Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Valga Vallavalitsus esitas 27.03.2024 kohtule PärS § 146 lg-st 2 tulenevalt avalduse xxxxxxxxxx surnud Vxxxxx Sxxxxxxxx pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Pärimismenetluses on välja selgitatud Vxxxxx Sxxxxxxxx vara ja kohustused ning läbi viidud pärandvara inventuur. Pärandvarasse kuulus II pensionisamba osakud, kuid 20.03.2024 seisuga oli konto seis 0 osakut. Kohus selgitas välja, et osakud on realiseeritud kohtutäituri poolt täiteasjas nr 192/2014/386. Pärandaja pangakontol on rahalisi vahendeid kokku summas 13,91 eurot. Muu vara puudub. Pärandvarasse kuuluvad kohustused kogusummas 820,75 eurot (v.a täitekulud). Avaldaja ei soovi nõuete rahuldamist enda vara arvelt ning taotles võlgniku pärandvara pankroti väljakuulutamist. 28.03.2024.a määrusega algatas kohus menetluse ning määras pärandvara pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse. Kohus selgitas, et kui tähtaegselt deposiiti ei maksta, siis lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ajutist haldurit nimetamata. Kohtumääruse põhjendused Pärimisseaduse (PärS) § 130 lg 1 kohaselt lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. PärS § 130 lg 3 sätestab, et pärija on kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused. Pärandvara ebapiisavuse korral peab pärija need kohustused täitma oma vara arvel, välja arvatud juhul, kui ta pärast inventuuri tegemist on täitnud kohustused seaduses sätestatud korras, kui on välja kuulutatud pärandvara pankrot või kui pankrotimenetlus on lõppenud pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. PärS § 142 lg 6 kohaselt on pärandvara hooldaja või pärija kohustatud viivitamata esitama avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks, kui pärandvarast ei jätku kõigi käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud nõuete rahuldamiseks ja pärija ei ole nõus nende rahuldamisega oma vara arvel. PärS § 143 lg 1 sätestab, et pärast inventuuri tegemist on pärija vastutus pärandvaraga seotud kohustuste eest piiratud pärandvara väärtusega. PankrS § 3 lg 3 sätestab: Pankrotiasja menetlev kohus peab omal algatusel pankrotiavalduse esitamisest kuni pankrotimenetluse lõpetamiseni võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti. Pankrotiseaduse (PankrS) § 15 lg 21 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja, võib kohus pärandvara väärtust arvestades jätta ajutise halduri nimetamata ja kümne päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest pankroti välja kuulutada või lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kui on läbi viidud pärandi inventuur ja koostatud pärandvara nimekiri, eeldatakse, et ajutist haldurit ei ole vaja määrata. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohtule esitatud ja kohtu poolt kogutud tõenditest nähtub, et võlgnikul oli kohustusi vähemalt 766,41 eurot (2 täiteasja, lisaks täitekulud 268,64 eurot ja lisaks inventuuri tegemise tasu 42 eurot) ja vara väärtusega 13,91 eurot. Võlgnikule kuulusid II pensionisamba osakud, kuid need realiseeriti 17.04.2023 võlgnevuse katteks täiteasjas nr 192/2014/386. Kohus tuvastas, et võlgnikule ei kuulu registreeritud vara. Võlgniku kohustused ületavad varasid, võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning tema surma tõttu puudub võimalus tema maksevõimet parandada.

Kohtu hinnangul ei ole võlgniku pankrotivara arvel võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid ja suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, kuna võlgniku enda võimalik aktiivsus oma vara suurendada on lõppenud tema surmaga ja vara, mille arvel võlgniku varalist olukorda parandada, ei ole. Kohtu hinnangul ei ole vara, mida saaks tagasi võita või tagasi nõuda. Kohtu hinnangul on tegemist olukorraga, milles puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks ja kohus ei näe võimalusi neid vahendeid kusagilt mujalt hankida. Kohus leiab, et pärandvara koosseis on selge, teostatud on inventuur. Kohus on lähtuvalt PankrS § 3 lg 3 selgitanud välja muud asjas tähtsust omavad asjaolud. Võttes aluseks pankrotiseaduse mõtte, mille kohaselt pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel, on kohus seisukohal, et võlgniku pankroti välja kuulutamine olukorras, kus võlausaldajate nõuete rahuldamist ei ole ette näha, on vastuolus pankrotiseaduse mõttega. Sellises olukorras täiendavate kulude tekitamine ei ole mõistlik. Eeltoodust tulenevalt tuleb võlgniku pärandvara pankrotimenetlus PankrS § 15 lg 21 ja § 29 lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ajutist haldurit nimetamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda. Kuna puuduvad teised menetlusosalised (kohus ajutist haldurit ei määranud), siis ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust. /Allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.