M.P.’i maksejõuetusavaldus pankroti välja kuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks
Menetlustoiming
Pankrotimäärus ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja/võlgnik M.P. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, e-post xxxxxxxxxxx) Usaldusisik: Andrus Õnnik (pankrotihalduri tunnistus nr 36, asukoht Lai 10, Pärnu 80010; e-post: [email protected]; tel 44 313 13
Kohtuistung
04.aprillil 2024 veebis, osalesid M.P. ja Andrus Õnnik
RESOLUTSIOON
1.M.P. (P.) maksejõuetusavaldus rahuldada.
2.Kuulutada välja M.P. (P., isikukood xxxxxxxxxxx) pankrot 10. aprillil 2024 kell 17.00.
3.Nimetada M.P. pankrotihalduriks Andrus Õnnik (pankrotihalduri tunnistus nr 36, asukoht Lai 10, Pärnu 80010; e-post: [email protected]; tel 44 313 13).
4.M.P. võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 02. mail 2024 algusega kell 10.00 virtuaalselt. Üldkoosolekul saab osaleda veebi vahendusel. Koosoleku link saadetakse enne üldkoosolekut nõuded tähtaegselt osalenud võlausaldajatele.
5.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle kohtule; nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega
Tsiviilasi nr 2-24-2786 ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
6.Algatada M.P. (P., isikukood xxxxxxxxxxx) kohustustest vabastamise menetlus. Kohus otsustab võlgniku vabastamise pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusest pärast kolme aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.
7.Pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku kohustusi pankrotihaldur Andrus Õnnik, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.
8.Pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes peab esitama võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta igal aastal aruande 05. aprilliks, esimene aruanne esitada 05. aprilliks 2025.
9.M.P. peab täitma füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse §-s 47 sätestatud kohustusi.
10.Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.
11.Lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised.
12.Menetluskulud (sh usaldusisiku tasu ja kulud) jäävad M.P. kanda.
13.Määrata usaldusisiku Andrus Õnniku tasu suuruseks 820 eurot, millele lisandub käibemaks 180,40 eurot kokku.
14.Anda M.P.le menetlusabi usaldusisiku tasu maksmiseks 820 euro ja lisanduva käibemaksu 180,4 euro ulatuses, kokku summas 1000,4 eurot. M.P. ei pea saadud menetlusabi riigile tagasi maksma.
15.Maksta usaldusisiku tasu katteks 1000,4 eurot (tasu 820 eurot + käibemaks 180,4 eurot) välja riigi vahenditest OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo, mille kaudu usaldusisik tegutseb, arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank.
16.Pankrotimäärus täidetakse viivitamatult.
17.Toimetada pankrotimäärus kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile.
18.Avaldada teade võlgniku pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest.
ASJAOLUD JA VÕLGNIKU TAOTLUS
1.M.P. esitas 19. veebruaril 2024 Pärnu Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse. Avalduse kohaselt on M.P.l võlgnevused seitsme võlausaldaja ees, võlgade summa avalduse esitamise ajal on ca 29 019,05 eurot. Avaldaja põhjendab, et töötas Xxxxxxxxxxxs, kuid tervisliku seisund halvenes ja ta kaotas töökoha. Võlgnikule määrati osaline töövõimetoetus ja sai töötuna arvele Töötukassasse. Nendest sissetulekutest ei piisanud kõikide kohustuste täitmiseks. Tööl olles varasemalt suutis igakuiselt kõik kohustused täita. Hetkel ta oma tervislikust seisundist tulenevalt ei ole võimeline töötama. Hinnanguliselt suudab taas tööle naasta 2024. a teises pooles. Makseraskused on tekkinud eelkõige laenulepingute igakuisel täitmisel. Laenukohustused ületavad sissetuleku. Laene sai võetud erinevateks otstarveteks, kuid mängis ka internetikasiinodes. Endale seadis mängukeelu juba 2022. aastal ja sest saadik ei ole ka mänginud. Laenulepinguid täitis edasi ja hakkas tegelema oma sõltuvusega. Probleemid algasid, kui kaotas oma sissetuleku. Tänaseks on kõik laenulepingud öeldud üles, enamus laenulepinguid on erinevates inkassodes ja üks nõue on kohtutäituri menetluses. 2(8)
Tsiviilasi nr 2-24-2786 M. P. taotleb pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
USALDUSISIKU HINNANG
2.Tuginedes tema käsutuses olevatele dokumentidele ja kogutud andmetele, jõudis usaldusisik seisukohale, et võlgnik on käesoleval ajal maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõistes ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Usaldusisiku hinnangul on M.P.’i maksejõuetuse peamiseks põhjuseks ebamõistlik laenude võtmine hasartmängude mängimiseks, aga ka uute laenude võtmine eelmiste tasumiseks. Võlgnik suutis uute laenude arvelt ja oma töötasust laenumakseid tasuda, jättes sel viisil näilise ettekujutuse maksevõimelisusest. Seoses terviseprobleemide tõttu töö kaotamisega 2022. aasta keskel tekkisid tal makshäired, võlausaldajad lõpetasid lepingud ning hakkasid laene täies ulatuses sisse nõudma. M.P. muutus maksejõuetuks 2022. aasta keskel. Maksu- ja Tollliameti teatel võlgniku 2021. aasta tulu oli kokku 3,08 eurot ja see koosnes intressidest ja dividendidest, võlgnik on tegelenud väärtpaberite ostude-müükidega; 2022. ja 2023. aasta kohta tuludeklaratsiooni esitanud ei ole. Maksuvõlgu ja maksude ettemakse ei ole. Viimase 3 aasta kontoväljavõtete alusel on usaldusisik tuvastanud, et: 2021. aastal ja kuni märtsini 2022 ja ka septembris 2022 laekus võlgnikule töötasu Xxxxxxxxxxx-st vahemikus 8122817 eurot kuus. Alates oktoobrist 2022 kuni juunini 2023 sai ta Xxxxxxxxxxxs haigushüvitist kuni 1270 eurot kuus. Lisaks on võlgnik saanud nii 2022.a kui 2023.a Xxxxxxxxxxxs tulumaksutagastuse, st 03. novembril 2022 laekus 3510 eurot ja 03. oktoobril 2023 laekus 2822 eurot. Alates augustist 2023 saab M.P. Eesti Töötukassast töötuskindlustushüvitist (esimesel kolmel kuul u 100-1244 eurot ja praegusel ajal 960,61 eurot), alates detsembrist saab Eesti Töötukassast töövõimetoetust u 160 eurot kuus. Viimase viie aasta jooksul M.P. müünud 2 korterit: 25. juunil 2019 korter Xxxxxxxxxxxs, hinnaga 41 000 eurot ja 09. juulil 2021 korter Xxxxxxxxxxxs, hinnaga 56 000 eurot (millest 32 909,56 euro arvelt kustutati Swedbank As-i ees olev laen). Võlgnikule ei kuulu praegu transpordivahendeid. Viimase viie aasta jooksul on ta müünud ühe sõiduki: 12. detsembril 2023 sõiduauto Xxxxxxxxxxx, 2005vl, käigukastirikkega, müüdud hinnaga 900 eurot. Seni ei ole tuvastatud, et vara oleks võõrandatud lähikondsetele. Tagasivõidetavaid tehinguid usaldusisik ei ole tuvastanud. Võlgnikule ei kuulu praegu, ega ole ka viimase 5 aasta jooksul kuulunud tulirelvi ega äriühingute osalusi. Talle kuulub tehnikavahenditest nutitelefon one+, väärtus maksimaalselt 100 eurot. M.P. ei ole järelmaksuga soetanud vara. Tema võetud laenudel ei ole kaaslaenajaid, käendajaid ega tagatise andjaid. Tema valduses ei ole teistele isikutele kuuluvat vara. Teiste isikute käes ei ole M.P.le kuuluvat vara. Eraisikute ees kohustused puuduvad ja pole ka eraisikutele ise 3 aasta jooksul laene andnud. Tal ei ole teadaolevalt pooleliolevaid kohtuasju. M.P.l on olemas pensioni II samba osakud (Swedbanki pensionifond 1980-89 sündinutele) 217.529 osakut väärtusega 313,19 eurot, millele ei ole pankrotimenetluses lubatud sissenõuet pöörata. Osakud on arestitud kolmes täiteasjas. Võlgniku suhtes on avatud 3 täitetoimikut. Kõik toimikud on avatud Bondora AS kasuks, vastavad maksekäsud on kõik tehtud 22. augustil 2023. Täitemenetluses on osaliselt nõudeid rahuldatud, st iga kuu on tasutud kokku 312 eurot. Võlgnik on endale 17. novembril 2022 pannud EMTA-s õnnemängude ja toto mängukeelu maksimaalselt võimalikuks 36-ks kuuks (kuni
17.novembrini 2025).
3(8)
Tsiviilasi nr 2-24-2786 M.P.l on kontod Coop Pank AS-is, Swedbank AS-is, LHV Pank AS-is, samuti Xxxxxxxxxxx Nordeas ja Revolut Bank UAB-s, kokku kontode saldo usaldusisiku aruande koostamise seisuga 1,90 eurot.
3.M.P. on vallaline, tal on üks täiskasvanud laps. Võlgnik elab alates 01. märtsist 2024 koos emaga oma emale kuuluvas korteris Xxxxxxxxxxx ja kasutab seal ema loal ühte tuba, maksab korterikulude hüvitamiseks emale ca 300 eurot kuus.
4.M.P.l on tuvastatud osaline töövõime vähenemine 26.oktoobrist 2023 - 25. oktoobrini 2026 (traumajärgne gonartroos ja mõlema põlveliigese IV staadiumi artroos). Töövõimetoetus on 5,30 eurot/kalendripäevas. Eesti Töötukassa 14. juuli 2023 otsusega nr 123036713 määrati talle töötuskindlustushüvitis perioodiks 05.juulist 2023 - 29. aprillini 2024 (300 kalendripäeva). Töötukassa on teatanud, et hüvitise periood pikeneb automaatselt 60 kalendripäeva võrra kuni 28. juunini 2024 ja määr jääb samaks. Võlgniku praeguseks sissetulekuks on töövõimehüvitis (TVT) u 160€/kuus ja töötuskindlustushüvitis kuni 28.juunini 2024 summas 961 eurot kuus. Võlgnik on usaldusisikule avaldanud, et esimese laenu, st praeguste nõuete aluseks oleva kiirlaenu, võttis ta 2016-2017. aastal ja raha kulus enamasti kasiinodes mängimiseks.
5.Usaldusisiku hinnangul tuleks võlgniku suhtes kuulutada välja pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus. Võlgnikul puuduvad igasugused varad ja püsiv sissetulek oma võlgade tasumiseks. Töövõime vähenemise tõttu on tal keeruline leida töökohta, sealjuures kõrgema palgaga töökohta. Usaldusisik teeb ettepaneku kuulutada välja M.P. pankrot, nimetada pankrotihaldur (oma nõusoleku selleks on A. Õnnik andnud); kohustada M.P.i vandega kinnitama, et esitatud andmed vara ja võlgade kohta on talle teadaolevalt õiged ning algatada M.P. kohustustest vabastamise menetlus.
6.Usaldusisik taotleb kinnitada usaldusisiku tasuks 12,5 töötunni eest 820 eurot, millele lisandub käibemaks 180,4 eurot. A. Õnnik märgib, et usaldusisiku tunnitasu lubatud ülemmäär on 164 eurot. Arvestades usaldusisiku tavapärast tunnitasu 130 eurot on usaldusisiku tasu 1625 eurot, millele lisandub käibemaks 22% ehk 375,5 eurot. Kuna menetluses puuduvad vahendid usaldusisiku tasu maksmiseks ning arvestades võlgniku väikest sissetulekut, taotleb usaldusisik tasu väiksemas ulatuses ja selle hüvitamist riigi vahenditest. Usaldusisik palub tasu mõista välja OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo, mille kaudu usaldusisik tegutseb.
KOHTUISTUNG
7.Kohus arutas maksejõuetusavaldust ja kuulas võlgniku ning usaldusisiku isiklikult ära veebi vahendusel peetud kohtuistungil 04. aprillil 2024. Võlgnik kinnitas, et on usaldusisiku aruandega ja tasu nõudega tutvunud, nendele vastuväiteid ei esita. Võlgnik selgitas, et taastub põlveoperatsioonist ja praegu töötada ei saa, kuid pingutab selle nimel, et tervis korda saada ja uuesti tööle minna. M.P. kinnitas, et pani endale hasartmängukeelu, ei ole enam mänginud. Võlgnik jäi maksejõuetusavalduse juurde, palub pankroti välja kuulutada ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Võlgnik on nõus, et pankrotihalduriks nimetatakse Andrus Õnnik.
8.Usaldusisik kohtuistungil jäi kirjalikult esitatud seisukohtade juurde. Võlgnik on maksejõuetu ja pankrot tuleb välja kuulutada, usaldusisik ei ole tuvastanud alust kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Andrus Õnnik kinnitas nõusolekut hakata täitma pankrotihalduri ülesandeid.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
4(8)
Tsiviilasi nr 2-24-2786
9.Kohus, tutvunud esitatud maksejõuetusavaldusega, leiab et see on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 4 lg 1 kohaselt maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise menetlusele ning kohustustest vabastamise menetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. FiMS § 2 järgi on füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine reguleeritud pankrotiseaduses. Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
10.Võlgnikul on teadaolevaid täitmata kohustusi kokku vähemalt 27 293 eurot, millest vähemalt 27 050,92 eurot on muutunud sissenõutavaks. Võlgniku sissetulekuks on töötuskindlustushüvitis ja töövõimetoetus. Võlgniku tervislik olukord seab piiranguid töökoha valikule, praegu ei võimalda tööle asuda ega sissetulekut teenida.
11.Asjas kogutud ja avaldatud tõenditega (maksejõuetusavaldus lisadega, usaldusisiku aruanne, võlgniku vara- ja võlgade nimekiri ja selle lisad) on leidnud tõendamist, et võlgniku majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga, võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Võlgnikul piisava sissetuleku ja likviidse vara puudumise tõttu ei ole võimalik makseraskusi ületada näiteks võlgade ümberkujundamise ega refinantseerimisega. Võlgnik ise taotleb pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
12.Kohus nõustub usaldusisiku hinnanguga, et M.P. maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on mõtlematult laenude võtmine hasartmängude mängimiseks, uute laenude võtmine eelmiste tasumiseks. Maksejõuetuse põhjuseks on seega muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes. Võlgnik muutus maksejõuetuks 2022.a. aasta keskel, kui kaotas terviseprobleemide tõttu töö.
13.M.P. taotleb koos pankroti väljakuulutamisega ka kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohtule ei ole teada asjaolusid kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Kohus möönab, et hasartmängude mängimine ja selleks kiirlaenude võtmine on käsitatav vara raiskamisena. Asjas ei ole aga andmeid, et võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist või võlausaldajate huvisid kahjustanud. Võlgnik on juba 2022. aasta novembris, s.o mõni kuu pärast töö kaotamist ja makseraskuste tekkimist ning rohkem kui aasta enne maksejõuetusavalduse esitamist ise astunud samme hasartmängukire piiramiseks: võlgnik seadis endale Maksu- ja Tolliametis hasartmängude keelu maksimaalse 36-kuulise tähtajaga. Eeltoodu alusel, juhindudes FiMS § 18 lg 2 punktist 2 ja PankrS § 31 lg-st 5, kohus kuulutab M.P. pankroti välja ja algatab tema kohustustest vabastamise menetluse vastavalt FiMS §-s 45 sätestatule.
14.Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. (PankrS § 35 lg 2). Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning õigus pankrotivara valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1). Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 37 lg 1). Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti (PankrS § 42). Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras (PankrS § 44 lg 1). 5(8)
Tsiviilasi nr 2-24-2786
15.PankrS § 31 lg 6 kohaselt kohus pankroti väljakuulutamisel otsustab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohtule ei ole esitatud taotlusi täitemenetluse jätkamiseks.
16.M.P. usaldusisikuks määratud Andrus Õnnik on andnud kohtule kirjaliku nõusoleku tema nimetamiseks pankrotihalduriks. Andrus Õnnik vastab pankrotihaldurile esitatavatele nõuetele, on usaldusväärne ning kinnitanud enda sõltumatust võlgnikust ja võlausaldajatest. FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt täidab pankrotihaldur võlgniku usaldusisiku ülesandeid kuni pankrotimenetluse lõpuni. Võlgnik nõustus Andrus Õnniku pankrotihalduriks nimetamisega.
17.FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.
18.Kohus selgitab võlgnikule järgmist. − Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). − Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FiMS § 44). − Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning vara; andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1, 2). − Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). − Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).
19.Vastavalt PankrS § 33 lg-tele 1 - 3 kohus avaldab viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed.
6(8)
Tsiviilasi nr 2-24-2786 Menetluskulud
20.FiMS § 8 lg 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud. PankrS § 150 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku kulud. PankrS 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel jäävad avaldaja menetluskulud (tasutud riigilõiv, usaldusisiku tasu ettemaks) tema enda kanda ja neid talle ei hüvitata. Samuti jäävad võlgniku kanda usaldusisiku tasu ja kulud.
21.FiMS § 54 lg -tes 1 ja 2 sätestatakse, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. PankrS § 23 lg-test 1 ja 2 tulenevalt kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. Vabariigi Valitsuse 08. detsembri 2023 määruse nr 113 § 1 kohaselt on alates 01. jaanuarist 2024 kuupalga alammäär 820 eurot. Seega ajutise halduri (usaldusisiku) tunnitasu ülemmäär on 164 eurot.
22.Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 59 lg 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. M.P. pankroti väljakuulutamiseni usaldusisiku ülesandeid täitnud Andrus Õnnik esitas kohtule oma tegevusaruande ja taotluse usaldusisiku tasu kindlaksmääramiseks. Kulude hüvitamist usaldusisik ei taotle. Aruande kohaselt kulus usaldusisikul ettenähtud ülesannete täitmiseks kokku 12,5 tundi, arvestusega 130 eurot/tunnis on usaldusisiku tasu kokku 1625 eurot, millele lisandub käibemaks 22% (357,5 eurot).
23.Usaldusisik palub määrata usaldusisiku tasu väiksemas summas 1000,4 eurot (sh käibemaks 180,4 eurot) ja hüvitada see menetlusabi korras riigi vahenditest, arvestades PankrS § 23 lg 4 ja 51 viidatud määruses sätestatud piirmäära. Usaldusisik palub tasu määrata OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo, mille kaudu usaldusisik/haldur tegutseb.
24.Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on selle asjaga tegelemiseks vajalik ja põhjendatud. Samuti on põhjendatud ja usaldusisiku kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu. Tunnitasu määr 130 eurot (+ käibemaks) jääb mõistlikult alla seaduses sätestatud ülempiiri, on kooskõlas täidetud ülesannete sisu ja mahuga. 7(8)
Tsiviilasi nr 2-24-2786
25.FiMS § 54 lg 7 järgi kohus võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. Viidatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. PankrS § 23 lg 51 kohaselt riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri 01. veebruari 2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1 näeb ette, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. 12,5 tunni (s.o 25 pooltunni) eest tasu menetlusabi korras riigi vahenditest maksmise korra oleks tasu suurus seega 825 eurot (=25 x 33). See summa ületab TsMS § 183 lg-s 2 sätestatud menetlusabina hüvitatava summa piirmäära 5 euro võrra. Usaldusisik taotleb määrata tasu suuruseks summa, mis võrdub võlgnikule antava menetlusabi suurusega.
26.Kohus leiab, et M.P.le menetlusabi andmine on põhjendatud. Võlgnikul ei ole piisavalt vara ka pankrotimenetluse kulude katteks. Pankrot tuleb välja kuulutada, kuna võlgnik taotleb kohustusest vabastamise menetluse algatamist. Pankrotimenetluses on võimalus võlausaldajate nõuete rahuldamiseks võlgniku vara arvelt vähene. Arvestades lisaks võlgniku täitmata kohustuste suurust, on kohus seisukohal, et võlausaldajatelt ei saa mõistlikult oodata täiendavate kulude tegemist võlgniku pankrotimenetlusele.
27.Kohus määrab usaldusisiku tasuks 820 eurot, millele lisandub 22% käibemaksu, summas 316,8 eurot. Kohus annab võlgnikule usaldusisiku tasu maksmiseks menetlusabi taotletud ulatuses, 820 eurot + käibemaks, mida võlgnik TsMS § 182 lg 2 kohaselt ei pea riigile tagasi maksma. Usaldusisiku taotlusel tuleb tasu välja maksta büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.