2.P Kul tuleb teha võlausaldajatele esimene osamakse 10.06.2024.
3.P Kul tuleb esitada tema varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta aruanne usaldusisikule iga aasta 24. aprilliks. Esimene aruanne tuleb esitada 24.04.2025. Aruandeid tuleb esitada kuni kava täitmise lõppemiseni.
4.Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik Mark Uska.
5.Jätta võlgniku ja võlausaldajate menetluskulud poolte endi kanda.
6.Ümberkujundamiskava kinnitamise määrus avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest määruse teinud kohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest.
ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
1.Harju Maakohtu menetluses oli P Ku maksejõuetusavaldus. Kohus võttis 07.11.2023 määrusega avalduse menetlusse ja nimetas võlgniku usaldusisikuks Mark Uska.
2.Usaldusisik esitas 05.12.2023 aruande, mille kohaselt võlgnik on makseraskustes, kuid püsiv maksejõuetus ei ole veel saabunud. Usaldusisik leiab, et põhjendatud on võlgade ümberkujundamise menetluse algatamine. Usaldusisik ei tuvastanud kohustustest vabastamise menetluse ega võlgade ümberkujundamise menetluse algatamata jätmise asjaolusid.
3.Kohtu 11.12.2023 määrusega kohustati võlgnikku tasuma usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks kohtu deposiiti 1920 eurot. Kohus võimaldas deposiidi tasuda 3 kalendrikuu jooksul osamaksetena iga kalendrikuu 8ndaks kuupäevaks tasudes 640 eurot kuus. Käesolevaks hetkeks on võlgnik deposiidi tasunud täies ulatuses.
4.Kohtu 12.02.2024 määrusega algatati võlgade ümberkujundamise menetlus. Usaldusisikul tuli esitada kohtule hiljemalt 60 päeva jooksul võlgade ümberkujundamiskava.
5.Usaldusisik esitas 28.03.2024 kohtule avalduse võlgade ümberkujundamiskava kinnitamiseks ja ümberkujundamiskava. Usaldusisik tõi esile, et xxx AS, xxx AS, xxx AS ja xxx AS kiidavad kava heaks. xxx OÜ esitas vastuväite leides, et usaldusisiku seisukoht vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise kohta on paljasõnaline ja ebaõige.
Usaldusisik jääb enda seisukoha juurde. Kavas toodud ümberkujundatava nõude suurus on põhjendatud ning hoopis võlausaldaja vastuväide on paljasõnaline ja ebaõige. Tarbija krediidivõimelisuse kontrollimine on krediidiandja positiivne kohustus, mille järgimine on antud juhul tõendamata. Usaldusisikule teadaolevalt on xxx OÜ pöördunud kohtu poole sooviga avaldada kavaga mittenõustumist, kuid pöördumine tuli adresseerida usaldusisikule, mida krediidiandja teinud ei ole. Seega tuleb lugeda, et xxx OÜ on kavaga nõustunud. Eeltoodust tulenevalt on kavaga nõustunud, sh loetakse nõustunuks, võlgniku 12st võlausaldajast 11, kelle nõuded moodustavad kõigist nõuetest 96,25%.
6.Kohtule esitatud lisadest nähtub, et usaldusisik esitas 11.03.2024 seisukoha võlausaldaja xxx OÜ nõudele. Võlausaldaja nõude aluseks olev leping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõistes. Seega tuli krediidiandjal järgida laenu väljastamisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 403 lg 6). Vaidluse korral vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendada krediidiandjal (VÕS § 403 lg 13). Usaldusisiku hinnangul ei ole võlausaldaja lepingu sõlmimisel järginud VÕS § 403 lg 6, kuivõrd kogutud andmete põhjal ei olnud võimalik veenduda, et võlgnik on krediidivõimeline. Võlausaldaja ei ole õigesti tuvastanud võlgniku regulaarse sissetuleku suurust. Usaldusisik leiab, et võlausaldajal tuleb tuvastada sissetulek, mida võlgnik saab piisava tõenäosusega ka tulevikus. Võlausaldaja on kogunud andmeid sissetuleku kohta pensioniregistrist viimase 6 kuu kohta (24.09.2020 – 25.02.2021). Võlgniku töötasuks on sellel perioodil olnud valdavalt 1223,47 eurot, 2020. a detsembris erandlikult 3470,40 eurot. Võlausaldaja ei ole välja selgitanud, kas tegemist on ühekordse või regulaarse sissetulekuga. Võlgnik on usaldusisikule selgitanud, et tema sissetulek 2020. a detsembris ei olnud 3470,40 eurot. Sellist sissetulekut ei nähtu ka usaldusisiku käsutuses olevatelt konto väljavõtetelt. Seetõttu on võlausaldaja põhjendamatult arvutanud võlgniku keskmise sissetuleku suuruseks 1972,45 eurot. Võlausaldaja ei ole välja selgitanud kõiki võlgniku varalisi kohustusi. Võlausaldaja selgitustest nähtuvalt on arvestatud üksnes „kohustuslikku miinimumi“ 150 eurot. Võlgnik ei ole enda varaliste kohustuste suurust märkinud ning võlausaldaja ei ole esitatud andmeid ka kontrollinud. Muu hulgas seepärast ei saanud võlausaldaja veenduda võlgniku varasemate maksekohustuste täitmise ja lepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju. Võlausaldaja ei ole küsinud võlgniku konto väljavõtet, kuigi varaliste kohustuste suurus olnuks võimalik välja selgitada selle pinnalt. Võlausaldajal tulnuks kontrollida võlgniku konto väljavõtet, kus ta teeb aktiivselt (enim) igapäevaseid arveldusi ja kuhu laekub tema peamine sissetulek. Võlgniku peamise konto väljavõtte kontrollimisel oleks võlausaldaja lõppastmes tuvastanud, et võlgnikul on lepingu sõlmimisele eelnevatel kuudel märkimisväärselt suuremad igakuised kohustused, kui oli märgitud laenutaotlusel. Võlgnik polnud ilmselt krediidivõimeline. Kui krediidiandja rikub VÕS §403 lg 6sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕSi §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Võlausaldaja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema (VÕS § 403 lg 7). Võlausaldaja 22.02.2024 vastuse kohaselt on võlausaldaja teinud võlgnikule laenu väljamakseid summas 8327 eurot ning võlgnik on tagastanud võlausaldajale 6858,17 eurot. Võlgniku poolt usaldusisikule esitatud andmetel on võlgnik tasunud võlausaldajale 6860,20 eurot. Kooskõlas VÕS § 415 lg 2 on võlausaldaja xxx OÜ põhinõude jääk seega 1466,80 eurot.
7.Võlausaldaja xxxp OÜ leiab, et ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. Krediidiandjana on täitnud krediidi andmiseks kõiki nõutud regulatiivnorme, mis on kehtestatud ka sise-eeskirjaga. Ehk et, krediidiandja omandas teabe, mis võimaldas hinnata kliendi krediidivõimelisust, kasutades ka asjakohaseid andmekogusid, hindas
krediidivõimelisust ja eelpool nimetatud asjaolude tulemusena oli veendunud kliendi võimekuses võetav krediit oma sissetulekute arvelt korrektselt tagasi maksta.
8.Võlausaldaja xxx OÜ teatas kohtule, et ei nõustu usaldusisiku esitatud seisukohaga ja soovib sellele esitada vastuväite. Võlausaldaja ei ole kohtule ega usaldusisikule vastuväidet esitanud.
9.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 24 lg 1 sätestab, et pärast ümberkujundamiskava koostamist ja enne kohtule esitamist toimetab usaldusisik selle koos avalduse, võlgniku vara- ja võlanimekirja ning muude lisadega viivitamata kätte ümberkujundamiskavas nimetatud võlausaldajatele, kelle nõuete ümberkujundamist taotletakse. Sama sätte teise lõike kohaselt määrab usaldusisik võlausaldajale ümberkujundamiskava kättetoimetamisel usaldusisikule seisukoha esitamiseks tähtaja, mis on vähemalt kaks nädalat, kuid mitte üle nelja nädala ümberkujundamiskava kättesaamisest arvates. Võlausaldaja esitab seisukoha, kas ta nõustub võlgniku andmetega tema nõude ja selle tagatuse kohta, võlgnikupoolse võla arvestusega ja võla ümberkujundamisega võlgniku taotletud viisil. Kui võlausaldaja ei nõustu võla ümberkujundamisega võlgniku taotletud viisil, peab ta märkima, kas ta nõustuks võla ümberkujundamisega muul viisil. Usaldusisik viitab ka seisukoha avaldamata jätmise tagajärgedele. FIMS § 24 lg 3 järgi edastab usaldusisik võlausaldajate seisukohad koos ümberkujundamiskavaga kohtule.
10.Kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et usaldusisik edastas ümberkujundamiskava kõigile võlausaldajatele ja määras neile 16-päevase tähtaja seisukoha esitamiseks. P Ku võlausaldajad on xxxk AS, xxx AS, xxx AS, xxx AS, xxx AS, AS xxx, AS xxx, xxx OÜ, xxx AS, xxx AS, xxx OÜ ja xxx. Võlausaldaja xxx OÜ esitas vastuväite oma nõude suuruse osas. Võlausaldaja xxx OÜ teatas, et soovib vastuväite esitada, kuid seda ei teinud. xxx, xxx AS, xxx AS ja xxx AS kiitsid kava heaks. Ülejäänud võlausaldajad ei ole usaldusisiku päringule tähtaegselt vastanud. FIMS § 25 lg 1 teine lause sätestab, et avalduse tähtpäevaks esitamata jätmise korral loetakse, et võlausaldaja on nõude suurusega nõustunud. Eeltoodust tulenevalt on vaid üks võlausaldaja vaidlustanud oma nõude suurust.
11.Kohtu hinnangul on kinnitamiseks esitatud võlgade ümberkujundamise kava täidetav, see on koostatud just võlgniku maksevõimest lähtudes ja makseraskuste ületamiseks on kohaldatud FiMS § 21 lg 1 ette nähtud ümberkujundamisabinõusid, et kava täitmine oleks võlgnikule jõukohane. Kohtu hinnangul ei ole nõuete suuremas ulatuses täitmine ilma võlgniku minimaalset vajalikku elustandardit kahjustamata võimalik.
12.Seoses võlausaldaja xxx OÜ vastuväitega märgib kohus järgmist. FIMS § 25 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja, kelle nõuet soovitakse ümber kujundada, ei nõustu võlanimekirjas esitatud nõude suuruse ja muude andmetega, esitab ta FIMS § 24 lõike 2 alusel määratud tähtaja jooksul usaldusisikule avalduse, milles märgib asjaolud, millega ta võlanimekirjas ei nõustu, ja esitab tõendid enda vastuväidete kohta. Avalduse tähtpäevaks esitamata jätmise korral loetakse, et võlausaldaja on nõude suurusega nõustunud. Sama sätte teise lõike alusel kui usaldusisik ei nõustu FIMS § 25 lõikes 1 nimetatud võlausaldaja avalduses oleva vastuväitega, edastab ta koos ümberkujundamiskavaga avalduse koos tõenditega kohtule ja põhjendab, miks ta avalduses märgituga ei nõustu. Usaldusisik edastab koos ümberkujundamiskavaga kohtule ka võlausaldajate esitatud seisukohad, avaldused ja tõendid. FIMS § 25 lg 3 sätestab, et kohus otsustab esitatud väidete ja tõendite alusel võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suuruse ning tagatiste olemasolu kava kinnitamisel. Vajaduse korral kuulab kohus eelnevalt ära võlgniku ja puudutatud võlausaldaja.
13.Kohus leiab, et võlausaldaja xxx OÜ seisukoht on paljasõnaline ja tõendamata. Kuivõrd nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, siis regulatsioon rajaneb 5.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti
õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402-421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Käesolevalt on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPRFinance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema (VÕS § 403 lg 7). Kohus leiab, et võlausaldaja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et laenuandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused ning neid asjaolusid tõendada. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama võlausaldaja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13). Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Kuivõrd esitatud andmete ja tõendite alusel ei ole krediidiandja vastustundliku laenamise põhimõtet järginud, võlausaldaja ei ole esitanud ka VÕS § 4034 lg-ga 7 kooskõlas olevat tagasimaksete uuesti määramist.
14.Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab võlgniku ümberkujundamiskava selles toodud tingimustel. FIMS § 26 lg 2 sätestab, et kohus võib ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Käesoleval juhul on kavaga nõustunud, sh loetakse nõustunuks, üksteist võlausaldajat kaheteistkümnest, kelle nõuded moodustavad kõigist nõuetest 96,25%. Kohtu hinnangul ei kohelda ümberkujundamiskavale vastuväite esitanud võlausaldajat xxx OÜ-d halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. Seega puuduvad alused võlgniku ümberkujundamiskava kinnitamata jätmiseks ja kava kuulub kinnitamisele.
15.Kohus selgitab ka, et FiMS § 32 lg 1 ja 2 kohaselt ümberkujundamiskava kehtivuse ajal ei saa esitada hagiavaldust ega avaldust hagita menetluses nõude alusel, mille kohta ümberkujundamiskava kehtib. Ümberkujundamiskava kinnitamise järel jätkatakse maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisel või usaldusisiku nimetamisel peatatud täitemenetlust ja kohtumenetlust nõude suhtes, mille kohta ümberkujundamiskava ei kehti. Tulenevalt FiMS § 32 lg 3 sätestatust ei piira ümberkujundamiskava kinnitamine võlausaldaja
õigust esitada kohtumenetluses nõue, mida ümberkujundamiskavas ei tunnustatud. Samuti võib võlausaldaja kohtumenetluses vaielda nõude suuruse üle osas, mida ei tunnustatud.
16.Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik (FiMS § 35 lg 1). Võlgnikul tuleb määruse resolutsioonis määratud tähtajaks esitada usaldusisikule aruanne võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta (FiMS § 35 lg 3).
17.Kui võlgnik ei osuta kohtule või usaldusisikule abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on vaja järelevalve teostamiseks, võib kohus ümberkujundamiskava tühistada (FiMS § 41 lg 2 p 6).
18.Usaldusisikul tuleb võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks esitada kohtule aruanne (FiMS § 35 lg 4).
19.Usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu (FiMS § 54 lg-d 1, 3). Kohus määrab usaldusisiku tasu suuruse kindlaks hiljem käesoleva menetluse jooksul.
20.Kohus määrab usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava üle järelevalve teostamisel iga aasta möödumisel usaldusisiku taotluse alusel (FiMS § 54 lg 3 ls 2, lg 4 ls 1). Usaldusisiku tunnitasu ei tohi ületada FiMS § 54 lg 5 ls-s 2 sätestatud tunnitasu ülemmäära (1/10 kuupalga alammäärast). Kui büroo, mille kaudu usaldusisik tegutseb, on käibemaksu kohustuslane, siis lisandub usaldusisiku tasule käibemaks (FiMS § 54 lg 5, PankrS § 65 lg 11).
21.Kohus määrab FiMS § 8 lg 2 alusel menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Liili Lauri kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.