Omega Invest OÜ hagi K. B. vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
1128,55 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Omega Invest OÜ, registrikood: 10866568, asukoht: Mustamäe tee 16, Tallinn, Harju maakond Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Rainer Kuulme, e-posti aadress: [email protected] Kostja: K. B., isikukood: xxxx, elukoht: xxxx, e-posti aadress: xxxx Lihtmenetluses
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista K. B.lt Omega Invest OÜ kasuks kostja ja Xxxx vahel 31.07.2022 sõlmitud järelmaksulepingu nr xxxx alusel tekkinud põhivõlgnevus 607,21 eurot, intressivõlgnevus 9,12 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 31,34 eurot, sissenõudmiskulud 60 eurot ning täiendav viivis alates 28.12.2023 põhinõudelt 607,21 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude 607,21 euro täitmiseni.
3.Jätta Omega Invest OÜ hagi K. B. vastu põhivõlgnevuse 129,57 euro, intressivõlgnevuse 58,28 euro ja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse 48,40 euro ja haldustasu 3,96 euro nõuetes rahuldamata.
5.Välja mõista K. B.lt Omega Invest OÜ kasuks menetluskulud summas 985,51 eurot ning menetluskuludelt 985,51 eurolt viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja hageja nõue
1.Hagiavalduses toodud asjaolude kohaselt sõlmis kostja K. B. (kostja) ja Xxxx (krediidiandja) 31.07.2022 järelmaksuleping nr xxxx, lepingu esemeks oli sülearvuti ASUS ZenBook xxxx, edaspidi nimetatud kaup) ostu (so müüjalt E OÜ) järelmaksuga (maksegraafiku alusel tasumine) finantseerimine. Kauba hind on lepingu järgi 859,90 eurot. Viidatud summa kanti 31.07.2022 kostja tellimusel kauba müüjale. Lepingujärgseks intressimääraks (so laenujäägilt) on 28,50% aastas, viivisemääraks 0,067 % päevas (24,15% aastas) ja krediidikulukuse määraks on 32,03% aastas. Kostja jättis maksegraafikus tasumata enam kui kolme kuu osamaksed (so 10.04.2023 kuni 10.07.2023). Järelmaksulepingu nr xxxx ütles krediidiandja 24.07.2023 erakorraliselt üles. Krediidiandja loovutas 24.07.2023 järelmaksulepingust nr xxxx tulenevad nõuded Omega Invest OÜ-le (hagejale). Hagi esitamise päeva seisuga on lepingust nr xxxx tulenev kostja võlgnevus hageja ees summas kokku 907,88 eurot, so tagastamata põhivõlgnevus 736,78 eurot, intressivõlgnevus 67,40 eurot, lepingu haldustasu summas 3,96 eurot, viivised laenusummalt kuni 24.07.2023 summas 2,73 eurot, viivised laenusummalt peale lepingu ülesütlemist summas 77,01 eurot (periood alates 25.07.2023 kuni 27.12.2023, viivise määraga 0,067% päevas, so 156 päeva x 0,4936426), võlateadete tasud (meeldetuletuskirjade saatmise tasud) summas 20 eurot (kuna kostja ei tasunud osamakseid tähtaegselt, siis edastas laenuandja kostjale Laenulepingu kehtivuse ajal neljal korral tasulisi meeldetuletuskirju (vt VÕS § 1132 lg 1) laenuandja hinnakirja kohaselt maksumusega kokku 4*5 eurot, vt Eurooopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe p 3 viimane tulp). Hageja edastas kostjale peale lepingu ülesütlemist võlgnevusega seoses tasulisi meeldetuletuskirju viiel korral (so 16.08.2023, 14.09.2023, 29.08.2023, 10.10.2023, 19.10.2023). Kuna hageja edastas kostjale viiel korral tasulisi meeldetuletuskirju, tekkis sellest tulenevalt kostjal kohustus tasuda hagejale sissenõudmiskulude hüvitist summas kokku 40 eurot, st esimese tasulise meeldetuletuskirja eest summas 20 eurot ning nelja järgneva tasulise meeldetuletuskirja eest summas 20 eurot (4 kirja x 5 eurot). Hageja märkis, et krediidiandja on tarbija krediidilepingu sõlmides järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Enne Laenulepingu sõlmimist omandas laenuandja kostja kohta teabe, mis võimaldas hinnata, kas kostja on võimeline laenu lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja hindas kostja krediidivõimelisust, jõudes ühesele seisukohale, et kostja on krediidivõimeline. Krediidiandja teostas kostja krediidivõimelisuse hindamiseks enne Laenulepingu sõlmimist järgmised toimingud (vt hagi lisa nr 4 tõendid): kontrolliti kostja maksehäireid maksehäirete registritest (krediidiinfo ja krediidiregister) – kehtivad maksehäired puudusid; kontrolliti kostja sissetulekut kostja taotluse ja pensioniregistri andmete alusel – aluseks võeti sissetulek 700 eurot kuus; kohustuste suuruse aluseks võeti kostja avaldatud andmed, mille kohaselt kostjal varasemaid finantskohustusi ei olnud. Tulenevalt eeltoodust
jõudis krediidiandja kostja poolt esitatud taotluste ja kogutud andmete analüüsimise tulemusena põhjendatud otsuseni, et kostja on krediidivõimeline ning on teinud kostja osas positiivse krediidiotsuse krediidi andmiseks eespool toodud summas (maksegraafiku kohaselt oli lepingust tuleneva kostja igakuise kohustuse suuruseks 36,43 eurot kuus). Hageja palub hagis kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 736,78 eurot, intressivõlgnevuse summas 67,40 eurot, sissenõudmiskulud summas 60 eurot, lepingu haldustasu summas 3,96 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus summas 79,74 eurot ja täiendava viivise arvestusega 0,067% päevas tasumata põhivõlgnevuselt (736,78 eurot) alates 28. detsembrist 2023 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni (dtl 27-33).
2.21.03.2024 seisukohaga esitas hageja 09.07.2023 kostjale edastatud hoiatuse (vt seiskoha lisa nr 1) ja sissenõudmiskulude aluseks olevad meeldetuletuskirjad (vt seisukoha lisa nr 2, so kokku 11 kirja), so peale lepingu lõppemist 16.08.2023, 14.09.2023, 29.09.2023, 10.10.2023, 19.10.2023 kostjale edastatud kirjad ja lepingu kehtivuse ajal 15.09.2022, 15.01.2023, 15.03.2023, 15.04.2023, 15.05.2023, 14.06.2023 kostjale edastatud kirjad. Seoses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisega selgitas hageja järgmist. Riigikohtu juhiste (lahend nr 2-21-13098 p 18 viimane lõik) kohaselt ei ole laenuvõtja pangakonto väljavõte ainuke tõend, millega laenuandja saab tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist. Laenuvõtja pangakonto väljavõtte esitamine on nõutud vaid juhul, kui muu teave ei ole piisav laenuvõtja krediidivõime hindamiseks. Käesoleval juhul oligi laenuandja poolt kostja kohta kogutud muu teave piisav kostja krediidivõimelisuse hindamiseks: enne laenu andmist kontrolliti kostja maksehäireid maksehäirete registritest (krediidiinfo ja krediidiregister, hagi lisana nr 4 esitatud väljavõte on võetud just nimelt kostja kohta), maksehäired puudusid. Vastupidist kinnitavaid tõendeid asjas esitatud ei ole, ka kostja ise ei ole vastupidist väitnud. Enne laenu andmist kontrolliti kostja sissetulekut taotluse ja Pensioniregistri andmete põhjal, mille põhjal tuvastati kostja sissetuleku suurus, so 700 eurot kuus. Asjas ei ole esitatud tõendeid, et kostja sissetulek oleks olnud väiksem eespool toodud summast, ka kostja ise ei ole vastupidist väitnud. Kostja kohustuste osas on laenuandja lähtunud kostja laenutaotluses toodud andmetest, mille kohaselt kostjal varasemaid finantskohustusi ei olnud. Asjas ei ole esitatud tõendeid, et kostja kohustused oleks olnud suuremad eespool toodust, ka kostja ise ei ole vastupidist väitnud. Laenulepingu alusel oli igakuise tagasimakse suuruseks kokku lepitud 36,43 eurot kuus, seega ei saa eespool toodut silmas pidades olla vaidlust, et kostja sissetuleku ja kohustuste vahe oli piisav laenu kohaseks tagastamiseks kostja sissetuleku arvelt, st laenu on antud lepingu sõlmimise ajal igati maksejõulisele isikule. Vastupidist tõendavaid andmeid/tõendeid asjas seni esitatud ei ole, ka kostja ise ei ole vastupidist väitnud. Seisukoha punktis 2.3 on hageja märkinud, et juhuks kui kohus peaks leidma, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud (mis eelnevast nähtuvalt käesoleval juhul nii ei ole), siis esitas hageja vastavad nõude ümberarvestused vastavalt VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatule. Laenulepingu alusel anti kostjale laenu summas 859,90 eurot. Kostja tegi laenulepingu alusel tagasimakseid kokku summas 252,69 eurot (vt seisukoha lisa nr 3). Laenulepingu kohaselt oli kokku lepitud, et igakuise makse suuruseks on 36,43 eurot kuus, mistõttu juhul kui kostja ei peaks tasuma intressi makseid ega muid kõrvalkohustusi, peaks kostja tasuma sel juhul selles kokkulepitud summas (so 36,43 eurot kuus, esimene makse summas 23,89 eurot) igakuise makse tervikuna põhiosa katteks. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel tuleb kõik maksed arvestada põhiosa maksete katteks, millisel juhul oleks seisuga 24.07.2023 tasumata põhiosa maksete summaks kokku 135,50 eurot (so 36,43*10+23,89 = 388,19 eurot- 252,69 eurot), st laenulepingu ülesütlemine oleks ka sel juhul kehtiv ning kogu laenusumma jääk on ka sel juhul muutunud ülesütlemisega tervikuna sissenõutavaks. Seega vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral oleks kostja laenulepingust tulenev võlgnevus kokku summas 607,21 eurot (laenusumma 859,90 – kõik tagasimaksed kokku 252,69), millisel juhul taotles hageja ühtlasi sellelt summalt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teiseses lauses sätestatud määras alates nõude sissenõutavaks muutumise hetkest. Samas, nagu hageja on eespool esile toonud, ei ole eeltoodud arvestus asjakohane, kuna vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole laenuandja
poolt rikutud. Võlgnevuse kujunemise (so kokku summas 907,88 eurot, vt hagi p 1.5) osas selgitas hageja järgmist. Kostja poolt teostatud maksed on toodud käesoleva menetlusdokumendi lisas 3 (so kokku summas 252,69 eurot). Kostjale on saadetud lepingu kehtivuse ajal meeldetuletuskirjad (15.09.2022, 15.01.2023, 15.03.2023, 15.04.2023, 15.05.2023, 14.06.2023) kokku maksumusega 29,85 eurot (so esimesed 2 kirja maksumusega kokku 9,85 eurot ja 4 kirja maksumusega kokku 20 eurot), so 252,69 – 9,85 = 242,84. 242,84 / 7 = 34,69. Kostja maksed ”ulatuvad” kuni osamakseni nr 7, st võlgnevus tekib alates 11.04.2023. Põhiosa on seega 736,78 eurot (10.04.2023), intress on seega 67,40 eurot, so 10.04-10.07 maksed, lepingu haldustasu on seega 3,96 eurot ja viivised kuni ülesütlemiseni on summas 2,73 eurot (681,67 x 14 x 0,079%, viivis = sissenõutavaks muutunud põhiosa x päevade arv ülesütlemiseni x viivisemäär), meeldetuletused on summas 20 eurot (dtl 62-66). Kostja vastuväited
3.04.01.2024 menetlusse võtmise kohtumäärus ja hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud isiklikult 12.01.2024. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks, so 26.01.2024 hagile vastanud. 12.03.2024 kohtumäärus on kostjale kätte toimetatud isiklikult 22.03.2024, kuid kohtu poolt määratud tähtajaks, so 05.04.2024 kostja vastust esitanud ei ole. 21.03.2024 hageja seisukoht koos tõenditega on kostjale kätte toimetatud 05.04.2024 postkasti panekuga (TsMS § 326 lg 1). Kohtuotsuse põhjendused
4.Kohus, tutvunud hageja poolt kirjalikult esitatuga ning uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi saab rahuldada osaliselt.
5.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras 04.01.2024 menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 lahend nr 3-2-1-23-16, p 16).
6.Tsiviilasjas nr 2-23-11580 on Tartu Ringkonnakohtu 04.12.2023 otsuse (jõustunud 09.01.2024) pis 7 märkinud, et kõigil juhtudel, kus kohus saab tagaseljaotsuse tegemisele asumisel hinnata nõude aluseks oleva tehingu kehtivust selle võimaliku tühisuse aspektist, ei tohi maakohus tehingu tühisuse korral tagaseljaotsust teha. Kuna kohtul ei ole ühelgi juhul kohustust TsMS § 407 lg 1 järgi tagaseljaotsust teha, võib kohus oma sellist diskretsiooniõigust kasutada ka juhtudel, kus ta tagaseljaotsuse tegemisel ei saa kõrvaldada kahtlust, kas tehing, millele hageja tugineb, on tühine või kehtiv. Seega on kohtul sellises olukorras alati õigus asja sisuliselt menetleda ning käesolevalt lahendab kohus asja sisulise otsusega. 7.Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-23-144420 Omega Invest OÜ hagis K. B. vastu võlgnevuse nõudes. Hageja palub hagis kostjalt välja mõista järgmised nõuded: so kostja ja Xxxx vahel 31.07.2022 järelmaksulepingu nr xxxx alusel tekkinud põhivõlgnevus summas 736,78 eurot,
intressivõlgnevuse summas 67,40 eurot, sissenõudmiskulud summas 60 eurot, lepingu haldustasu summas 3,96 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus summas 79,74 eurot ja täiendava viivise arvestusega 0,067% päevas tasumata põhivõlgnevuselt (736,78 eurot) alates 28. detsembrist 2023 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni (dtl 27, hagi ese).
8.04.01.2024 menetlusse võtmise kohtumäärus ja hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud isiklikult 12.01.2024. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks, so 26.01.2024 hagile vastanud. 12.03.2024 kohtumäärus on kostjale kätte toimetatud isiklikult 22.03.2024, kuid kohtu poolt määratud tähtajaks, so 05.04.2024 kostja vastust esitanud ei ole. 21.03.2024 hageja seisukoht koos tõenditega on kostjale kätte toimetatud 05.04.2024 postkasti panekuga (TsMS § 326 lg 1).
9.Kohus tuvastas, et kostja ja Xxxx vahel 31.07.2022 on allkirjastatud (sõlmitud) järelmaksuleping nr xxxx. Kuna Xxxx sõlmis (tarbija krediidilepingu) oma majandustegevusega seonduvalt füüsilise isikuga, kelle osas kohtul puudub alus seostada tehingut kostja iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega (VÕS § 1 lg 6), siis on pooled sõlminud tarbijakrediidilepingu VÕS § 402 lg 1 mõttes. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
10.Kohus peab hindama tarbijaga sõlmitud lepingutingimuste ja vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist omal algatusel ka ilma kostja vastuväiteta (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23). 05.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 93/13/EMÜ reguleerib ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402-421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C-154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus antud juhul hagejal (vt tulenevalt VÕS § 168 lg 1). VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida
andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Nõuetekohane hoolsus, millega krediidiandja peab täitma krediidivõimelisuse hindamise kohustust, seisneb mh kohustuses selgitada välja, kas ja millist osa ebamäärase tähistusega laekumistest tarbija pangakontole saab pidada laenutaotleja sissetulekuks ning millise püsiva sissetulekuga saab laenutaotleja edaspidi arvestada, eriti kui laen võetakse suures summas ja pika tähtajaga. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-1421710/105, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet. Kokkuvõttes on krediidiandja kohustuseks hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (vt RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 25.3; 24.11.2023 Riigikohtu lahend nr 2-21-13098 p-id 18, 20, 21, 22). Tallinna Ringkonnakohus on 8. novembri 2021 otsuse (tsiviilasjas nr 2-20-106661) p-s 55 osundanud, et: „Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (vt ka nt Tallinna Ringkonnakohtu 13.10.2020 otsus asjas nr 2-18-9977, punkt 12; Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2021 otsus asjas nr 2-18-977, punkt 43). Piisavaks ei saa pidada laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja tõendanud, et krediidiandja oleks nõuetekohaselt kostja krediidivõimelisust hinnanud“.
11.05.12.2023 puuduste määruses ja 12.03.2024 kohtumääruses andis kohus võimaluse hagejale esitada tõendid, mis kinnitavad, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja kostja oli enne 31.07.2022 järelmaksulepingu nr xxxx sõlmimist krediidivõimeline. Kohus juhtis hageja tähelepanu ka sellele, et hagejal on võimalik teha ümberarvestus nõude osas vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7. Hageja on 21.03.2024 seisukohas esitanud tingimusliku ümberarvestuse ja selles sisalduvaid nõudeid ei ole hagi esemes alternatiivsetena esitatud, mistõttu ei saa kohus asjas hageja ümberarvestusest lähtuda.
12.Hageja on kostja krediidivõimelisuse ja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmise osas esitanud kohtule tõendina hagi lisa 4. Hagi lisas 4 kajastuvalt on kostja taotluses märkinud enda netosissetulekuks 700 eurot ja kohustuste osas teave puudub ja krediidiregistri väljavõtte, mis ei seondu kostjaga, sh puudub teave, millal väljavõte on teostatud (st väljavõttel ja selle failiteabes kuupäeva ei sisaldu). Kohus ei nõustu hageja vastuväitega ja kohtu hinnangul on krediidiregistri väljavõtte näol tegemist asjakohatu tõendiga. Hageja ei ole kohtule esitanud krediidiinfo, Pensioniregistri väljavõtteid ega kostja pangakontoväljavõtet. Erinevalt hageja arusaamisest järeldub eelnevast, et krediidi andmisel ei kontrollitud tegelikkuses kostja sissetulekuid ega kohustusi, mistõttu ei saanud kostja suhtes enne krediidilepingu sõlmimisel tekkida veendumust, et kostja oli krediidivõimeline. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud seda, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud ning märkivalt ei ole 24.11.2023 Riigikohtu lahendi nr 2-21-13098 p-ides 18, 20, 21, 22 toodud juhiseid ka täidetud. Eeltoodu põhjal tuvastab kohus, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud (VÕS § 4034 lg 6).
13.Kostja poolt 31.07.2022 allkirjastatud järelmaksulepingu nr xxxx (dtl 35-43, järelmaksuleping, erija üldtingimused, Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht) esemeks oli sülearvuti ASUS ZenBook xxxx, toote hinnaks (krediidisummaks) oli 859,90 eurot, mis tuli tagastada krediidiandjale Xxxxle maksegraafiku alusel, esimese osamakse tähtajaks oli 10.09.2022 ja lõpptähtajaks oli 10.08.2025. Lepingu haldustasu oli 0,99 eurot kuus. Lepingujärgne intressimäär oli laenujäägilt: 28,50% aastas, 0,079% päevas ja viivisemäär 24,15% aastas, 0,0671% päevas. 09.07.2023 viimases hoiatuskirjas andis krediidiandja kostjale tähtaja, so 14 päeva võlgnevuse tasumiseks ja tehti ettepanek võla tasumise osas läbirääkimisteks. Hoiatuskirjas hoiatati, et võlgnevuse tasumata jätmisel ütleb krediidiandja lepingu erakorraliselt üles (dtl 67). Järelmaksuleping nr xxxx (maksegraafikus näidatud viitenumber: 7xxxx4) öeldi erakorraliselt krediidiandja poolt üles 24.07.2023 (dtl 44; kostjal oli tasumata vastavalt maksegraafikule 4 osamakset 10.04.2023-10.07.2023) ja lepingust tulenevad nõuded on loovutatud hagejale (dtl 45). Kostja on teinud lepinguliste kohustuste täitmisel tagasimakseid kokku summas 252,69 eurot (dtl 82; 21.09.2022 30 eurot; 30.09.2022 35 eurot; 06.10.2022 30 eurot; 06.11.2022 50 eurot; 30.01.2023 29,62 eurot; 02.02.2023 71,22 eurot; 23.03.2023 6,85 eurot). Vastutustundliku laenamise rikkumise korral tuleb kostja (tarbija) tagasimaksed määrata põhinõude katteks. Kuivõrd kostja on 31.07.2022 järelmaksulepingut nr xxxx VÕS § 76 tähenduses rikkunud, siis on hageja põhinõue summas 607,21 eurot (859,90-252,69= 1961,99 eurot) põhjendatud. Kohus jätab hageja põhinõude summas 129,57 eurot rahuldamata (736,78-607,21=129,57 eurot).
14.Hageja nõuab kostjalt intressivõlgnevust summas 67,40 eurot (so 10.04.2023-10.07.2023 intressiosamaksed, lepingujärgses määras 28,50% aastas). Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga poolt avaldatud infole (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar) ja intressikalkulaator.ee kohaselt on järelmaksulepingust nr xxxx tulenev intressivõlgnevus põhjendatud summas 9,12 eurot (põhinõudelt 607,21 eurolt, periood 10.10.2022-24.07.2023, alates II osamaksest, kuna esimene kuu oli maksegraafikus intressivaba ja kuni lepingu ülesütlemiseni; periood: 10.10.2022 - 31.12.2022 0% aastas; periood 01.01.2023 - 30.06.2023 2.5% aastas, 0.006849% päevas; periood 01.07.2023 24.07.2023 4% aastas, 0.010959% päevas). Kohus jätab seega hageja intressinõude 58,28 eurot (67,409,12=58,28 eurot) rahuldamata.
Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks see, et muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega vastavast sättest tulenevalt jätab kohus hageja haldustasu nõude summas 3,96 eurot rahuldamata.
15.Riigikohus on osundanud, et VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause mõte pärast lepingu ülesütlemist on selles, et kohtumenetluses peab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud (RKTKm 24.11.2023 2-21-13098, p 24) (vt Tartu Ringkonnakohtu 19. detsembri 2023. a otsus asjas nr 2-23-133882, p 8). Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevust summas 79,74 eurot (hagi p 1.5 viivised laenusummalt kuni 24.07.2023 summas 2,73 eurot ning viivised laenusummalt pärast lepingu ülesütlemist summas 77,01 eurot, periood 25.07.2023-27.12.2023, lepingujärgne viivisemäär 0,067%päevas, so 156 päeva x 0,4936426) ja täiendavat viivist arvestusega 0,067% päevas tasumata põhivõlgnevuselt 736,78 eurolt alates 28. detsembrist 2023 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kohus selgitab, et kui vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu on lepingujärgne viivisekokkulepe tühine, siis tuleb kohaldada seadusjärgset viivisemäära (VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras). Hageja ei ole sissenõutavaks muutunud nõuete terviklikku ümberarvestust teinud, mistõttu ei ole asjas võimalik hinnata, millises ulatuses on algsete laenusummade tagasimaksed sissenõutavaks muutunud, mistõttu jätab kohus hageja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse 2,73 eurot (so lepingu kehtivuse ajal) rahuldamata. Kohus on seisukohal, et laenusumma muutus täies ulatuses sissenõutavaks laenu erakorralisel ülesütlemisel, so 24.07.2023. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevust pärast lepingu ülesütlemist perioodil 25.07.2023-27.12.2023 ning kohus lähtub eeltoodust. Järelmaksulepingu nr xxxx alusel tekkinud sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus on (viivisekalkulaator.ee kasutades; so seadusjärgses viivisemääras) põhjendatud summas 31,34 eurot (põhinõudelt 607,21 eurolt, periood 25.07.2023-27.12.2023). Kohus jätab seega hageja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse summas 48,40 eurot (79,74-31,34=48,40 eurot) rahuldamata. Hageja on esitanud ka täiendava viivise nõude alates 28.12.2023, kuid lepingujärgses viivisemääras (0,067% päevas), mis on TsMS § 367 alusel võimalik, kuid mitte lepingujärgses viivisemääras, vaid VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras (so vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest/viivisekokkuleppe tühisusest tulenevalt). Seega rahuldab kohus hageja täiendava viivise nõude, so alates 28.12.2023 põhinõudelt 607,21 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude 607,21 euro täitmiseni.
16.Hageja palub hagi esemes kostjalt sissenõudmiskulude 60 euro (20+40) väljamõistmist. Hagiavalduse punktidest 1.5 ja 1.6 tulenevalt nõuab hageja kostjalt lepingu kehtivuse ajal ja pärast lepingu lõppemist meeldetuletuskirjade edastamise eest sissenõudmiskulusid. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivuse ajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. VÕS § 1132 lg 2 p 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta: sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest
nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. Kohus tuvastas, et lepingu kehtivuse ajal on krediidiandja edastanud kostjale 7 meeldetuskirja, so 1 tasuta meeldetuletuskiri, so 15.09.2022 ning 6 x 5= 30 eurot; (so 15.09.2022; 15.01.2023, 15.03.2023, 15.04.2023, 15.05.2023, 14.06.2023, 09.07.2023 dtl 81, dtl 77, dtl 78, dtl 79, dtl 80, dtl 76, dtl 67). Pärast lepingu lõppemist (leping lõppes 24.07.2023) on kostjale edastatud 3 meeldetuletuskirja (16.08.2023 dtl 72-73; 14.09.2023 dtl 68-69; 29.09.2023 dtl 74-75; 20+5+5=30 eurot). 10.10.2023 ja 19.10.2023 (dtl 70 ja 71) e-kirjade näol ei ole tegemist meeldetuletuskirjadega ning e-kirja manuseid (meeldetuletuskirju) hageja esitanud ei ole, mistõttu kohus eelviidatud e-kirju meeldetuletuskirjadena asjas ei arvesta. Lepingu erakorraline ülesütlemise teatis ei ole samuti meeldetuletuskiri. Kooskõlas VÕS § 1132 lg 1 ja lg 2 p 2 sätestatuga on hageja sissenõudmiskulud 60 euro (30+30) osas põhjendatud. Tartu Ringkonnakohus on lahendi nr 2-21-125271 p-is 9 märkinud, et: “VÕS § 4034 lg 7 tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu). Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest”. Kohus selgitab, et tasuna ei saa VÕS § 4034 lg 7 tähenduses käsitada viivist ega sissenõudmiskulusid, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasudega, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks.
17.Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja järgmised nõuded: põhivõlgnevus 607,21 eurot, intressivõlgnevus 9,12 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 31,34 eurot, sissenõudmiskulud 60 eurot ning täiendav viivis alates 28.12.2023 põhinõudelt 607,21 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude 607,21 euro täitmiseni. Kohus jätab rahuldamata järgmised nõuded: põhivõlgnevus 129,57 eurot, intressivõlgnevus 58,28 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 48,40 eurot ja haldustasu 3,96 eurot.
18.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud kokku summas 1320 eurot (sh riigilõiv 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluses kantud kulu 20 eurot ning õigusabikulu 1020 eurot, käibemaksuta; õigusabitunnitasu 170 eurot, õigusabitoimingud on järgmised: 27.12.2023 hagi koostamine 4 h x 170=680 eurot; 21.03.2024 seisukoha koostamine, 12.03.2024 määrusega tutvumine 2 h x 170= 340 eurot) (dtl 65-66). Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulud summas 1320 eurot on põhjendatud. Arvestatuna hagi rahuldamise ulatust jäävad menetluskulud hageja kanda 25,34% ulatuses ja kostja kanda 74,66 % ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 985,51 eurot.
19.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud (dtl 66) ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis.
20.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.