Muud › Muud hagiasjad

Korteriomandil lasuv võlgnevus on oluline, sest juhul kui korteriomandi majandamiskulud oleksid tasutud, ei oleks pärandvara hooldajal tõenäoliselt vaja korteriomandi valdust üle võtta ja oleks võimalik aastaid oodata kuni pärijal on võimalik tulla Eestisse enda pärimisasju korraldama. Kuna majandamiskulusid ei ole keegi tasunud, on pärandvara hooldaja jaoks väga oluline, et ta saaks esmalt korteriomandi valduse ja seejärel otsustada kas paluda hooldaja määranud kohtult luba korteriomandi müügiks või väljaüürimiseks. Hageja sooviks on taotleda teda pärandvara hooldajaks määranud kohtult õigust kostja valduses olev korteriomand kas anda üürile või võõrandada sõltuvalt sellest, millises olukorras kostja hagejale korteri üle annab, ent toimingud korteriga ei ole võimalikud olukorras, kus kostja korteriomandit valdab. Hageja esitas 09.10.2023 kostjale avalduse eluruumi kasutamise kokkuleppe ülesütlemiseks. Kostja ülesütlemisteatist vaidlustanud ei ole, ent ei ole ka korterit vabastanud. Rahvastikuregistri kande kohaselt on kostja poolt korteriomandi kasutamine olnud seaduslik vähemalt ajal, mil pärandaja elas. Avaldajale ei ole teada, milline oli ema (pärandaja) ja poja (kostja) kokkulepe, mis võimaldas korteriomandi registreerida kostja elukohana, ent on selge, et ilma kokkuleppeta ehk pärandaja varasema nõusolekuta rahvastikuregistri kannet teha ei olnud võimalik. Välistatud ei ole näiteks olukord, kus kostja esitab käesoleva kohtumenetluse käigus kirjaliku kokkuleppe, mis tal pärandajaga viimase eluajal on sõlmitud. Avaldaja valduses kirjalikku kokkulepet ei ole. Pärandvara hooldaja ülesandeks on tulenevalt pärimisseaduse (PärS) § 112 lg 3 punktist 5 võtta PärS § 111 lõikes 3 nimetatud juhul, samuti muul juhul, kui see on vajalik pärandvara säilimise tagamiseks, pärija või kolmanda isiku valduses oleva pärandvara oma valdusesse. PärS § 146 lg 1 sätestab: Isik, kes valdab pärijana pärandvara, kuid ei ole õigustatud pärima, on kohustatud pärijale, testamenditäitjale või pärandi hooldajale pärandvara välja andma. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3 lg 2 kohaselt menetleb kohus seaduses ettenähtud juhul tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Hageja kui pärandvara hooldaja kohustus on tagada pärandvara säilimine. Pärandvara hooldus on vajalik selleks, et pärija väljailmumisel saaks ta astuda hageja asemele. Pärandi hooldaja kohustuseks on tagada pärandvara säilimine ning vajadusel peab ta võtma selleks pärija või kolmanda isiku valduses oleva pärandvara oma valdusesse (PärS § 112 lg 3 p 5). Eeltoodud faktilisi ja õiguslikke aluseid arvestades hageja palub:

Kostjat on kohustatud hagile vastama 30 päeva jooksul alates dokumentide kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja ei ole kirjalikku vastust hagiavaldusele esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kätte toimetatud 28.02.2024, seega oli kohtu poolt määratud vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 01.04.2024. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt hagis näidatud faktilistel ja õiguslikel asjaoludel ning hagis taotletud ulatuses tagaseljaotsusega. Pärandvara hooldaja ülesandeks on tulenevalt pärimisseaduse (PärS) § 112 lg 3 punktist 5 võtta PärS § 111 lõikes 3 nimetatud juhul, samuti muul juhul, kui see on vajalik pärandvara säilimise tagamiseks, pärija või kolmanda isiku valduses oleva pärandvara oma valdusesse. PärS § 146 lg 1 sätestab, et isik, kes valdab pärijana pärandvara, kuid ei ole õigustatud pärima, on kohustatud pärijale, testamenditäitjale või pärandi hooldajale pärandvara välja andma. Õige on hageja esindaja väide, et hageja tegutseb TsMS § 3 lg 2 alusel pärandvara kaitseks. Hageja kui pärandvara hooldaja kohustus on tagada pärandvara säilimine. Pärandvara hooldus on vajalik selleks, et pärija väljailmumisel saaks ta astuda hageja asemele. Pärandi hooldaja kohustuseks on tagada pärandvara säilimine ning vajadusel peab ta võtma selleks pärija või kolmanda isiku valduses oleva pärandvara oma valdusesse (PärS § 112 lg 3 p 5). Isiku vastu, kes ei valda pärandvara pärijana, saab pärandi hooldaja kasutada üldisi asja- ja võlaõiguslikke väljaandmisnõudeid, mistõttu on antud asjas kohaldatav ka asjaõigusseaduse § 80. Võttes arvesse, et A G pärandvara hooldajaks on 23.08.2023 määrusega (dtl 6-9) määratud hageja, on hagejal õigus nõuda pärija asemel korteriomandi valduse üle andmist. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada täielikult ja A G’i valdusest tuleb välja mõista hageja otsesesse valdusesse korteriomand asukohaga Tapa vald, Tapa linn, Eha tn 15 – x (registriosa number xxxx). TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

Hageja palub menetluskuluna kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 910 eurot ja esindajatasu 315 eurot ning viivise menetluskuludelt. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel. Samuti peab kohus põhjendatuks õigusabikuluna esindajakulu 315 eurot. Esindaja on osutanud õigusabi 3,5 tundi hinnaga 90 eurot/tund. Seega on hageja taotletud menetluskulud põhjendatud ja kuuluvad kostja poolt hüvitamisele summas 1225 eurot. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.