Avaldaja (võlgnik): H. K. (isikukood xxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxx–xxxxxxxx; e-post xxxxxxxxxxxxxx@xxxxxxxx, telefon xx xxxxxxx) Usaldusisik: Tiia Kalaus (CiviLex OÜ, Soola 3, Tartu; e-post [email protected], telefon 7 407 662, 50 46 694)
Kohtuistung
12. aprill 2024
RESOLUTSIOON
Rahuldada H. K. taotlus maksejõuetusavalduse tagasivõtmiseks.
2.Jätta läbi vaatamata H. K. maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.
Vabastada Tiia Kalaus H. K. usaldusisiku kohustustest.
Jätta H. K. menetluskulud (sh tasutud riigilõiv) tema enda kanda.
5.Anda H. K. menetlusabi usaldusisiku tasu hüvitamiseks. Määrata H. K. usaldusisiku Tiia Kalause tasuks 786 eurot 50 senti, millele lisandub käibemaks 173 eurot 3 senti, s.o kokku 959 eurot 53 senti ning hüvitada see menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahendite arvel. Tasu kanda CiviLex OÜ-le (registrikood 12088721, konto nr EE312200221055387366 AS Swedbank), mille kaudu usaldusisik tegutseb.
Tühistada Tartu Maakohtu 20. veebruari 2024. a määrusega kohaldatud käsutuskeeld ning H. K. vara suhtes läbiviidava sundtäitmise peatamine.
Avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teade käsutuskeelu tühistamise kohta.
8.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele, pärast jõustumist saata kohtutäituritele Oksana Kutšmeile ja Anne Böcklerile ning Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast määruse tegemist viie kuu möödumist.
ASJAOLUD
1.H. K. (avaldaja, võlgnik) esitas 13. veebruaril 2024 Tartu Maakohtule maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Maakohus võttis avalduse 20. veebruari 2024. a määrusega menetlusse ning nimetas usaldusisikuks Tiia Kalause (usaldusisik). Sama määrusega kohaldas kohus käsutuskeeldu ning keelas võlgnikul ilma usaldusisiku nõusolekuta vara käsutada.
2.Usaldusisiku 19. märtsi 2024. a hinnangu kohaselt sobib võlgniku makseraskuste ületamiseks pankroti väljakuulutamine, kuid kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas palus usaldusisik kontrollida kohtul füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 45 lg 3 p-s 4 toodud aluseid.
3.Võlgnik võttis 12. aprilli 2024. a kohtuistungil maksejõuetusavalduse tagasi ning andis kohtule teada, et ei soovi pankrotimenetluse jätkumist.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus, tutvunud võlgniku taotluse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et taotlus maksejõuetusavalduse tagasivõtmiseks tuleb rahuldada ning maksejõuetusavaldus tuleb jätta läbi vaatamata.
5.FIMS § 4 lg 1 kohaselt kohaldatakse maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise menetlusele ning kohustustest vabastamise menetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) hagita menetluse kohta sätestatut, kui FIMS-ist ei tulene teisiti. FIMS § 10 järgi kohaldatakse maksejõuetusavalduse esitamisele ja menetlemisele vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) 2. peatüki 1. jaos sätestatut, kui FIMS-ist ei tulene teisiti. FIMS ja PankrS ei reguleeri maksejõuetusavalduse tagasivõtmist, mistõttu tuleb asjas kohaldada TsMS-i vastavaid sätteid.
6.TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 6 esimene lause sätestab, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja avalduse tagasi võtta sarnaselt hagiga hagimenetluses. Avalduse tagasivõtmine TsMS § 424 lg 2 järgi avaldatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse.
7.Kohus arutas usaldusisiku ja võlgnikuga 12. aprilli 2024. a istungil, kas võlgniku suhtes on põhjendatud kuulutada välja pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Kohus selgitas istungil võlgnikule, et kohustustest vabastamise menetlus on mõeldud neile, kes tahavad makseraskustest välja saada ning on vastutustundlikud. Võlgniku varasemat majanduslikku käitumist vaadates, nõustub kohus usaldusisiku arvamusega, et võlgnik on tegelenud vara raiskamisega. Võlgnik on ajal, kui tal olid juba avalduses märgitud kohustused tekkinud, võitnud kasiinos suuri summasid, kuid ei ole nende võidurahast kohustusi täitnud.
Võlgniku poolt kasiinos võidetud summad ületavad mitmekordselt võlgniku kohustuste suurust. Võlgniku selgituse kohaselt aitas ta kasiinost saadud raha arvelt hoopis oma elukaaslast, kes on ka makseraskustes. Kohus selgitas, et kui võlgnik jääb enda avalduse juurde, jätab kohus selle ilmselt rahuldamata. Võlgnik võttis 12. aprillil 2024 toimunud kohtistungil avalduse tagasi. Kohus leiab, et kuivõrd füüsilisest isikust võlgniku suhtes maksejõuetusmenetluste algatamisel ja läbiviimisel tuleb arvestada võlgniku tahet (v.a võlausaldaja maksejõuetusavalduse korral võlgniku pankroti väljakuulutamiseks) ning võlgnik praegu maksejõuetusmenetlust ei soovi, tuleb tema maksejõuetusavalduse tagasivõtmise taotlus rahuldada. TsMS § 423 lg 1 p 2 sätestab, et kui hageja on võtnud hagi tagasi, jätab kohus hagi läbi vaatamata. TsMS § 425 lg 1 esimese lause kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata määrusega. TsMS § 426 lg 1 kohaselt avalduse läbivaatamata jätmise korral loetakse, et avaldust ei ole kohtu menetluses olnud.
8.Kohus kohaldas 20. veebruari 2024. a määrusega võlgniku suhtes käsutuskeeldu ning peatas tema vara suhtes toimuva sundtäitmise. Maksejõuetusavalduse läbi vaatamata jätmise tõttu tuleb tühistada käsutuskeeld ning võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise peatamine. Käsutuskeelu tühistamise kohta tuleb väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldada teade (PankrS § 21 lg 4). Määrus tuleb saata ka kohtutäituritele Oksana Kutšmeile ja Anne Böcklerile. Menetluskulude jaotus
9.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna FIMS § 8 ei reguleeri menetluskulude jaotust olukorras, kus võlgnik võtab maksejõuetusavalduse tagasi, tuleb asjas kohaldada TsMS § 168 lg-t 4 (koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1), mille järgi kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kohus jätab menetluskulud maksejõuetusavalduse tagasivõtmise tõttu võlgniku kanda.
10.Usaldusisik on taotlenud 21. novembril 2023 oma ülesannete täitmise eest tasu 786 eurot 50 senti, millele lisandub käibemaks 173 eurot 3 senti.
10.1.FIMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 teine lause sätestab, et kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. FIMS § 54 lg 4 teise lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.
10.2.PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust.
10.3.Kuigi võlgnik on maksejõuetusavalduse tagasi võtnud, on usaldusisik oma seadusest tulenevaid ülesandeid täitnud ning vajalikud menetlustoimingud teostanud (muu hulgas selgitanud välja võlgniku vara ja kohustused, koostanud aruande ja osalenud maksejõuetusavalduse läbivaatamise istungil, samuti selgitanud võlgnikule menetluslikku olukorda ja sisu). Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 11 tundi 25 minutit. Arvestades võlgniku maksejõuetusavalduse läbivaatamisel usaldusisiku läbi viidud
ülesannete mahtu ja keerukust ning tema kutseoskusi, leiab kohus, et usaldusisiku näidatud ajakulu 11 tundi 25 minutit tundi on vajalik ja põhjendatud. Tunnitasu ei ületa ülemmäära. Seetõttu on põhjendatud määrata usaldusisiku tasuks 786 eurot 50 senti.
10.4.PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Usaldusisik palub maksta tasu välja büroole (CiviLex OÜ, registrikood 12088721), mille kaudu ta tegutseb. Äriregistri andmetel on CiviLex OÜ käibemaksukohustuslane (nr EE101555577). Seega lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 22% (KMS § 15 lg 1), s.o 173 eurot 3 senti.
10.5.Usaldusisik palub mõista tasu riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kõnealust sätet võib kohtu hinnangul kasutada analoogia alusel ka praegusel juhul avaldust läbivaatamata jättes, kuna seadus ei näe ette usaldusisikule tasu hüvitamist olukorras, kus maksejõuetusavaldus jääb võlgniku poolt selle tagasivõtmise tõttu läbi vaatamata, kuid usaldusisik on oma seadusest tulenevad ülesanded täitnud.
10.6.TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Kuna võlgnikul asja materjalidest nähtuvalt kergesti realiseeritav vara ja piisav sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks puudub ning usaldusisiku tasu ei ületa TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra, annab kohus võlgnikule usaldusisiku tasu maksmiseks menetlusabi.