Otsuse avalikult teatavaks- 4. aprill 2024, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-24-803
Tsiviilasi
O. L. maksejõuetusavaldus
Menetlusosalised ja nende avaldaja/võlgnik O. L. (isikukood xxxxxxxxxx; elukoht esindajad xxxxxxxxx xx-xxxxxxxxxxxxxxx; telefon xxxx xxxx; e-post xxxxxxxxx@xxxxxxxxx); usaldusisik Vladimir Kutšmei (Ülikooli 2, 51003 Tartu; telefon 782 8110; e-post [email protected]) Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Kuulutada välja O. L. (isikukood xxxxxxxxxx) pankrot kell 16.00 ja algatada O. L. kohustustest vabastamise menetlus.
2.Määrata usaldusisiku Vladimir Kutšmei töötasu suuruseks 594 eurot, millele lisandub käibemaks 130,68 eurot, kokku 724,68 eurot.
3.Välja mõista riigi vahenditest usaldusisiku tasu 594 eurot, millele lisandub käibemaks 130,68 eurot, kokku 724,68 eurot, FIE-le Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei (registrikood 12016414, KMKR EE100779451, arvelduskonto nr EE191010011596520222, saaja Tartu kohtutäitur Oksana Kutshmei).
4.Nimetada pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Vladimir Kutšmei (Ülikooli 2, 51003 Tartu; telefon 782 8110; e-post [email protected]).
5.Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 22. aprillil 2024 kell 10.20 J. Liivi 4 Tartus Tartu kohtumaja saalis nr 205.
6.Kohustada O. L. osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.
7.Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002 lg-s 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
8.Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks võlgniku vara- ja võlanimekiri.
9.Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 4. aprillil 2025.
10.Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FIMS § 47 lg-d 1 ja 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.
11.Jätta menetluskulud O. L. kanda.
12.Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest. Määrus toimetada kätte võlgnikule ja usaldusisikule ning punkt 3 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Usaldusisikule tasu määramise peale võib usaldusisik või võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
1.O. L. (avaldaja/võlgnik) esitas 16.01.2024 Tartu Maakohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse (tsiviilasi nr 2-24-803). Avalduse kohaselt on võlgnik lesk. Abikaasa A. L. suri xxxxxxxxxx. Võlgnikul on kolm ülalpeetavat: poeg K. P. (sünd xxxxxxxxxx), tütar J. L. (sünd xxxxxxxxxx) ja poeg xxxxxxxxxxxxx (sünd xxxxxxxxxx), kes elavad koos võlgnikuga. Käesoleval ajal võlgnik ei tööta. Tema igakuiseks sissetulekuks on töövõimetoetus 318 eurot, millele lisanduvad lapsetoetus 260 eurot, muud peretoetused 568 eurot ning toitjakaotuspension 462 eurot, kokku 1608 eurot. Võlgniku igakuised väljaminekud on 1794 eurot: eluasemekulud 816 eurot; kulutused toidule 400-500 eurot; kulutused riietele ja jalanõudele 100 eurot; kulutused majatarvetele ja hügieenile 60 eurot; sidekulud 33 eurot; kulutused laste koolikohustuse täitmisele ja/või lasteaiatasud 200 eurot; ravimid ja tervishoiukulud 15 eurot ning muud vältimatud kulutused 70 eurot (mööbli järelmaks). Realiseeritavat vara võlgnikule ei kuulu. Võlgniku selgituse kohaselt elas ta varasemalt väikese lapsega maal ning kuna raha ei olnud, võttis ta laenu. Ka abikaasa võttis pere ülalpidamiseks laenu, kuid tema töötades oli võimalik laenu tagasi maksta. Kui abikaasal vahepeal tööd ei olnud, tekkisid võlad, millele lisandusid viivised. Võlgnik on püüdnud võlgnevusi vastavalt võimalustele tagasi maksta ja vähendada ning võttis seepärast välja ka II samba pensioni. Siiski on võlgnevus liiga suur. Võlgnikul ei jätku raha ka kohtutäiturite pakutavate maksegraafikujärgsete tingimuste täitmiseks. Võlgnik otsib jätkuvalt tööd, kuid kolme alaealise lapse kõrvalt on raske sobivat tööd leida. Ka tervislikel põhjustel ei saa kõiki töid vastu võtta. Võlgniku
kohustuste suuruseks on vähemalt 5081,85 eurot. Võlgnikule teadaolevalt olid ka abikaasal võlad summas 6319,89 eurot. Võlgnik taotleb pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
2.Kohus võttis 15.02.2024 määrusega O. L. maksejõuetusavalduse menetlusse ning nimetas tema usaldusisikuks Vladimir Kutšmei, keda kohustas hiljemalt 16.03.2024 kohtule esitama füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja koos lisade ja hinnanguga võlgniku varalisele seisundile ja makseraskuste ületamiseks sobivaimale menetluse liigi valikule. Ühtlasi peatas kohus võlgniku vara suhtes läbiviidava täitemenetluse või muu sundtäitmise raha sissenõudmiseks kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse lõppemiseni.
3.Usaldusisik esitas 14.03.2024 kohtule FIMS §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja ning arvamuse võlgniku maksevõime ja makseraskuste ületamiseks sobivaima menetluse liigi kohta. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku suhtes on sobivaimaks menetluseks pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlus. Kohtu põhjendused
4.Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku maksejõuetus on tõendatud usaldusisiku esitatud andmetega võlgniku varade ja kohustuste kohta ning hinnanguga võlgniku majanduslikule olukorrale. Üldandmed
4.1.Võlgnik on perekonnaseisult lesk. Abikaasa A. L. suri xxxxxxxxxx. Abikaasa pärimismenetlust algatatud ei ole. Võlgnikul on kolm ülalpeetavat: poeg K. P. (sünd xxxxxxxxxx), tütar J. L. (sünd xxxxxxxxxx) ja poeg xxxxxxxxxxxxx (sünd xxxxxxxxxx). Viimase kolme aasta jooksul on võlgnik töötanud vaid lühiajaliselt 2021. aasta veebruaris xxxxxxxxxxxx xx-s ja 2022. aasta juunis xxxxxxxxxx x-s. Käesoleval ajal võlgnik ei tööta. Vara
4.2.Võlgnikul puudub realiseeritav vara. Võlgniku ja tema pere sissetulekuks on töövõimetoetus 318,06 eurot (päevamäär 10,602 eurot), peretoetus 828,36 eurot (38,36 + 790) ning D. ja J. L. makstav toitjakaotuspension 462,76 eurot (231,38 + 231,38), kokku 1609,18 eurot, mis ei ületa mittearestitavat miinimumi 1640 eurot. Erandkorras võib olla arestitav võlgniku töövõimetoetus. Sissetulek laekub K. P. Swedbank AS-i arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Võlgnikul on konto AS-s SEB Pank (nr xxxxxxxxxxxxxxxxxx), mille jääk on 0 eurot. Kontol on võlgnevus kuutasu eest 0,90 eurot. Lisaks on võlgnikul konto veel Swedbank AS-s (nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxx), mille jääk on 4,51 eurot. Kontol on broneering kaardi kuutasudest 3,84 eurot. Mõlemad kontod on arestitud võlgniku suhtes läbiviidavates täitemenetlustes. Kohustused
4.3.Võlgniku vastu on võlausaldajatel tagamata nõudeid kokku 3413,91 euro ulatuses. Täitemenetluses lisanduvad võlausaldajate nõuetele täitemenetluse kulud. Võlgnik koos laste D. ja J. L. on abikaasa A. L. esimese järjekorra pärijad. Pärandist loobumise tähtaeg on möödas. A. L. teadaolevad võlad on 3313,78 eurot, millele täitemenetlustes lisanduvad täitemenetluse kulud. Maksejõuetus
5.Usaldusisik on seisukohal, et võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Käesolevalt puudub võlgnikul kohustuste täitmiseks vara ja sissetulek, mille arvel oleks võimalik vähegi arvestatavas ulatuses kohustusi täita. Puudub ka alus arvata, et võlgniku sissetulek tulevikus märkimisväärselt kasvab. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on oma krediidivõimekust arvestamata ülejõukäivate kohustuste võtmine, so muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Võlgniku selgituse kohaselt on laenud võetud igapäevaste olmevajaduste rahuldamiseks. Usaldusisiku hinnangul ei ole võlgnik pikemat aega,
teadaolevalt vähemalt viimased 10 aastat, olnud võimeline juba sissenõutavaks muutunud (sh kohtulahenditega väljamõistetud) kohustusi täitma. Usaldusisiku arvates on alus välja kuulutada võlgniku pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus. Võlgnikul puudub maksevõime võlgade ümberkujundamiseks. Käesolevalt puuduvad tal rahalised vahendid ka pankrotimenetluse kulude katteks. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine on antud juhul eesmärgipärane ning annab võlgnikule võimaluse vabaneda pankrotimenetluse kaudu aastate jooksul kuhjunud kohustustest. Kohustustest vabastamise menetluse edukaks läbimiseks tuleb võlgnikul valmis olla vabatahtlikult panustada võlausaldajate nõuete rahuldamisse.
6.Usaldusisiku aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate kohustuste maht vähemalt 3413,91 eurot, samas puudub võlgnikul vara ja sissetulek kohustuste täitmiseks. Arvestades, et võlgniku sissetulek koosneb valdavas osas mittearestitavast sissetulekust, on vähetõenäoline, et võlgnik suudaks oma kohustusi sissetuleku arvel märkimisväärses ulatuses täita. Võlgniku makseraskused ei ole ületatavad võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimisega. Kohus, vaadanud O. L. maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab tema püsiva maksejõuetuse tõttu välja pankroti ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FIMS §s 45 sätestatule (FIMS § 18 lg 2 p 2). Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga (PankrS § 35 lg 1 p 3). Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus.
7.Kohus nimetab PankrS § 31 lg 6 alusel O. L. pankrotihalduriks Vladimir Kutšmei, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele ning on andnud kohtule nõusoleku haldurina tegutsemiseks.
8.FIMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FIMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4). FIMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku (KarS) §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.
9.Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis, et antud juhul puuduvad FIMS § 45 lg-s 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused. FIMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku
ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et Vladimir Kutšmei on vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. FIMS § 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 04.04.2025. Usaldusisiku tasu
10.FIMS § 54 lg 1 ja 2 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise PankrS § 23 lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja FIMS § 45 lg 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FIMS § 54 lg 4). Usaldusisik on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 9 tundi, so 18 pooltundi. Usaldusisik on palunud määrata tasu suuruseks 594 eurot, millele lisandub käibemaks 130,68 eurot, kuivõrd büroo, mille kaudu usaldusisik tegutseb, on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses (PankrS § 65 lg 11). PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus pankroti väljakuulutamisel ja kohustustest vabastamise menetluse algatamisel ning võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks, usaldusisiku tasu hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär, so alates 01.01.2024 820 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra § 2 lg 1 ja § 1 lg 2 järgi on tasu 33 eurot poole tunni kohta, kusjuures tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Kohus on usaldusisiku ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust arvestades seisukohal, et tema tööks kulunud aeg (18 pooltundi) on põhjendatud ning Vladimir Kutšmeile tuleb vastavalt taotletule tasuks usaldusisiku ülesannete täitmise eest määrata 594 eurot, millele lisandub käibemaks 130,68 eurot, kokku 724,68 eurot. Kuna võlgnikul puudub vara vajalikeks väljamakseteks, tuleb usaldusisiku tasu hüvitamine määrata riigi vahenditest. FIMS § 54 lg 9 alusel tuleb usaldusisiku tasu määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, so FIE-le Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.