Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

§ 384 lg 1 sätestatud teo tunnuseid, so juriidilisest isikust võlgniku maksejõuetuse teadlik põhjustamine. 21.06.2021 esitas võlausaldaja ajutise halduri aruandele seisukoha ja menetluskulude nimekirja. Võlausaldaja hinnangul on ajutise halduri poolt taotletud deposiit summas 3500 eurot ülemäära suur. Võlausaldaja palus kohtul määrata deposiit summas 3000 eurot. Lisaks märkis võlausaldaja, et tulenevalt PankrS § 23 lg 4 puudub ajutisel halduril võimalus taotleda tasu hüvitamist riigi vahenditest, kuna pankrotiavalduse on esitanud võlausaldaja. 06.07.2021 määras kohus teha ettepanek T55 Group OÜ pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda hiljemalt 19.07.2021 pankrotimenetluse kulude deposiit summas 3000 eurot. 06.07.2021 tasus Kuetzal OÜ (pankrotis) pankrotimenetluse kulude deposiidi summas 3000 eurot. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja pankrot tuleb välja kuulutada. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning võlgniku alalise maksejõuetuse on tuvastanud ka ajutine haldur. Seetõttu leiab kohus, et pankrot tuleb välja kuulutada. Kohus, kooskõlas ajutise halduri seisukohaga, peab maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. PankrS § 31 lg 6 kohaselt otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohus mõistab pankrotimäärusega välja ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise ning ajutisele haldurile tehakse väljamakse. Kooskõlas PankrS § 31 lg 6 nimetab kohus pankrotihalduriks Terje Eipre ning määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 26.08.2021.a kell 12.30 (Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn, saal 3020). Täiendavaid täitemenetluse või hagi tagamise abinõusid kohus ei rakenda. PankrS § 33 alusel avaldab kohus pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded. PankrS § 40 lg 2 järgi edastab kohus pankrotimääruse registripidajale märkuse tegemiseks kinnistusraamatusse. Kuivõrd võlgnikule kinnisvara ei kuulu, puudub vajadus määruse edastamiseks kinnistusosakonnale. PankrS § 85 lg 1 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga vara, sealhulgas kohustuste nimekirja. Sama paragrahvi lg 11 kohaselt peab võlgnik PankrS § 85 lõikes 1 nimetatud kohustuse täitma viivitamata pärast vastava nõude saamist. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on

varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist (PankrS § 85 lg 2 ja 3). Võlgniku või võlgniku lähikondse poolt pankrotimenetluses teabe andmise kohustuse täitmiseks antud teavet võib võlgniku või võlgniku lähikondse suhtes läbiviidavas süüteomenetluses kasutada tõendina ainult teavet andnud isiku kirjalikus vormis antud nõusolekul (PankrS § 85 lg 4). PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust või ei täida vande andmise kohustust. Haldur ei ole taotlenud võlgnikult vande võtmist. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 järgi on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrusega nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ on kuutasu alammääraks kehtestatud 584 eurot. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on seega (584:5) 116,80 eurot. PankrS § 23 lg 3 ja 65 lg 1’ kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse v.a käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ajutine haldur palub kohtul määrata töötasuks 1752 eurot, millele lisandub käibemaks summas 350,40 eurot, kokku summas 2102,40 eurot. Ajutine pankrotihaldur palub tasu osaliselt mõista välja võlausaldaja poolt makstud kohtudeposiidist ning ülejäänud osa summas 602,40 eurot (2102,40-1500) hüvitada riigi vahenditest tulenevalt PankrS § 23 lg 4. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on ajutine haldur märkinud ülesannete täitmiseks kulunud tööajaks 15 tundi ning tunnitasuks 116,80 eurot. Kohtu hinnangul on ajutine haldur taotlenud tasu määramist oluliselt kõrgemas määras, kui oleks sarnase pankrotimenetluse puhul tavapärane, arvestades muuhulgas käeolevalt kehtivat kohtupraktikat. Kohus, analüüsinud halduri poolt tehtud toiminguid ja nendeks kulunud aega, pankrotimenetluse mahtu ja keerukust leiab, et mõistlikuks ajakuluks käesolevas pankrotimenetluses saab pidada 10 tundi halduri poolt taotletud tunnihinnaga 116,80 eurot. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 1168 eurot (10 x 116,80), millele lisandub käibemaks summas 233,60 eurot, kokku summas 1401,60 eurot. Ajutine haldur on palunud ajutise halduri tasu mõista välja võlausaldaja poolt ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks kohtudeposiiti tasutud summast. Kohus asub seisukohale, et ajutise pankrotihalduri tasu summas 1401,60 eurot (sealhulgas käibemaks) kuulub hüvitamisele Kuetzal OÜ (pankrotis) poolt 15.04.2021 kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks tasutud 1500 euro arvelt.

Ajutise halduri tasu ülejäänud osa summas 602,40 eurot palub ajutine haldur hüvitada riigi vahenditest tuginedes PankrS § 23 lõikele 4. PankrS § 23 lg 4 järgi kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 5 kohaselt ei määra kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Käesolevalt on Kuetzal OÜ (pankrotis) tasunud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 1500 eurot, mistõttu on eeldused ajutise halduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest täitmata. Kohus selgitab, et kuivõrd ajutise halduri tasu hüvitatakse täies ulatuses kohtu poolt määratud summas (1401,60 eurot) kohtudeposiiti tasutud 1500 euro arvelt, siis jätab kohus ajutise halduri taotluse tasu hüvitamiseks riigi vahenditest rahuldamata. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus määrab ajutise halduri tasu maksmise OÜ Advokaadibüroo Eipre&Partnerid arveldusarvele nr xxx AS-is SEB Pank. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast ning lõike 1 p 1 järgi on pankrotimenetluse kulud mh menetluskulud. Pankrotiseadus ei reguleeri võlausaldaja menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. Seetõttu kohalduvad PankrS § 3 lg 2 alusel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) sätted. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Võlausaldaja on kooskõlas riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lõikega 9 tasunud avalduselt riigilõivu 300 eurot. Riigilõivukulu 300 eurot on põhjendatud menetluskulu. Kohus määrab võlausaldaja poolt kantud põhjendatud ja vajaliku pankrotimenetluse kuluna kindlaks 300 eurot (riigilõiv). PankrS § 146 lg 1 makstakse pankrotimenetluse kulud välja pärast vara tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid, elatist ja massikohustusi. Väljamakseid on pädev tegema pankrotihaldur ja väljamaksete tegemine sõltub pankrotivara suurusest. Seetõttu saab kohus kindlaks määrata üksnes menetluskulude rahalise suuruse, kuid ei saa panna pankrotihaldurile kohustust maksta ühele võlausaldajale tekkinud kulud välja sõltumata kõigist muudest maksetest (Riigikohtu lahend 3-2-1-2313, p 12). Vastavalt PankrS § 93 lg 1 võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud kohustus on ka võlausaldajal, kes esitas pankrotiavalduse. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.