Muud

laenumakse tasumist 430 eurot kuus, jääb tal teiste võlausaldajate nõuete rahuldamiseks 300 eurot kuus. Võlgnik on teatanud, et teda toetab ka tema tuttav. Võlgnik soovib võlgade ümberkujundamist 7 aastase perioodi jooksul, et säilitada oma kodu, korter XXX. Kui võlgniku sissetulekust arvestada maha eluasemelaen 430 eurot ja võlausaldajate tehtavad väljamaksed 300 eurot, siis jääb majandamiseks vajalike kulutuste katmiseks 425 eurot, mis ei ole eluliselt usutav. Usaldusisikul ei ole tekkinud veendumust võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse edukuses. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu, tema sissetulekust ei jätku võlgade ümberkujundamiskava täitmiseks võlausaldajate poolt keskmiselt soovitud perioodiks, s.o 60 kuuks. Maksejõuetuse põhjuseks on usaldusisiku hinnangul muu asjaolu. Esialgsetel andmetel on enamik vastanud võlausaldajatest, s.o 12, on nõus võlgade ümberkujundamise menetlusega, kuid neist vaid nelja arvetes võib võlgade ümberkujundamise periood ületada 60 kuud. Usaldusisik palub määrata deposiidi suuruseks 2000 eurot. Usaldusisik palub juhul, kui kohus algatab võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse, anda võlgnikule menetlusabi ja mõista usaldusisiku tasu välja riigieelarve vahenditest summas 725 eurot, millele lisandub käibemaks. 06.10.2023 määrusega kohustas võlgnikku tasuma Rahandusministeeriumi kontole usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks 2000 eurot. Kohus võimaldas deposiidi tasuda 4 kuu jooksul. Käesolevaks hetkeks on võlgnik tasunud kohtu määratud summa täies ulatuses kohtu deposiitkontole. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 19 lg 1 sätestab, et kohus algatab võlgade ümberkujundamise menetluse, kui võlgnik on makseraskustes, kuid ei ole veel püsivalt maksejõuetu, eelkõige kui võlgniku makseraskused ei ole ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamise menetlust läbi viimata, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada. Võlgnik loetakse makseraskustes olevaks, kui ta ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal. Sama sätte kolmanda lõike kohaselt võib kohus jätta võlgade ümberkujundamise menetluse algatamata, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või oma kohustuste kohta; võlgnik keeldub esitatud andmeid vandega kinnitamast või kohtu nõutud täiendavaid andmeid esitamast; võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 381 ja 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises ja karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud; võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne avalduse esitamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist või teinud tahtlikult võlausaldajaid kahjustavaid tehinguid, muu hulgas võib võlausaldajate huvide kahjustamine seisneda vara peitmises või raiskamises; võlgnik on jätnud usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa tasumata. Kohus ei algata võlgade ümberkujundamise menetlust, kui ta on võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse viimase kümne aasta jooksul enne avalduse esitamist juba algatanud või otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise (FiMS § 19 lg 4). Kohtule esitatud andmetest ja usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgnik on makseraskustes. Usaldusisik ei ole veendunud võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse edukuses. Usaldusisik märgib, et esialgsetel andmetel on enamik vastanud võlausaldajatest, s.o 12, on nõus võlgade ümberkujundamise menetlusega, kuid neist vaid nelja arvetes võib võlgade ümberkujundamise periood ületada 60 kuud. Võlgniku keskmine sissetulek on 1154,16 eurot

kuus, millest oleks võimalik teha makseid võlausaldajatele 300 eurot kuus. Lisaks sissetulekulu toetab võlgnikku tuttav. Kohtu hinnangul ei esine alust võlgade ümberkujundamise menetluse algatamata jätmiseks. Võlgnik on soovinud ja pidanud võimalikuks oma sissetulekust võlausaldajatele igakuiste maksete tegemist. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks rahuldada võlgniku maksejõuetusavalduse ja algatada võlgade ümberkujundamise menetlus. FiMS § 19 lg 5 kohaselt kui kohus algatab võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse, määrab ta kuni 60 päeva pikkuse tähtaja, mille jooksul usaldusisik peab kohtule esitama ümberkujundamiskava. Kohus võib vajaduse korral tähtaega pikendada kuni 30 päeva võrra. Kohus määrab, et usaldusisikul tuleb kohtule esitada võlgade ümberkujundamiskava hiljemalt 60 päeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Ümberkujundamiskava peab vastama seaduses sätestatud nõuetele, eelkõige FiMS § 20 sätestatule. Kohus selgitab, et võlgnik annab kohtule ja usaldusisikule ning kohtu korraldusel ka võlausaldajatele viivitamata teavet, mida nad vajavad seoses võlgade ümberkujundamise menetlusega (FiMS § 23 lg 1). FiMS § 23 lg 2 kohaselt osutab võlgnik viivitamata usaldusisikule abi tema ülesannete täitmisel. Kui kohus või usaldusisik peab võlgniku varalise olukorra kindlakstegemiseks vajalikuks kontrollida võlgniku vara, on võlgnik kohustatud oma vara ette näitama või võimaldama varale juurdepääsu. Kohus hoiatab, et kui võlgnik ei täida eelmainitud kohustusi, võib kohus jätta ümberkujundamiskava kinnitamata (FiMS § 23 lg 3). FiMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Samas sätte teise lõike kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses (PankrS) ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise pankrotiseaduse § 23 lõike 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja FiMS § 45 lõike 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. FiMS § 54 lg 4 järgi määrab kohus usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel ja arvestab tasu suuruse määramisel usaldusisiku ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskusi. Vastavalt FiMS § 59 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. 2024. aastal on kuupalga alammäär 820 eurot ehk käesoleval ajal on tunnitasu ülemmäär 164 eurot. Usaldusisik palub määrata halduri tasu büroole, mille kaudu ta tegutseb ja mis on äriregistri andmetel käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kohtule esitatud aruande kohaselt palub usaldusisik maksejõuetusavalduse menetlemise eest enda tasuks määrata 1982,50 eurot, millest 725 eurot (lisandub käibemaks) palub välja mõista riigivahenditest ning ülejäänud võlgnikult. Kohus leiab, et usaldusisiku tasu kuulub väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna see vastab nii tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka usaldusisiku kvalifikatsioonile. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus usaldusisiku tasu suuruseks 1982,50 eurot (lisandub käibemaks).

Usaldusisik taotleb, et kohus määraks tasu hüvitamise riigi vahenditest summas 725 eurot (lisandub käibemaks). Kohus selgitab, et kui maksejõuetusavalduse alusel algatatakse võlgniku võlgade ümberkujundamise menetlus, kannab maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud maksejõuetusavalduse esitanud võlgnik (FiMS § 8 lg 2). Käesoleval juhul puudub seadusest tulenev alus, millega oleks võimalik määrata usaldusisiku tasu hüvitamise riigi vahenditest. Võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise aluseks on asjaolu, et võlgnik ei ole püsivalt maksejõuetu ja suudab ise menetlust ka rahastada. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus usaldusisiku tasu välja võlgnikult. (allkirjastatud digitaalselt) Kai Härmand kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.