Kohus leiab, et lepingu punkt 7.2 ei reguleeri olukorda, kui käsundisaaja taganeb lepingust kehtivalt käsundiandjapoolse rikkumise tõttu. Lepingu punkti 7.2 sõnastus viitab lepingu ülesütlemisele, mis on reguleeritud VÕS § 630 ja § 631 ning mis reguleerivad nö kellegi süüst olenematut lepingu lõpetamist. Hea usu põhimõttega ei oleks kooskõlas, kui lepingu punkti 7.2 regulatsioon kohalduks ka käsundisaajapoolse lepingu rikkumise tõttu lepingust taganemisel.

Kohus leiab, et ka lepingu punkti 5.9 tuleb tõlgendada analoogselt lepingu punktiga

VÕS § 6 lg 2 sätestab, et võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu.

VÕS § 106 lg 2 kohaselt on tühine kokkulepe, millega välistatakse vastutus või piiratakse seda kohustuse tahtliku rikkumise puhuks, samuti kokkulepe, mis võimaldab võlgnikul täita kohustuse oluliselt erinevana võlausaldaja poolt mõistlikult eeldatust või mis muul viisil ebamõistlikult välistab vastutuse või piirab seda. Lepingu punktid 5.9 ja 7.2 kostja tõlgenduses sisuliselt välistavad kostja vastutuse ka juhul, kui kostja lepingut rikub. Sellisel juhul oleks lepingu punktid 5.9 ja 7.2 VÕS § 106 lg 2 alusel tühised osas, milles need välistavad hageja võimaluse nõuda kostjalt ettemakstud tasu tagastamist olukorras, kus kostja ei ole käsundit täitnud. Tegemist oleks käsundisaaja vastutuse selgelt ebamõistliku välistuse või piiramisega, millega käsundiandja arvestama ei pea. Seega kuuluks igal juhul kohaldamisel lepingust taganemise puhuks seaduses sätestatu.

Kohus arvestab, et käsundisaaja poolt juba tehtut ei ole olemas, kuivõrd kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hagejale mistahes teenust pärast 17.12.2022 lepingu sõlmimist osutanud. Kohus on samuti tuvastanud, et mistahes teenuseid ei ole hagejale osutatud ka enne lepingu sõlmimist. Samuti arvestab kohus, et lepingu lõppemise põhjuseks oli asjaolu, et kostja ei suhelnud hagejaga pärast lepingu sõlmimist. Sel põhjusel asub kohus seisukohale, et käsundiandjal ei ole tekkinud õigust mistahes osale tasust. Vaidlus puudub, et hageja on kostjale andnud üle 6000 eurot. Kohus tuvastab, et hagejal on VÕS § 195 lg 5 ja VÕS § 189 lg 1 alusel õigus nõuda kostjale üle antud 6000 euro tagastamist. Seega rahuldab kohus hageja põhinõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 6000 eurot.

Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist põhinõudelt 6000 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemääras alates 12.07.2022 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas ja sealt edasi kuni põhinõude täieliku täitmiseni, kuid viivised mitte rohkem kui põhinõude summas. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Kohtuotsuse tegemise aja (25.04.2024) seisuga on kostja viivituses 653 päeva ja hageja seadusjärgne viivisenõue vastavalt viivisekalkulaator.ee moodustab 1140,58 eurot:

Kohus leiab, et põhjendatud on hageja viivise nõue kostja vastu perioodi 12.07.2022 kuni 25.04.2024 summas 1140,58 eurot. Lisaks kuulub kooskõlas TsMS § 367 kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis põhinõudelt 6000 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 26.04.2023 kuni põhinõude täieliku täitmiseni.

Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 6000 eurot, viivis 25.04.2024 seisuga summas 1140,58 eurot ja viivis põhinõudelt 6000 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 26.04.2023 kuni põhinõude täieliku täitmiseni.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 630 eurot ja esindajakulu summas 410,83 eurot (dtl 111).

Eelnevast tulenevalt kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kogusummas 1040,83 eurot, s.o riigilõiv summas 630 eurot ja esindajakulu summas 410,83 eurot.

Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.