Võlaõigus

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

Asjaolud

1.Hageja esitas kohtusse avalduse. Avalduse kohaselt Hageja HOOVI Rental OÜ esitas 27.03.2024. a Tartu Maakohtule hagi kostjate OÜ OJA GRUPP ja H.O. vastu võlgnevuse ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks. 18.01.2024. a kohtumäärusega tsiviilasjas 2-24-173 võeti menetlusse kostja H.O. ja E.O. ühine maksejõuetusavaldus ning nende usaldusisikuks nimetati Andrus Õnnik. 24.01.2024. a kohtumäärusega tsiviilasjas 2-23-17709 võeti menetlusse kostja OÜ OJA GRUPP avaldus pankroti väljakuulutamiseks (lisa 2). Väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud teadetes ei ole avaldatud, mis ajaks on ajutisel halduril ning usaldusisikul kohustus esitada ajutise halduri aruanne ning vara- ja võlanimekiri. PankrS § 31 lg 4 kohaselt eeldatakse, et võlgnik on maksejõuetu, kui pankrotiavalduse on esitanud juriidilisest isikust võlgnik. PankrS § 43 lg 2 sätestab, et kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu või kaebus võlgniku suhtes tehtud avalik-õigusliku rahalise nõude kohta käiva haldusakti peale, mille kohta ei ole veel tehtud lahendit, jätab kohus nõude või kaebuse läbi vaatamata. Käesolevaga leiab hageja seetõttu, et hageja esitatud hagiavaldus kuulub läbi vaatamata jätmisele. Kohtu põhjendused 2.Vastavalt TsMS § 371 lg 1 p 1 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Vastavalt TsMS § 372 lg-le 3 kohus võib vajaduse korral küsida kostja seisukohta hagi menetlusse võtmise lahendamiseks ja pooled ära kuulata. Sel juhul lahendab kohus hagi menetlusse võtmise viivitamata pärast seisukoha saamist või ärakuulamist. Vastavalt TsMS § 372 lg-le 4 hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Vastavalt TsMS § 372 lg-le 6 kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. 3.Kuivõrd hageja esitas taotluse hagiavalduse läbi vaatamata jätmiseks, leiab kohus, et kuna hagiavaldust ei ole menetlusse võetud siis tuleb keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest. Kohus leiab, et tuleb keelduda hagiavaldust menetlusse võtmast, sest puudub alus asja menetlusse võtmiseks, sest hagiavalduse tagasivõtmise järel puudub nõue, mida menetlusse võtta. Esitatud hagiavalduse tagasivõtmise tulemusena nõue puudub, seega on hagiavaldus puudusega, mille kõrvaldamise nõudmine tulenevalt avaldaja tagasivõtmise avalduse sisust nähtuvalt ei ole põhjendatud. 4.Vastavalt TsMS § 168 lg-le 1 hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. 5.Vastavalt TsMS § 372 lg-le 5 hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata, kui hagi ei võetud menetlusse TsMS § 371 lõike 1 punktides 9, 11 ja 12 nimetatud alustel. 6.Vastavalt TsMS § 150 lg-le 4 riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. TsMS § 150 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul arvatakse tagastatavast summast maha asja läbivaatamise kulud. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Vastavalt TsMS § 150 lg 1 p-le 2 tasutud riigilõiv tagastatakse kui avaldust ei võeta menetlusse. Tasutud riigilõiv tuleb tagastada. (allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.