PlusPlus Capital AS hagi A. T. vastu võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised, esindajad
HAGEJA:
PlusPlus Capital AS, rk 11919806, asukoht Tartu mnt. 83-601, Tallinn, lepinguline esindaja Jekaterina Lumiste
KOSTJA:
A. T., ik xxxx, elukoht hagiavalduses xxxx, tegelik elukoht teadmata Kirjalik menetlus Hagi hind 114,99 eurot
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada PlusPlus Capital AS hagi A. T. vastu tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista kostjalt A. T.ilt hageja PlusPlus Capital AS kasuks xxxx ja E AS-ga 03.06.2021 sõlmitud järelmaksulepingust nr. xxxx tulenev tasumata põhivõlgnevus 64,68 eurot, tasumata intressid 1,89 eurot, lepingu haldustasu 8,70 eurot, 04.04.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 11,56 eurot ja sissenõudmiskulu summas 25 eurot.
3.Välja mõista kostjalt A. T.ilt hageja PlusPlus Capital AS kasuks TsMS § 367 alusel edaspidine viivis põhinõude (64,68 euro) tasumata jäägilt alates 05.04.2024 määraga 9,9% aastas kuni põhivõlgnevuse 64,68 euro tasumiseni, kuid viivised kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude suurus.
4.Jätta menetluskulud kostja kanda ning välja mõista kostjalt A. T.ilt hageja PlusPlus Capital AS kasuks menetluskulude katteks 270 eurot. Jätta kostja A. T.i menetluskulud tema enda kanda.
5.Välja mõista kostjalt A. T.ilt hageja PlusPlus Capital AS kasuks viivis menetluskuludelt (270 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
7.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõuded
1.PlusPlus Capital esitas 23.06.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse jätkamisega hagimenetluses, Viru Maakohtule 02.10.2023 hagi A. T.i vastu võlgnevuse nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja, xxxx (registrikood xxxx, edaspidi müüja) ja faktoor E AS 03.06.2021 osamaksetega tasumise müügilepingu ehk järelmaksulepingu nr. xxxx koos selle lisadega, millega kostja kinnitas, et oli teadlik, et müüja on kõik lepingust tulenevad nõuded kostja vastu loovutanud faktoorile (lisa 2, p XII 16). Lepingu punkti II kohaselt leppisid pooled kokku ostetavas kaubas ning osamaksetega tasumise tingimustes. Kostja kohustus tasuma vastavalt lepingule ja maksegraafikule igakuiste maksetena 15-ks kuupäevaks osamakseid summas 25,09 eurot alates 15.07.2021 kuni 15.06.2022. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud. Lepingu punkti II kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 9,90% aastas ja 0,03% päevas. Intressi arvestamisel lähtus pank tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast ning laenusumma kasutuses olemise päevast alates. Lisaks leppisid pooled kokku igakuises haldustasus 2,90 eurot kuus. Krediidi kulukuse määr aastas oli 52,55% ja kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma 301,08 eurot. Krediidi kulukuse määra arvutamisel võetakse arvesse kõik teadaolevad kulud, sealhulgas intressikulu ja ülejäänud krediidiga seotud kulud, mida ostja on kohustatud maksma: krediidisumma 241,29 eurot, aastane intressimäär 9,90% ja igakuine haldustasu 2,90 eurot. Alates 31.05.2021 oli Eesti Panga avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 18,68% (18,68% x 3 = 56,04%). Eeltoodust tulenevalt ei ületanud lepingu sõlmimise hetkel krediidikulukuse määr Eesti Panga avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra enam kui kolm korda. Seega ei ületa krediidikulukuse määr lubatavat määra.
Tingimuste p V, 1. alusel kohustus kostja tasuma osamakseid ja muid tasumisele kuuluvaid summasid vastavalt lepingule ja maksegraafikule. Kostja jättis lepingu täitmata ja ei tasunud maksegraafikujärgseid osamakseid alates 15.04.2022 osamaksest: Maksetähtaeg 15.04.2022 25.01.2022 25.02.2022
KOKKU:
Tasumata põhiosa 21,23 21,55 21,90 64,68
Tasumata intress 0,96 0,64 0,29 1,89
Tasumata haldustasu 2,90 2,90 2,90 8,70
Peale lepingu lõppemist on kostja võlgnevus lepingu põhiosamaksetes 64,68 eurot, intressimaksetes 1,89 eurot ja lepingu haldustasu maksetes 8,70 eurot. Vastavalt tingimuste p-le VI, 4. ja lisale "Hinnakiri" on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 1132 lg 2 seob sissenõudekulu võlgnikule saadetud meeldetuletuskirjadega. VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hagis toodud nõue kostja vastu on hagihinnaga 114,99 eurot. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm tasulist meeldetuletuskirja hagejale teadaolevale kostja aadressile: 23.09.2022 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 15 eurot (lisa 4.1), 18.01.2023 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot (lisa 4.2) ja 06.06.2023 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot (lisa 4.3). Seega on hageja kandnud võlgnevuse sissenõudmiselt reaalseid kulusid ja juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p-st 1 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 25 eurot. 20.09.2022 loovutas faktoor oma nõuded hagejale. Nõuete loovutamisest teavitas hageja kostjat kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus kostja täitma lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi hagejale. Kostja ei reageerinud talle edastatud loovutusteatisele ning ei ole võlgnevust tasunud. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Sama §-i lg 1 kolmas lause sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt tingimuste p-le VI, 4. ja lisale "Hinnakiri" on viivisemäär võrdses määras intressimääraga. Seega viivisemäär on 9,90% aastas ja 0,03% päevas ning viivisearvestus on järgmine: võla põhisumma 64,68 x viivitatud päevade arv 474 x 9,90% aastas. Viivis põhisummalt 64,68 eurolt perioodil 16.06.2022 kuni hagi esitamiseni 02.10.2023 määraga 9,9% aastas moodustab 8,32 eurot. Hageja nõuab kostjalt ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist 9,9% aastas põhinõudelt alates 03.10.2023 kuni põhivõlgnevuse 64,68 euro täieliku tasumiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivistega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Vastutustundliku laenamisega seoses märgib hageja, et tema järelpäringule vastas faktoor E AS, et hindas kostja krediidivõimelisust laenutaotluses esitatud andmete ja kostja arvelduskonto analüüsi alusel. Samuti kasutas faktoor kostja krediidivõimelisuse analüüsimisel nii sisemisi kui ka faktoorile kättesaadavaid avalikke andmebaase (sh Creditinfo Eesti AS maksehäireregistrit). Faktoor kinnitas, et kontrollis kostja sissetulekut, olemasolevaid kohustusi, olemasolevat krediidiajalugu, kostja vanust krediidi taotlemisel ja soovitud laenuperioodi lõpus, residentsust, isikut tõendava dokumendi
kehtivust, teostas Creditinfo Eesti AS-i maksehäireregistri päringut, kontrollis ametlike teadaandeid ja karistusregistrit. Kostjal puudusid varasemad ja kehtivad maksehäired, ametlikud teadaanded ja karistused (lisa 9.1). Kostja keskmine igakuine palk oli kokku 1641,37 eurot ja tööandja F OÜ. Samuti tuvastas faktoor, et kostja igakuised finantskohustused moodustasid 200 eurot ja majapidamiskulud 300 eurot. Kogutud andmeid analüüsides ei tekkinud faktooril kahtlust saadud andmete õigsuses ja jõudis faktoor järelduseni, et kostja koondreiting on hea, kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma oma igakuisest sissetulekust kuumakseid 25,09 eurot. Lisaks on faktoor selgitanud kostjale lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi ning edastanud kostjale Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe, mille kostja allkirjastas ning kinnitas, et lepingu tingimused on temale arusaadavad. Samuti on kostja lepingu 12-st osamaksest tasunud ära korrektselt 9 osamakset. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited
3.Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 25.11.2023 TsMS § 317 lg 12 ja lg 3 kohaselt avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 09.11.2023. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates teate kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused,
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud.
5.Kohus edastas kostjale kohtunõude hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva jooksul alates väljaandes Ametlikud Teadaanded teate kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Teade avaldati 09.11.2023 ja loeti kättetoimetatuks 25.11.2023, seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 11.12.2023. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata
6.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt hagis näidatud asjaoludel ja ulatuses tagaseljaotsusega.
7.Hageja on esitanud kostja vastu lepingulise nõude, tuginedes sellele, et kostja A. T. on sõlminud 03.06.2021 xxxx kui müüja ja E AS kui faktooriga järelmaksulepingu nr. xxxx, millega võimaldati kostjal tasuda maksegraafiku alusel kauba eest maksumusega 241,29 eurot. Lepingu kohaselt on intressimääraks 9,9% aastas ning krediidi kulukuse määraks 52,55% aastas. Leping on sõlmitud tähtajaga 12 kuud ning viivise määraks on lepingus kokkulepitud intressimäär.
8.Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Hageja on kohtule esitanud 23.09.2022 kostjale edastatud nõude loovutamise teatise, mille
kohaselt on E AS loovutanud 20.09.2022 kõik 03.06.2021 lepingust tulenevad nõuded AS-le PlusPlus Capitali (dtl 35).
9.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Tarbijakrediidilepinguga on eelduslikult tegemist, kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu või krediiti. Vastupidist tuleb tõendada krediidiandjal (RKTKo 11.10.2023, 2-21-20479/30, p 11). Vaidlus puudub selles, et kostja on füüsiline isik, kes ei tegutse oma majandus- ja kutsetegevuses, seega on kostja tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses.
10.Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 05.04.1993 direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes. Direktiiv võeti Eesti õigusesse üle VÕS §-dega 402–421. Euroopa Kohtu praktikast lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata (EKo 17.05.2018, C-147/16 ja EKo 21.12.2016, C-154/15). Samuti on kohtul kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (EKo 05.03.2020, C-679/18). Seega peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, sest nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi 93/13 mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.
11.VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Riigikohus on märkinud, et kohus võib menetluses ka omal algatusel ilma vastava vastuväiteta tuvastada tehingu tühisuse, sest kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-32-06 p 14, 32-1-122-08 p 19). Krediidi kulukuse määr on krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel (VÕS § 406 lg 1).
12.03.06.2021, so poolte vahel lepingu sõlmise ajal oli viimati Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr 20,09% (vt Eesti Panga kodulehelt
https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102), seega peaks VÕS § 406 lg 1 kohaldumiseks olema krediidi kulukuse määr üle 60,27% aastas. Lepingu järgne krediidi kulukuse määr 52,55% aastas Eesti Panga avaldatud krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse kolmekordset määra ei ületa. Seega leping ei ole VÕS § 4062 lg 1 järgi tühine krediidi kulukuse määra suuruse tõttu. Kohus osundab, et hageja nimetatud Eesti Panga poolt 31.05.2021 avaldatud krediidi kulukuse määra ülempiir 18,68% võeti aluseks laenudele, mida anti alates 01.07.2021.
13.Tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 1 on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima ka vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (teabe saamise kohustus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Kuivõrd krediidiandjaks oli lepingu kohaselt faktoor E AS, oli laenusaaja krediidivõimelisuse hindamise viimase kohustuseks. Kohtu hinnangul on krediidiandja esitatud andmete ja tõendite põhjal piisavalt kontrollinud kostja maksevõimet laenu taotlemisel vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks (dtl 44-46). Eeltoodule vaatamata ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud
ega esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Leping on lõppenud 15.06.2022. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele tasumata põhivõlgnevus summas 64,68 eurot ja lepingu haldustasu 8,70 eurot.
14.VÕS § 94 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi. Lepingu lõppemise seisuga 15.06.2022 olid tasumata kolm graafikujärgset intressimakset kokku summas 1,89 eurot. Kohus leiab, et hageja intressinõue on põhjendatud ja kuulub samuti kostjalt väljamõistmisele.
15.VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
16.Hageja palub kostjalt välja mõista lepingujärgne sissenõutavaks muutunud viivis 9,9% aastas põhinõudelt 64,68 eurolt alates 16.06.2022 kuni 02.10.2023 (474 päeva eest) summas 8,32 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivisearvestusega. Kuivõrd TsMS § 367 teisest lausest tulenevalt tuleb kohtul välja mõista viivis kindla summana kuni otsuse tegemiseni, arvestab kohus sissenõutavaks muutunud lepingujärgse viivise 9,9% aastas vastavalt hageja taotlusele alates 03.10.2023 – 04.04.2024 (k.a) 185 päeva eest, mis moodustab 3,24 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 04.04.2024 seisuga kokku summas 11,56 eurot (8,32 + 3,24).
17.Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist, seega juhindudes TsMS §-st 367, kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 05.04.2024 edasiulatuv lepingujärgne viivis määraga 19,90% aastas tasumata põhinõude jäägilt kuni põhinõude 64,68 euro tasumiseni. Vastavalt kohtupraktikale ja hageja taotlusele ei tohi edaspidine viivis koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust ehk edaspidine arvestatav viivis ei tohi ületada 53,12 eurot (64,68 – 11,56).
18.Hageja taotleb kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist VÕS § 113 2 lg 2 p 1 alusel peale lepingu ülesütlemist summas 25 eurot. Kuivõrd hageja on edastanud peale lepingu lõppemist kostjale kolm meeldetuletuskirja (23.09.2022- 15 eurot, 18.01.2023 – 5 eurot, 06.06.2023 – 5 eurot) siis leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele summas 25 eurot.
19.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud
20.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
21.Hageja palub kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 100 eurot. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutustega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast.
22.Hageja palub kostjalt välja mõista ka TsMS §4842 tulenev maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot, õigusabikulud summas 420 eurot (käibemaksuga) ning viivise menetluskuludelt. Hagejale on osutatud õigusabi 3,5 tunni ulatuses tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuga), mis sisaldab dokumentide komplekteerimist ja analüüsi 1,5 h ja hagiavalduse koostamist ja kohtule esitamist 2 h. Kohus leiab, et õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt.
23.TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu kohus rahuldab hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu väljamõistmiseks kostjalt summas 20 eurot (TsMS § 4842).
24.Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute tegemiseks, tunnitasu suurust, aga ka asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud.
25.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja esindustasu suuruseks 120 eurot tunnis (käibemaksuga). Kohus leiab, et nimetatud suuruses esindaja teenuse eest küsitav tunnitasu võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 100 eurot (käibemaksuga), mis on kohtu hinnangul keskmine juristi õigusteenuse eest makstav tasu. Kohus märgib, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Seda nõuet mitte-advokaadist esindajate puhul ei ole.
26.Kohtu hinnangul ei ole tegemist keeruka ega mahuka õigusliku vaidlusega, mistõttu ei ole kohtu hinnangul hageja õigusabikulude suurus mõistlik ega põhjendatud. Kohus leiab, et käesoleva hagi puhul on ilmselgelt ja üldteadaolevalt tegemist hagejaga, kes käesoleva hagiga sarnaseid trafaretseid hagisid, milles erinevate kostjate puhul tuleb sisuliselt muuta vaid andmeid lepingu sõlmimise kuupäeva osas ning muuta lepingust tulenevate summade suurusi, esitab kohtutesse märkimisväärsel hulgal. Kohus leiab, et tegemist on tavapärase õigusvaidlusega, mis õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Antud asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel, ei ole pidanud tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Hageja on koostanud vaid hagiavalduse. Kohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei ole esindajal vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul samad. Hagi dokumendid, mille komplekteerimisele ja analüüsile kulus esindajal 1,5 tundi, kohtu hinnangul märgitud mahus ajakulu ei õigusta, kuivõrd dokumentide komplekteerimine ja nendega tutvumine pidi toimuma juba maksekäsu kiirmenetluse avaldust esitades. Arvestades eeltoodut peab kohus vajalikuks ja mõistlikuks ajakuluks 1,5 tundi ehk õigusabikulud on põhjendatud summas 150 eurot (käibemaksuga).
28.Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad kostja enda kanda.
29.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.
30.TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.