lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-24-2992/15

Muud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 15.04.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-24-2992/15
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
15.04.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1561
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Kohtujurist Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad

Harju Maakohus Andres Suik 15.04.2024, Tallinn Gerda Johanson 2-24-2992 M B maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine

Võlgnik: M B (isikukood xxx; elukoht xx). Pankrotihaldur: Svetlana Pilden (Business Law Firm OÜ; asukoht J. Poska 28-4, 10150 Tallinn; e-post: [email protected]; telefon 5280212).

RESOLUTSIOON

Rahuldada M B’i maksejõuetusavaldus. Kuulutada välja M B’i (isikukood xxx) pankrot 15.04.2024 kell 12.30. Nimetada M B’i pankrotihalduriks Svetlana Pilden. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 30.04.2024 kell 11.30. Harju Maakohtu saalis 4004 (Lubja 4, 10115 Tallinn). Kohtumäärus kuulub viivitamatult täitmisele. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Taotlus koos nõudeavaldusega tuleb esitada pankrotihaldurile. Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile. Algatada M B’i kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 15.04.2025. Jätta menetluskulud M B’i kanda.

2-24-2992

9.Määrata usaldusisiku tasuks 1427,40 eurot (sh käibemaks 257,40 eurot).

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
10.Hüvitada riigi vahenditest usaldusisiku tasu 724,68 euro ulatuses (sh käibemaks). Väljamakse teha Business Law Firm OÜ arveldusarvele xxx SEB Pank AS-s.
11.Mõista M B’ilt välja usaldusisiku tasu 702,72 eurot.
12.Avaldada pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded.
13.Edastada jõustunud määrus Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Maksejõuetusavalduse läbivaatamise peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest (FiMS § 18 lg 10). Võlausaldaja võib esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. FiMS § 4 lg 6 kohaselt kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest (FiMS § 54 lg 11). Menetlusabi andmise määruse peale võib määruskaebuse esitada menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu (TsMS § 191 lg 1). Asjaolud, võlgniku ja usaldusisiku seisukohad
1.M B esitas 21.02.2024 Harju Maakohtule maksejõuetusavalduse ning täpsustas seda 04.03.2024 menetlusdokumendis. Avalduse esitamisel on tasutud riigilõiv 10 eurot. Avalduse kohaselt said makseraskused alguse töökaotusega, palk vähenes poole võrra ja võlgnik pidi uuesti kiirlaene võtma, aidanud on ka tuttavad. Alates jaanuarist on võlgnik graafikutest maas ning enam ei ole kusagilt raha saada ja kohustuste tasumine käib üle jõu. Võlgniku igakuine sissetulek on 1400-1800 eurot, igakuised väljaminekud kokku 2539 eurot, kohustuste summa kokku 108 270 eurot. Võlgnik taotleb pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
2.Kohus nimetas 07.03.2024 määrusega võlgniku usaldusisikuks pankrotihalduri Svetlana Pilden. Usaldusisiku 08.04.2024 aruande ja 11.04.2024 täienduse kohaselt on tekkinud pankrotiolukord, kuna võlgniku varast ega sissetulekust ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid mõistliku aja jooksul. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlgniku igakuiseks sissetulekuks on varieeruv palk ca 760-1760 eurot kuus, igakuised kulutused on kokku 2744-2944 eurot. Kohustusi on võlgnikul kokku 86784,97 eurot, võivad lisanduda viivised. Laenudest, mis olid võetud abielu kestel kuni 29.03.2023, tulenevad kohustused võivad olla solidaarsed PKS §18 lg 1 alusel. Eelnimetatu alusel leiab usaldusisik, et võlgniku maksejõuetusavaldus tuleb rahuldada ning kuulutada välja tema pankrot ning algatada tema suhtes kohustustest vabastamise menetlus. Kohtu põhjendused
3.Kohus kuulutab PankrS § 31 lg 1 kohaselt pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

2 (4)

2-24-2992 sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus loeb maksejõuetusavalduse, usaldusisiku aruande ja asjas kogutud tõendite alusel tõendatuks, et M B on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. Võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgniku vara arvelt ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid, mida on usaldusisiku aruande kohaselt vähemalt 86 784,97 eurot. Võlgnikul vara puudub. Võlgniku makseraskuste ületamiseks on sobivaim viis pankroti välja kuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Menetluse lõpetamist raugemisega pankrotti välja kuulutamata takistab asjaolu, et võlgnik on esitanud avalduse enda kohustustest vabastamiseks, mistõttu tuleb pankrot FiMS § 18 lg 2 p 2 ja § 45 lg 2 ning PankrS § 31 lg 1 alusel välja kuulutada.

4.Võlgniku usaldusisikuna tegutsenud Svetlana Pilden on andnud nõusoleku pankrotihalduriks nimetamiseks. Kohus kuulutab välja M B’i pankroti ja nimetab pankrotihalduriks Svetlana Pilden ́i. Esimene võlausaldajate üldkoosolek toimub käesoleva määruse resolutsioonis märgitud ajal ja kohas. Kohus algatab ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 45 lõikes 3 sätestatud menetluse algatamata jätmise aluseid kohus ei tuvastanud. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada käesoleva määruse resolutsioonis märgitud ajal.
5.Kohustustest vabastamise menetluse kestel on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisikule nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnikul on kohustus teha usaldusisikuga koostööd ning esitada viivituseta usaldusisiku nõutavad andmed ja dokumendid. Võlgnik peab olema kohtule ja usaldusisikule kättesaadav. Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning võlausaldajate nõuete osalist rahuldamist, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise ootamist. Seaduse mõtte kohaselt peab võlgnik tegema kohustustest vabastamise menetluse ajal kõik endast oleneva, et oma kohustusi vähendada.
6.Pärast pankrotimenetluse lõppemist ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumist loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Usaldusisik peab võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (FiMS § 47 lg 3-7).
7.Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustab kohus ühe kuni kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist (FiMS § 49 lg-d 1 ja 3). Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

3 (4)

2-24-2992

8.Kohus juhib tähelepanu, et FIMS § 50 lg 2 kohaselt et lõpe võlgniku kohustustest vabastamisega õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustus. Menetluskulud
9.Vastavalt PankrS § 150 lg 1 p-le 1 ja lg-le 2 jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda. Tegemist on pankrotimenetluse kuluga.
10.Usaldusisikul on FiMS § 54 lg-te 1 ja 2 ning PankrS § 23 lg 1 kohaselt õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata.
11.Usaldusisik on esitanud tasunõude 9 töötunni eest kokku 1427,40 eurot (130 eurot tund, millele lisandub käibemaks 257,40 eurot). Kohus leiab, et usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskust arvestades on usaldusisiku tasu põhjendatud (FiMS § 54 lg 4). Usaldusisiku ülesannete täitmisele kulunud aeg vastab tehtud tööle, tehtud toimingud on tavapärased ning tunnitasu määr jääb PankrS § 23 lg 3 järgsesse piirmäära. Usaldusisiku taotlusel ja FiMS § 54 lg 9 alusel mõistab kohus tasu välja büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Kuivõrd büroo on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule käibemaks (PankrS § 23 lg 4 ja § 65 lg 11). Kohus mõistab võlgnikult välja usaldusisiku tasu summas 1427,40 eurot.
12.TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. 01.02.2021 Justiitsministri määruse „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1 alusel, kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta (so. 66 eurot tunnis). Usaldusisik on esitanud tasunõude 9 töötunni eest, st 18 pooltunni eest ning menetlusabi korras riigi vahenditest maksmise korra järgi on tasu suurus 594 eurot (18 pooltundi x 33 eurot), koos lisanduva 22% käibemaksuga 724,68 eurot. Kohtu hinnangul on menetlusabi seega põhjendatud 724,68 euro ulatuses. Usaldusisiku tasust ülejäänud 702,72 eurot mõistab kohus välja võlgnikult.

/ allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja