Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Kohtujurist Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad
Harju Maakohus Andres Suik 16.04.2024, Tallinn Gerda Johanson 2-24-3092 J V maksejõuetusavaldus
Menetlustoiming
pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine
Võlgnik: J V (isikukood xxx; elukoht xxx; e-post: xxx); Avaldaja lepinguline esindaja: Riho Viik (e-post: xxx). Pankrotihaldur: Erik Savi (e-post: xxx; telefon: xxx).
RESOLUTSIOON
Rahuldada J V’i maksejõuetusavaldus. Kuulutada välja J V’i (isikukood xxx) pankrot 16.04.2024 kell 15.30. Nimetada J V’i pankrotihalduriks pankrotihaldur Erik Savi. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 02.05.2024 kell 13.30. Harju Maakohtu saalis 4004 (Lubja 4, 10115 Tallinn). Kohtumäärus kuulub viivitamatult täitmisele. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Taotlus koos nõudeavaldusega tuleb esitada pankrotihaldurile. Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile. Algatada J V’i kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 16.04.2025. Jätta menetluskulud J V’i kanda. Määrata usaldusisiku tasuks 561 eurot (ilma käibemaksuta).
13.Edastada jõustunud määrus Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Maksejõuetusavalduse läbivaatamise peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest (FiMS § 18 lg 10). Võlausaldaja võib esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. FiMS § 4 lg 6 kohaselt kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest (FiMS § 54 lg 11). Menetlusabi andmise määruse peale võib määruskaebuse esitada menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu (TsMS § 191 lg 1). Asjaolud ja kohtu põhjendused
1.J V esitas 22.02.2024 Harju Maakohtule maksejõuetusavalduse ning 01.03.2024 maksejõuetusavalduse täienduse. Avalduse kohaselt on maksejõuetuse põhjuseks majanduslik kogenematus ja ettevaatamatus. Võlgnik võttis seoses väikse palgaga mõtlematult kiirlaenu, kuid ei suutnud neid õigeks ajaks tagasi maksta. Edasi tuli neid võtta juba varasemate laenude tasumiseks. Samuti läksid kallimaks üür ja kommunaalkulud, tekkis võlaspiraal. Avalduse kohaselt on võlgniku igakuiseks sissetulekuks 1098 eurot (1018 eurot töötasu, 80 eurot sotsiaaltoetused), igakuised väljaminekud on 1675 eurot. Võlgnikul on kohustusi kokku summas 26 815,55 eurot. Võlgnikul puudub vara võlgade tasumiseks. Võlgnik taotleb pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
2.Kohus nimetas 07.03.2024 määrusega võlgniku usaldusisikuks pankrotihalduri Erik Savi. Usaldusisiku 12.04.2024 aruande kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu, mitte makseraskustes. Võlgnikul puudub vara peale töötasu ja juhutöödest laekuvate sissetulekute, kokku keskmiselt mitte rohkem kui 1300 eurot kuus. Tegemist ei ole ettevõtjaga. Võlgniku jooksvad kulutused on kokku 1825 eurot kuus. Eeldatavasti panustab kulude katmisel, vähemalt eluaseme osas, ka abikaasa. Võlgnikul on sissenõutavaks muutunud kohustusi vähemalt summas 21016,82 eurot. Võlgnik on abielus ja abikaasa kohustused, mis võlgniku andmetel ei ole sissenõutavaks muutunud, on kokku 21106,25 eurot. Neid kohustusi täidetakse igakuiste maksetena maksegraafikute alusel. Abikaasa töötab teenindajana, sissetulek võlgniku andmetel töötasu 930 eurot kuus. Abikaasadel on 1 ülalpeetav, alaealine. Abikaasade vahel on abielu sõlmitud 29.11.2018, 29.02.2024 otsustasid abikaasad lõpetada varaühisuse varasuhte ja valida uueks varasuhte liigiks varalahususe varasuhte. Võlgniku hinnangul said makseraskused alguse autolaenust, misjärel järjest võetu uusi laene, tihti vanade tasumiseks. Usaldusisiku arvates
2 (4)
2-24-3092 võib tegu olla ka liigse tarbimise/laenamisega. Usaldusisiku hinnangul tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot ja algatada kohustustest vabastamist menetlus.
3.Kohus kuulutab PankrS § 31 lg 1 kohaselt pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus loeb maksejõuetusavalduse, usaldusisiku aruande ja asjas kogutud tõendite alusel tõendatuks, et J V on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. Võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgniku vara arvelt ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid, mida on usaldusisiku aruande kohaselt vähemalt 21 016,82 eurot. Võlgnikul vara puudub. Võlgniku makseraskuste ületamiseks on sobivaim viis pankroti välja kuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine.
4.Võlgniku usaldusisikuna tegutsenud Erik Savi on andnud nõusoleku pankrotihalduriks nimetamiseks. Kohus kuulutab välja J V’i pankroti ja nimetab pankrotihalduriks Erik Savi. Esimene võlausaldajate üldkoosolek toimub käesoleva määruse resolutsioonis märgitud ajal ja kohas. Kohus algatab ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 45 lõikes 3 sätestatud menetluse algatamata jätmise aluseid kohus ei tuvastanud. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada käesoleva määruse resolutsioonis märgitud ajal.
5.Kohustustest vabastamise menetluse kestel on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisikule nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnikul on kohustus teha usaldusisikuga koostööd ning esitada viivituseta usaldusisiku nõutavad andmed ja dokumendid. Võlgnik peab olema kohtule ja usaldusisikule kättesaadav. Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning võlausaldajate nõuete osalist rahuldamist, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise ootamist. Seaduse mõtte kohaselt peab võlgnik tegema kohustustest vabastamise menetluse ajal kõik endast oleneva, et oma kohustusi vähendada.
6.Pärast pankrotimenetluse lõppemist ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumist loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Usaldusisik peab võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (FiMS § 47 lg 3-7).
7.Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustab kohus ühe kuni kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist (FiMS § 49 lg-d 1 ja 3). Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust
3 (4)
2-24-3092 pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).
Menetluskulud
8.Usaldusisikul on FiMS § 54 lg-te 1 ja 2 ning PankrS § 23 lg 1 kohaselt õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata.
9.Usaldusisik on palunud usaldusisiku tasuks määrata 561 eurot (8,5 tundi arvestusega 66 eurot tund), mis makstakse välja pankrotivara arvelt OÜ Kaarnas kontole xxx. Kohus leiab, et usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskust arvestades on usaldusisiku tasu põhjendatud (FiMS § 54 lg 4). Usaldusisiku ülesannete täitmisele kulunud aeg vastab tehtud tööle, tehtud toimingud on tavapärased ning tunnitasu määr jääb PankrS § 23 lg 3 järgsesse piirmäära. Usaldusisiku taotlusel ja FiMS § 54 lg 9 alusel mõistab kohus tasu välja büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Kohus mõistab võlgnikult välja usaldusisiku tasu summas 561 eurot.
10.Menetluse lõpetamist raugemisega pankrotti välja kuulutamata takistab asjaolu, et võlgnik on esitanud avalduse enda kohustustest vabastamiseks, mistõttu tuleb pankrot FiMS § 18 lg 2 p 2 ja § 45 lg 2 ning PankrS § 31 lg 1 alusel välja kuulutada. Võlgnikul ei ole vara ega piisavat sissetulekut, mille arvelt katta pankrotimenetluse kulud. Usaldusisik on taotlenud tasu hüvitamist riigi vahenditest. Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega ja asjas kogutud tõenditega, on seisukohal, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik pankrotivara arvel kanda.
11.TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. 01.02.2021 Justiitsministri määruse „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1 alusel, kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta (so. 66 eurot tunnis). Usaldusisik on esitanud tasunõude 8,5 töötunni eest, st 17 pooltunni eest ning menetlusabi korras riigi vahenditest maksmise korra järgi on tasu suurus 561 eurot (17 pooltundi x 33 eurot). Kohtu hinnangul on menetlusabi seega põhjendatud 561 euro ulatuses. / allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.