Võlaõigus

1.4 X ja Y on leppinud kokku, et kompromiss reguleerib lõplikult tsiviilasja nr 2-24-750 esemeks olevad nõuded ning nõuete aluseks olevatest asjaoludest pooltele tulenevad õigused ja kohustused. Pärast kompromissi jõustumist ei ole pooltel tsiviilasjas nr 2-24750 esitatud nõuete aluseks olevatest asjaoludest tulenevaid nõudeid teineteise vastu. 1.5 Poolte kompromissiga hõlmamata menetluskulud kannab kumbki pool vastavalt TsMS § 168 lg 3 ise.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 1 tööpäeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

Hageja esitas Harju Maakohtule 15.01.2024 hagi kostja vastu võla nõudes. Hageja nõude aluseks on hageja ja kostja vahel 08.09.2020 sõlmitud laenuleping, mille alusel andis hageja kostjale laenu. Kohus võttis 09.02.2024 määrusega hagi menetlusse ja rahuldas hagi tagamise taotluse. Kohus määras seada hagi tagamiseks kostjale kuuluvale korteriomandile (registriosa xxx) IV jakku esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 154 000 eurot hageja kasuks tsiviilasjas 2-24-750 tehtava kohtulahendi täitmise tagamiseks. Pooled esitasid 04.04.2024 kohtule kompromissi, mille paluvad kinnitada ning asjas menetluse lõpetada kirjalikus menetluses. Pooled kinnitavad, et nad on kompromissi tekstiga hoolikalt tutvunud ning mõistavad sisu, tähendust ja tagajärgi, sealhulgas on teadlikud TsMS §-s 432 sätestatud tsiviilasja kompromissiga lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Pooled paluvad Avaldatavas kohtumääruses asendada poolte nimed TsMS § 462 lg 2 alusel initsiaalide või tähemärgiga ning mitte avalikustada poolte isikukoodi, registrikoodi ega aadresse. Menetlusosalised on kokku leppinud, et lühendavad kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise õigust. Hageja on kohtule esitanud taotluse poole tsiviilasjas tasutud riigilõivust, so 1050 euro tagastamiseks ja palub kanda see riigilõivu tasunud M OÜ pangakontole nr xxx (Swedbank).

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja

kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtule esitatud kompromiss vastab TsMS § 430 lg 2 ja 3 sätestatud nõuetele, ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega ning kompromissi on võimalik täita. Menetlusosalised on kinnitanud, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled on menetluskulude jaotuses kokku leppinud. Kohus leiab, et tsiviilasjas tuleb menetlus lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissiga menetlust lõpetav määrus on täitedokument (täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1). Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Hageja on esitanud kohtule taotluse poole tsiviilasjas tasutud riigilõivust, s.o 1050 euro tagastamiseks. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 kolmanda lause kohaselt, kohaselt, riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on hagi aluselt tasunud vastavalt hagihinnale riigilõivu 2100 eurot. Võttes arvesse, et pooled sõlmisid käesolevas asjas kompromissi, kuulub hagejale tagastamisele pool riigilõivust, s.o 1050 eurot. Kohus tagastab taotletud riigilõivu määruse jõustumisel hageja korraldusel riigilõivu maksja M OÜ arvelduskontole. TsMS § 463 lg 2 kohaselt, määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. TsMS § 462 lg 1 kohaselt, jõustunud kohtuotsus avalikustatakse selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus. See ei mõjuta otsuse jõustumist. TsMS § 462 lg 2 esimese lause kohaselt, andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Pooled on taotlenud kompromissi kinnitavas jõustunud kohtumääruses mitte avalikustada poolte andmeid ning asendada poolte nimed tähemärgiga. Kohus rahuldab taotluse. Pooled on lühendanud kompromissi kinnitava määruse peale määruskaebuse esitamise õigust ühele tööpäevale vastavalt TsMS § 64 lg 2 ja § 661 lg 4. Maris Juha

kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.