Menetlusosalised Võlgnik: A V K (isikukood xxx, elukoht xxx) Võlgniku lepinguline esindaja: Andrei Petrov (Andrei Petrov Õigusbüroo OÜ; Erika 2b-27, 10416 Tallinn, e-post [email protected]) Usaldusisik: Jüri Truuts (isikukood xxx; asukoht Jõe 2, II korrus, 10151 Tallinn; e-post: [email protected]). Resolutsioon
1.Rahuldada A V Ki maksejõuetusavaldus.
2.Kuulutada välja A V Ki (isikukood xxx) pankrot 05. aprillil 2024. a kell 11.00 ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.
3.Nimetada A V Ki pankrotihalduriks Jüri Truuts (aadress Jõe 2, II korrus, 10151 Tallinn; e-post [email protected]; telefon 5 026 222).
4.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 23. aprill 2024. a algusega kell 11.00 Tallinnas, Lubja tn 4 asuvas Harju Maakohtu saalis/virtuaalruumis nr 3006.
5.Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele. Täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega.
Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist
võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile.
7.Kohustada A V K vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut 23. aprillil 2024. a kell 10.55. A V K ei tohi kohtu loata pärast pankroti väljakuulutamist ning enne vande andmist Eestist lahkuda. Kui A V K vannet ei anna, siis on kohtul õigus määrata trahv, kohaldada sundtoomist või aresti kuni 3 kuud.
8.Määrata Jüri Truutsile usaldusisiku tasu summas 1 044 eurot (käibemaks ei lisandu ega sisaldu).
9.Mõista välja A V Kilt Jüri Truutsi kasuks usaldusisiku tasu summas 1 044 eurot (käibemaks ei lisandu ega sisaldu). Usaldusisiku tasu väljamakse summas 224 eurot (st 1 044 eurot - 820 eurot) teostada büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb – Autente Menetlusteenused OÜ-le (registrikood 12660302, arvelduskonto xxx).
10.Hüvitada riigi vahenditest usaldusisiku tasu summas 820 eurot (käibemaks ei lisandu ega sisaldu) Jüri Truutsile. Väljamakse teostada büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb – Autente Menetlusteenused OÜ-le (registrikood 12660302, arvelduskonto xxx).
11.Pankrotihaldur Jüri Truuts täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni A V Ki usaldusisiku ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.
12.Kohustada usaldusisikut esitama kohustustest vabastamise menetluse kohta iga-aastast aruandlust. Esimese aruande kohtule esitamise tähtaeg on 08.04.2025. a.
13.A V Ki menetluskulud jätta tema enda kanda.
14.Määrus teha teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Maksejõuetusavalduse läbivaatamise peale võib esitada määruskaebuse võlgnik Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlausaldaja võib esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. FIMS § 4 lg 6 kohaselt kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest. Asjaolud ja avaldus Harju Maakohtule on esitatud A V K’i avaldus tema pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt on võlgniku kohustuste suurus avalduse esitamise seisuga kokku 31 819,45 eurot, millele lisanduvad viivised. Võlgniku ja tema abikaasa igakuised sissetulekud kokku on 2 282,25 eurot ning väljaminekud kokku 2 274 eurot, varaks on võlgniku III pensionisammas hinnangulise väärtusega 794,21 eurot. Võlgnik on seisukohal, et tema maksejõuetuse põhjuseks on läbimõtlemata ja vastutustundetu käitumine igapäeva elus. Ta on laenude võtmisel oma maksevõimet üle hinnanud ning ei analüüsinud hoolikalt laenulepingu tingimusi. Võlgnikul on tekkinud raskusi laenude tagastamisega. 16.02.2024. a võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas usaldusisiku. Kohtumääruse põhjendused
1.Kohus leiab, et maksejõuetusavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada A V Ki pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Jüri Truutsi.
2.PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.
3.Usaldusisik saatis võlgnikule kirjaliku päringu võlgniku maksejõuetusavalduses toodud eposti aadressile xxx ning helistas võlgniku mobiiltelefoni numbrile xxx. Võlgnik ei ole kirjalikule päringule vastanud, on vastanud telefonikõnedele, kõiki andmeid (nt võlgnevuste tekkimise asjaolud, lepingu numbrid jms tehingute asjaolud) võlausaldajatega sõlmitud lepingute jms kohta ei ole esitatud. FIMS § 17 lg 1 kohaselt usaldusisik koostab ja esitab võlgniku nimel kohtule vara- ja võlanimekirja. FIMS § 15 lg 11 kohaselt on usaldusisikul tema nimetamisest kuni maksejõuetusavalduse lahendmaiseni lisaks FIMS-s sätestatud õigustele ja kohustustele ka kõik seaduses sätestatud ajutise pankrotihalduri õigused ja kohustused. PankrS § 22 lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada võlgnikult vajalikku teavet ja dokumente, eelkõige võlgniku vara ja kohustuste kohta. PankrS § 85 lg 1 kohaselt võlgnik peab kohtule ja ajutisele haldurile andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega ning lg 11 kohaselt võlgnik peab nimetud kohustuse täitma viivitamata pärast vastava nõude saamist. Kuivõrd võlgnik ei ole usaldusisikule teavet andnud, on usaldusisik koostanud vara-, võlanimekirja ja enda hinnangu kolmandatelt isikutelt ja registritest saadud teabe põhjal.
4.PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Usaldusisik on tuvastanud, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt täita sissenõutavaks muutunud kohustusi. Võlgniku AS xxx arvelduskonto jääk seisuga 27.02.2024 oli 91,19 €, hoiukonto jääk seisuga 27.02.2024 oli 00,00 €, kogumishoiuse konto jääk seisuga 27.02.2024 oli 00,00 €. Pensionikeskuse AS andmetel omab võlgnik II ja III samba kogumispensioni kontot. II samba saldo seisuga 16.02.2024 oli 0 osakut Võlgnik on esitanud raha väljavõtmise avalduse 30.11.2021, vastavalt arvelduskonto väljavõttele laekus mais 2022 võlgniku kontole AS-ilt Pensionikeskus kokku 9 470,20 eurot. Raha on osaliselt sularahas välja võetud, on makstud üürikulu, tasutud laenukohustusi ning kulutatud reisimiseks (2 316 € xxx reisibüroo, 398,95 € xxx). III samba saldo seisuga 06.03.2024 on 15,757 Swedbank Pensionifond V100 osakut väärtusega 31,56 € . Võlgniku 01.02.2024 esitatud maksejõuetuse avalduses on märgitud III samba saldoks 794,21 eurot, kuid 29.01.2024 on Pensioniregistrile tehtud sissenõudmise avaldus kohtutäituri korraldusel ning jääk on 31,56 €. Äriregistri andmetel võlgnikul on kehtetu ja kehtiv seos ühe 2003 aastal kustutatud äriühinguga (dokumentide hoidja). Võlgnik elab perega munitsipaalkorteris ja kodune vallasvara koosneb tavapärasest kodusest varast, sellele ei saa vastavalt Täitemenetluse seadustikule pöörata sissenõuet, seega ei saa see vara olla ka pankrotivara. Võlgniku pangakontode põhjal ei õnnestunud usaldusisikul tuvastada väärtuslikuma vara soetamist. Väljaselgitatud võlgniku vara mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid ja katta pankrotimenetluse kulusid on kokku 31,56 eurot.
5.Võlgnikul on väljaselgitatud kohustusi summas 29 081,84 eurot. Usaldusisik on saatnud päringu erinevatest allikatest väljaselgitatud võimalikele võlausaldajatele, milles on palunud saata justiitsministri määrusega kehtestatud võlgniku võlanimekirja kantavad andmed. Usaldusisiku päringutele on vastatud lünklikult, kõiki vajalikke andmeid ja/või neid tuvastada võimaldavaid lisadokumente ei ole esitatud. Usaldusisik on koostanud võlanimekirja väljaselgitatud andmete põhjal. Suurima nõudega kreeditoriks on xxx AS. Nõue summas 13 222,95 eurot on kohtutäituri xxx menetluses. xxx OÜ (xxx AS loovutatud nõue) nõue summas 3 689,06 €, tuleneb võlatunnistustest 298952, 298948, kohtumenetlus
2-24-106440 on pooleli; xxx OÜ (AS xxx loovutatud nõue) nõue summas 1 234,53 €, tuleneb võlatunnistusest 292857, kohtumenetlus 2-24-106485 pooleli; xxx OÜ (xxx OÜ loovutatud nõue) nõue summas 2 775,52 €, tuleneb võlatunnistusest xxx, kohtumenetlus 224-106787 pooleli. xxx OÜ nõue 2 629,15 eurot tuleneb kohtumäärusest tsiviilasjas nr 223-132567. Nõue on kohtutäituri xxx menetluses. Vastavalt kohtutäituri vastusele seisuga 08.03.2024 moodustab nõude jääk 3238,76 eurot, millest sissenõudja nõude jääk 2555,56 eurot, lisanduv viivis ja kohtutäituri tasu jääk 646,36 eurot.
6.Võlgnik töötab xxx OÜ-s, võlgniku keskmine sissetulek on 1 200 eurot kuus. Võlgniku igakuised kulud koos abikaasaga on 2 274 eurot. Võlgniku ülalpidamisel on üks alaealine laps. Usaldusisik on tuvastanud, et võlgniku majanduslik olukord ei võimalda läbi viia võlgade ümberkujundamise menetlust. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks.
7.Usaldusisik on tuvastanud, et võlgnik muutus maksejõuetuks 2009. aastal, mil vastavalt täitemenetluse registrile oli võlgnikul täitmata kohustusi, sh kriminaalkaristustest tulenevad nõuded. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Usaldusisik on tuvastanud, et maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on läbimõtlemata võetud (kiir)laenud ja puudulikud eelarve ning majandamise oskused. Maksejõuetuse põhjus on eeltoodust tulenevalt muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses.
8.Pankrotivara moodustamise aluseks saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine. Võlgnikule kuulus 17.08.2018-13.03.2023 sõiduk xxx 110kW, reg.märk xxx, esmase registreerimise aasta 2010. Sõiduk on müüdud A Š vastavalt ostumüügilepingule 3 000 euro eest sularahas. Sõidukil on tehnoülevaatus kuni 31.03.2024 ja kehtiv liikluskindlustuse leping. Sarnase sõiduki hind internetiportaalis Auto24.ee on 4 500-6 000 eurot. Kuna sõiduki seisukord müügi hetkel ei ole teada, siis tuleb asuda seisukohale, et tagasivõitmise võimalust pigem ei esine. Usaldusisiku hinnangul kättesaadavetele andmetele tuginedes vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused puuduvad.
9.FIMS § 45 lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid. Eeltoodust tulenevat kohus kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.
10.Kohus selgitab, et FIMS § 47 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima ning lg 2 järgi võlgnik peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. FiMS § 49 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast kolme aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kohus võib asjaolusid arvestades vabastada
oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses. FIMS § 49 lg 9 kohaselt kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma käesoleva seaduse §s 47 nimetatud kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. Usaldusisiku tasu
11.Usaldusisik Jüri Truuts on esitanud tasunõude 8,7 töötunni eest kokku summas 1 044 eurot (1 tund – 120 eurot). FIMS § 54 lg 2 ja PankrS § 23 lg 1 kohaselt usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. FIMS § 54 lg 4 järgi tasu suuruse määramisel arvestab kohus usaldusisiku ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskusi.
12.Usaldusisiku tasu ja kulude arvestus on järgmine: • Usaldusisiku nõusolek, usaldusisiku nimetamise määruse vastuvõtmine etoimikust, menetluse materjalidega tutvumine 0,50 tundi - 60,00 € • Krediidiasutustele ja liisingfirmadele järelpärimiste koostamine ja saatmine 0,50 tundi - 60,00 € • Internetipäringud võlgniku kohta: Äriregister, Rahvastikuregister, Kinnistusraamat, Maksuvõlad, Relvaregister, muud elektroonilised registrid, võlgniku kohta avaldatud avalik info 0,80 tundi - 96,00 € • Ametiasutustele järelpärimiste koostamine (Transpordiamet, EVK, Pensionikeskus, Täitemenetluse register, Ehitisregister, Töötukassa, Haigekassa, Sotsiaalkindlustusamet jms) ja saatmine. 0,65 tundi - 78,00 € • Maksu- ja Tolliametile päringu saatmine, esitatud infoga tutvumine, võlgniku tuludeklaratsioonidega tutvumine 0,25 tundi - 30,00 € • Võlgniku esitatud võlanimekirjas toodud kreeditoridele päringute ja täpsustavate päringute koostamine ja edastamine, vastustega tutvumine 0,75 tundi - 90,00 € • Kinnistusraamatust võlgnikule kuulunud kinnisasjade väljavõtetega tutvumine, Kinnistusraamatust toimunud tehingute lepingute tellimine, saadud andmetega tutvumine 0,25 tundi - 30,00 € • Täitemenetluse registri andmetega tutvumine, kohtutäiturite teavitamine menetluse algatamisest ja sundtäitmise peatamisest 0,50 tundi 60,00 € • Kohtutäiturite vastuste ja menetluste peatamiste otsustega tutvumine, andmete võrdlus täitemenetlusregistri andmetega 0,25 tundi - 30,00 € • Transpordiameti vastusega tutvumine, Liikluskindlustusfond andmebaasi päringud 0,25 tundi - 30,00 € • Võlgnikule päringu ja korduvate päringute saatmine, suhtlemine võlgnikuga telefoni teel 0,25 tundi - € 30,00 € • Pangale võlgniku avalduse alusel rahaliste vahendite käsutamise lubamise teate edastamine 0,15 tundi - 18,00 € • Töötamine võlgniku pangakontode väljavõtetega, päringu vastustega, maksejõuetuse põhjuse ja tekkimise aja väljaselgitamine, võimalike tagasivõidetavate tehingute ja vallasvara väljaselgitamine 0,70 tundi - 84,00 €
•
Muude andmete kogumine, võrdlemine, analüüsimine. Usaldusisiku aruande koostamine, kohustuste nimekirja ja varanimekirja koostamine 2,90 tundi - 348,00 €
13.Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise usaldusisiku tasuks 1 044 eurot. Käesolevas menetluses pankrotivara puudub. Menetluse lõpetamist raugemisega pankrotti välja kuulutamata takistab asjaolu, et võlgnik on esitanud avalduse enda kohustustest vabastamiseks, mistõttu tuleb pankrot FIMS § 18 lg 2 p 2 ja § 45 lg 2 ning PankrS § 31 lg 1 alusel välja kuulutada. Võlgnikul ei ole vara ega piisavat sissetulekut, mille arvelt oleks võimalik katta pankrotimenetluse kulusid.
14.PankS § 54 lg 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduse ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lg 2 nimetatud otsuse tegemisel. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutisehalduri tasu ja kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest.
15.Võlgniku lepinguline esindaja vaidleb usaldusisiku tasunõudele vastu ulatuses, mis ületab riigi poolt hüvitamisele kuuluvat osa. Kohus võlgniku lepingulise esindaja vastuväitega ei nõustu. Kuigi võlgniku lepinguline esindaja ei ole oma vastuväidet põhistanud, saab kohus vastuväitest aru selliselt, et võlgniku lepingulise esindaja hinnangul ei ole usaldusisik oma tasu väärt. Kohus selgitab võlgniku lepingulisele esindajale, et kohtul ei ole kohustust korraldada usaldusisiku valikuks vähempakkumist. Eeltoodust tulenevalt ei saa võlgniku lepinguline esindaja abstraktselt väita, et tasu on liiga suur või usaldusisik pole tasu väärt. Ühelegi konkreetsele puudusele usaldusisiku töös võlgniku lepinguline esindaja viidanud ei ole. Usaldusisiku töö maht suurenes käesolevas menetluses, kuna võlgnik ei vastanud usaldusisiku päringule ja telefonikõnele. Juhul kui võlgniku lepinguline esindaja oleks oma esindatavale selgitanud võlgniku teabe andmise kohustuse ja menetlusest osavõtu kohustuse olulisust, oleks ka usaldusisiku töömaht tõenäoliselt väiksem olnud.
16.Võlgniku lepingulise esindaja vastuväide usaldusisiku tasunõudele on imekspandav juba seetõttu, et lepingulise esindaja enda väidetav tasunõue võlgniku nõustamise eest maksejõuetusavalduse lahtrite täitmisel on 800 eurot. Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-1711 01.06.2011 tehtud lahendis selgitanud, et hagita menetluses kehtiva uurimispõhimõtte kohaselt on kohtu aktiivsus hagita menetluses suurem kui hagimenetluses. Kohus ei ole seotud menetlusosaliste väidetega ning võib tõendeid koguda omal algatusel. Sama kehtib PankrS § 3 lg 3 kohaselt ka pankrotimenetluses - pankrotiasja menetlev kohus peab omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise. Suuresti ei lahendata hagita menetluses keerulisi õigusküsimusi, vaid kohus kohaldab esmajoones kaalutlusõigust. Seega puudub üldjuhul ka hagimenetlusega võrreldav vajadus kasutada menetluses professionaalset õigusabi. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul taunitav, et võlgniku lepinguline esindaja on loonud võlgnikule ettekujutuse nagu vajaks maksejõuetusavalduse kohtule esitamine õigusabi, mis on väärt 800 eurot.
17.PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Tulenevalt eeltoodust tuleb usaldusisiku tasu 820 eurot hüvitada riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 6 ja FIMS § 54 lg 9 järgi kohus võib usaldusisiku tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.