lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-23-140468/11

Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 10.04.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-23-140468/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
10.04.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1242
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktsiaselts PlusPlus Capital11919806(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Helina Mark

Konsultant

Claudia Järve

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. aprill 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-140468

Tsiviilasi

PlusPlus Capital AS-i hagi J. F. vastu põhivõlgnevuse, sissenõudmiskulude ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

195,59 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Carlo Kask, e-post xxx Kostja J. F. (isikukood xxxxxxxxxxx), elukoht xxx, e-post xxx

Asja läbivaatamine

Lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Mõista J. F.lt PlusPlus Capital AS-i kasuks välja põhivõlgnevus 127,73 eurot, sissenõudmiskulud 25 eurot ja hagi esitamise seisuga (07.12.2023) sissenõutavaks muutunud viivis 19,55 eurot.
3.Mõista J. F.lt PlusPlus Capital AS-i kasuks välja põhivõlalt viivis määraga 0,05% päevas alates 08.12.2023 kuni põhivõla (127,73 eurot) tasumiseni.
4.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
4.1.Jätta menetluskulud kostja kanda.
4.2.Rahuldada PlusPlus Capital AS-i taotlus menetluskulude väljamõistmiseks osaliselt ning mõista J. F.lt PlusPlus Capital AS-i kasuks välja menetluskulud 240 eurot (käibemaksuga).
4.3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (240 eurolt) tuleb J. F.l tasuda PlusPlus Capital AS-ile käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või LHV Pank AS EE567700771003819792. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused

1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 04.10.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles palus J. F.lt (kostja) välja mõista põhivõla 141,81 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise (perioodi eest 18.05.2023– 03.10.2023) 9,78 eurot ja edasiulatuva viivise määraga 0,05% päevas põhivõlalt. Kohtul ei õnnestunud makseettepanekut võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada, mistõttu andis Pärnu Maakohus avalduse üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 07.12.2024 hagiavalduse, milles palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 127,73 eurot, viivise 19,55 eurot ja võla sissenõudmiskulud 25 eurot. Hageja nõue tuleneb Tele2 Eesti AS (Tele2) ja kostja vahel 08.11.2022 ja 15.12.2022 sõlmitud liitumislepingutest nr 853879488. Kostja ei tasunud arveid telekommunikatsiooniteenuse eest alates 01.12.2022 arvest, mistõttu ütles Tele2 lepingud erakorraliselt üles 16.03.2023. Tele2 loovutas 29.06.2023 nõude kostja vastu hagejale.
2.Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
3.Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kriminaalhooldaja abil isiklikult kätte toimetatud 05.03.2024. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostjal tuli esitada vastus hagile hiljemalt 20.03.2024. Kostja kohtu määratud tähtajaks hagile vastust esitanud ei ole.
4.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
5.Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja (dtl 67), millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 100 eurot ning õigusabikulud 440 eurot (3,5 töötundi tunnihinnaga 100 eurot (+ käibemaks) + maksekäsu kiirmenetluse kulu20 eurot). Hageja palub kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
6.Kohtute Infosüsteemi andmetel on hageja asjas tasunud 04.10.2023 hagiavalduse esitamisel riigilõivu 100 eurot. Riigilõivu tasumine on kohtu poolt kontrollitud ning tegemist on põhjendatud menetluskuluga. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 100 eurot.
7.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukus ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude välja mõistmist hagimenetluses 420 euro ulatuses. Hinnates asjas esitatud materjale ja asja keerukust ning arvestades, et kohus rahuldas hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega, kuna kostja ei vastanud kohtu määratud tähtajaks hagile saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele ja muudele toimingutele lugeda kokku 1 tunni. Kohus toetub siinjuures ka Tallinna Ringkonnakohtu seisukohale tsiviilasjades nr 2-19-11647 ja 2-18-129072, milles ringkonnakohus leidis, et „tegemist [on] tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud sadu kui mitte tuhandeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt. Esitatud hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad. Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad. Ringkonnakohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei ole esindajal vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul samad. Ringkonnakohtu hinnangul on ilmselge, et sellise hagi koostamiseks ei ole põhjendatud ajakulu 3,5 tundi. Tõenäoliselt on hagi koostamine võimalik vähem kui tunniga. Samuti ei ole mõne arvutustehte tegemine ja lünkade täitmine keeruline ega nõua kõrget kvalifikatsiooni, mistõttu ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ka tunnitasu suurus 100 eurot. Oma raskusastmelt ei erine praeguses asjas hagi koostamine oluliselt võla kohtueelsest sissenõudmisest, mille puhul on võlaõigusseaduse § 1132 lg 2 p 3 kohaselt maksimaalne tarbijalt nõutav sissenõudmiskulu samuti 50 eurot.“
8.Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1-115-13, p 25). Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot/h + käibemaks (120 eurot/h) on kohtu hinnangul põhjendatud. Kohus peab põhjendatuks ka esindaja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 140 eurot (120+20).
9.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista kokku 240 eurot (120+20+100) ning viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
10.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

(allkirjastatud digitaalselt) Helina Mark kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja