Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

raskest juhtimisveast PankrS § 22 lg 5 mõttes. Kuriteotunnuseid võlgniku juhatuse tegevuses uurimisorganid ei tuvastanud, kuna jätsid kriminaalmenetluse alustamata. Seetõttu asub haldur seisukohale, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu. 26.02.2024 määrusega tegi Harju Maakohus T55 Group OÜ (pankrotis) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) ettepaneku tasuda pankrotimenetluse kulude katteks deposiit summas 3000 eurot hiljemalt 08.03.2024 ning avaldas 26.02.2024 sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Deposiiti ei tasutud. 18.03.2024 kirjaga tegi kohus maksejõuetuse teenistusele ettepaneku kohtule avalduse esitamiseks pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. 16.04.2024 teavitas maksejõuetuse teenistus kohut, et ei esita antud asjas ettepanekut algatada T55 Group OÜ (pankrotis) pankrotimenetlus avaliku uurimisena, sest puudub põhjendatud kahtlus, et võlgniku maksejõuetusega kaasneks oluline avalik huvi. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse raugemisega. PankrS § 158 lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa või kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse avalduse pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Kohtule esitatud aruande kohaselt puuduvad pankrotimenetluses vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Kohus on teinud 26.02.2024 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole 3000 eurot hiljemalt 08.03.2024. Tähtaja jooksul ei ole võlausaldajad ega kolmas isik avaldanud kohtule valmisolekut kanda võlgniku pankrotimenetluses täiendavaid kulusid. Seega esineb PankrS § 158 lg 4 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. Kohus leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Nõuded on tunnustatud. Aruandest nähtuvalt ei ole käesolevas menetluses õnnestunud moodustada pankrotivara, mille arvelt oleks võimalik teha võlausaldajatele väljamakseid. Haldurile ei ole teada täiendavaid võimalusi pankrotivara suurendamiseks. Aruande kohaselt puuduvad panrotipesas ka piisavad vahendid edaspidiste menetluskulude katmiseks, millest tulenevalt esinevad halduri hinnangul menetluse raugemise alused. Võlgniku arvelduskontode algjääk oli -163,09 eurot. Kassa jäägi kohta puuduvad halduril andmed. Pankrotimenetluse raames on kohtudeposiidist makstud ajutise halduri tasu katteks välja deposiit summas 1401,60 eurot, hetkel on kohtudeposiidis vahendeid veel summas 3000 eurot pankrotimenetluse kulude katteks. Halduril ei ole õnnestunud tutvuda võlgniku kogu raamatupidamisalase dokumentatsiooniga, kuivõrd need on kriminaalasja uurimise raames võlgnikult ära võetud. Võlgnikul puudus mistahes vara. Pankrotihalduril ei ole infot kolmandate isikute valduses oleva võlgniku vara kohta, seega eeldab pankrotihaldur, et selline vara puudub. Nõuete tunnustamise vaidlused ning muud kohtuvaidlused puuduvad. Senises menetluses kogutud ja analüüsitud andmete kohaselt ei esine halduri hinnangul tagasivõitmise või

tagasinõudmise võimalusi. Pankrotihalduri hinnangul on võlgnik käitunud hooletult investeeringuks vajalike vahendite hankimisel, tagamisel ja vastavate investeeringute kulutamisel. Halduri hinnangul on võlgniku juhatus rikkunud ÄS § 180 lg 51 tulenevat kohustust esitada viivitamata, hiljemalt 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest kohtule pankrotiavaldus. Haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetus on tingitud raskest juhtimisveast PankrS § 22 lg 5 mõttes. Kuriteotunnuseid võlgniku juhatuse tegevuses uurimisorganid ei tuvastanud, kuna jätsid kriminaalmenetluse alustamata. Seetõttu asub haldur seisukohale, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses, kuivõrd tuvastamist ei ole leidnud kuriteo tunnustega teo toimepanemine. PankrS § 168 kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Võlgnik ei esitanud nõuetele vastuväiteid. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus vabastab pankrotihaldur Terje Eipre pankrotihalduri kohustustest T55 Group OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel. Sama paragrahvi lõige 12 sätestab, et kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 ja käesoleva seaduse § 661 lõikes 1 sätestatud kalkulatsiooni alusel. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 järgi on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Vabariigi Valitsuse 09.12.2021 määrusega nr 116 „Töötasu alammäära kehtestamine“ on kuutasu alammääraks kehtestatud 2024. aastal, so aruande esitamise ajal, 820 eurot. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on seega (820:5) 164 eurot. PankrS § 23 lg 3 ja 65 lg 1’ kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse v.a käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.

Pankrotihalduri aruandest nähtuvalt on haldur märkinud ülesannete täitmiseks kulunud tööajaks 26,75 tundi ning tunnitasuks 145 eurot. Kohus, analüüsinud halduri poolt tehtud toiminguid ja nendeks kulunud aega, pankrotimenetluse mahtu ja keerukust leiab, et mõistlikuks ajakuluks käesolevas pankrotimenetluses saab pidada 26,75 tundi halduri poolt taotletud tunnihinnaga 145 eurot. Tunnitasu jääb alla tunnitasu ülemmäära. Kohus määrab pankrotihalduri tasuks 3878,75 eurot (26,75 x 145), millele lisandub käibemaks summas 853,33 eurot, kokku summas 4732,08 eurot. Pankrotihaldur palub tasu osaliselt summas 3000 eurot hüvitada võlausaldaja poolt 06.07.2021 pankrotimenetluse kulude katteks tasutud 3000 euro suuruse deposiidi arvelt. Pankrotihalduri tasu osa, mida võlausaldaja poolt tasutud deposiit ei kata, palub pankrotihaldur hüvitada riigi vahenditest. Kohus määrab hüvitada pankrotihalduri tasu summas 3000 eurot Kuetzal OÜ (pankrotis) poolt 06.07.2021 kohtudeposiiti tasutud 3000 euro arvelt. Haldur on palunud määrata halduri tasu väljamaksmine riigi vahenditest menetlusabi andmise korras summas 1000,40 eurot (sh käibemaks). Kohus, tutvunud menetlusabi taotlusega ja võttes arvesse halduri poolt täidetud ülesandeid pankrotimenetluses ja asja mahtu, samuti asjaolu, et tulenevalt PankrS §-ist 65 lg 1 on pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, kuid pankrotimenetluses tasu väljamaksmiseks vara puudub, siis leiab kohus, et vastavalt TsMS §-ile 183 lg 2 et, menetlusabi taotlus on põhjendatud ning tuleb rahuldada. TsMS § 183 lg 2 teine lause sätestab, et pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Käesolevalt on kuupalga alammäär 820 eurot. Tulenevalt TsMS §-ist 183 lg 2 tuleb Riigi Tugiteenuste Keskusel tasuda riigi vahenditest 820 eurot, millele lisandub käibemaks summas 180,40 eurot, kokku summas 1000,40 eurot, büroole, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb. Pankrotihalduri tasu ülejäänud osa, mida deposiit ja menetlusabi ei kata, mõista välja võlgniku pankrotivara arvelt. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus määrab pankrotihalduri tasu summas 4732,08 eurot (sealhulgas käibemaks) hüvitamise OÜ Advokaadibüroo Eipre&Partnerid arveldusarvele nr xxx AS-is SEB Pank. Äriseadustiku (ÄS) § 58 lg 4 kohaselt on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Dokumendid jäävad võlgniku juhatuse liikme A K vastutavale hoiule. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.