Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

1 (3)

Määruse peale osas, millega kohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4891 lg 2 võib määruskaebus tugineda ühele järgmistest asjaoludest: 1) makseettepanek toimetati võlgnikule kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt ja võlgniku süüta ei toimetatud seda kätte õigel ajal ning seetõttu ei olnud võlgnikul võimalik esitada õigeks ajaks vastuväidet; 2) võlgnik ei saanud vastuväidet makseettepanekule esitada temast sõltumatu mõjuva põhjuse tõttu; 3) maksekäsu kiirmenetluse eeldused ei olnud täidetud või rikuti muul olulisel viisil maksekäsu kiirmenetluse tingimusi või nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on selgelt põhjendamatu. Maksekäsu peale võib võlgniku seaduslik esindaja või võlgniku üldõigusjärglane esitada kahe kuu jooksul maksekäsust teadasaamisest arvates määruskaebuse, kui on ilmnenud peatumise alus, mis kohtulahendi tegemise ajal oli olemas, kuid ei olnud ega võinud olla kohtule teada. Määruskaebuse esitaja peab tuginema ühele TsMS § 4891 lõikes 2 nimetatud asjaoludest. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused AS ÜHISTEENUSED esitas 21.02.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 80,00 euro saamiseks. Asjaolude kohaselt parkis kostja sõidukit registrimärk nr xxxx 23.03.2021, 03.01.2020. Kohus tegi 22.02.2024 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 07.03.2024. Võlgnik K. O. esitas 12.03.2024 nõudele vastuväite, mille kohaselt tunnustab võlgnik nõuet osaliselt, s.o summas 40 eurot, muus osas leidis, et nõude on aegunud. 25.03.2024.a kohtumäärusega andis kohtunikuabi avalduse üle Harju Maakohtu kohtunikule asja menetlemise jätkamiseks hagimenetluses. Maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväite kohaselt tunnustas võlgnik nõuet osaliselt 40 euro osas, ülejäänud osas – nõue 40 eurot ja menetluskulude nõuet summas 85 eurot ei ole võlgnik tunnustanud. Avaldaja esitas 11.04.24 taotluse, milles palus maksekäsus tunnustatud nõude osas teha maksekäsk ning teavitas, et ülejäänud osas avaldaja loobub nõude esitamisest hagimenetluses ja palub menetluse lõpetada, kuna nõude jäägi summa on äärmiselt väike ning hagimenetluse jätkamine selles osas ei ole mõistlik. Ühtlasi palus avaldaja mõista võlgnikult K. O.lt välja avaldaja kasuks menetluskulud kokku summas 85 EUR (riigilõiv 65 eurot, õigusabikulud 20 eurot). Tsiviilkohtumenetluse seadustik (edaspidi TsMS) § 486 lg 1 p 1 kohaselt makseettepaneku koostanud kohus jätkab asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui võlgnik esitab õigel ajal makseettepanekule vastuväite ning avaldaja ei ole sõnaselgelt väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetlus lõpetada. TsMS § 487 lg 11 kohaselt kui võlgnik on makseettepanekule esitatud vastuväites tunnistanud avaldaja nõuet osaliselt, teeb asja hagimenetluse korras menetlev kohus määrusena maksekäsu selle summa sissenõudmise kohta, mida võlgnik tunnistab, ning jätkab ülejäänud osas asja menetlemist hagimenetluses või hagita menetluses käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatu kohaselt. Kuivõrd võlgnik on tunnustatud nõuet osaliselt, s.o summas 40 eurot, tuleb teha nimetatud summa osas maksekäsk vastavalt TsMS § 487 lg 11. 2 (3)

TsMS § 363 sätestab hagiavalduse sisule kehtestatud nõuded. TsMS § 363 lg 1 p 1, 2 ja 3 alusel hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese); hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus); tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. TsMS § 230 lõikest 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited ning lõikest 2 tulenevalt esitavad tõendeid menetlusosalised. TsMS § 139 lg 1 ja lg 2 kohaselt riigilõiv on menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. Tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind (TsMS § 122). TsMS § 122 lg 2 järgi hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. TsMS § 124 lg 1 alusel raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. RLS § 59 lg 1 järgi tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi või kindla summana. TsMS § 147 lg 1 sätestab, et avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte ega tehta muid lõivustatud toimingust tulenevaid menetlustoiminguid. Kuna avaldus ei vasta TsMS peatükis 38 (TsMS §§ 334-340) ning TsMS § 363 menetlusdokumendile sätestatud vormi- ja sisunõuetele ning TsMS § 139 ja TsMS 147 lg 5 kohaselt ei ole hagilt tasutud riigilõivu seaduse 59 lg 1, lisas 1 toodud suuruses riigilõivu, ning kuna avaldaja ei soovi hagiavaldust esitada, keeldub kohus määrusega hagi menetlusse võtmast. TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. TsMS § 172 lg 9 kohaselt kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral ja TsMS §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik. TsMS § 4842 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Tulenevalt eeltoodust ja lähtuvalt TsMS § 168 lg 1, § 172 lg 9, § 488.1, § 484.2 jäävad menetluskulud nõude osas, milles võlgnik tunnustas nõuet (so 40 eurot) võlgniku kanda ning nõude osas (so 40 eurot), milles avaldaja loobus hagi esitamisest, hageja kanda. Kuna maksekäsu kiirmenetluses olid avaldaja kuludeks riigilõiv 65 eurot ning õigusabikulu TsMS § 484.2 alusel 20 eurot, kokku 85 eurot, siis jäävad võlgniku kanda avaldaja menetluskulud 42,5 eurot (85/2). TsMS § 489 lg 7 kohaselt kuulub maksekäsk viivitamata täitmisele sõltumata maksekäsu kättetoimetamisest võlgnikule. Kuivõrd võlgnik on tunnustanud osaliselt nõuet ja menetluskulud mõistetakse välja makskäsu tegemisel ja kuna hageja ei soovinud ülejäänud osa hagi esitamist, siis maakohus ei jätka asja menetlemist hagimenetluses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.