Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja (võlgnik): J. P. (isikukood xxxxxxxxxx) Usaldusisik: A. Õ.
RESOLUTSIOON
Rahuldada võlgniku J. P. maksejõuetusavaldus.
2.Kuulutada välja J. P. pankrot 3. aprillil 2024 kell 10.00 ning algatada J. P. kohustustest vabastamise menetlus.
3.Nimetada J. P. pankrotihalduriks A. Õ. (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, e-post xxxxx@xxxxxx, telefon xxxxxxxxx, xxxxxxxx). Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur.
4.Kohustada J. P. andma võlgniku vande 6. mail 2024 kell 11.15 (asukohas Tartu Maakohus, Võru kohtumaja, Vabaduse 13, Võru, saal 2).
5.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 6. mai 2024 kell 11.15 (asukohas Tartu Maakohus, Võru kohtumaja, Vabaduse 13, Võru, saal 2).
7.Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti
väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada pankrotihaldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
8.Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 47 lg-d 1 ja 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale. Võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti väljakuulutamist, ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata sissenõuet usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele.
9.Aruanded kohustustest vabastamise menetluse kohta esitada iga aasta pärast pankrotimenetluse lõppemist.
Jätta menetluskulud J. P. kanda.
11.Määrata usaldusisiku A. Õ. tasuks 1510 eurot, millele lisandub käibemaks 332 eurot 20 senti. 11.1 Anda J. P. menetlusabi usaldusisiku tasu 820 euro ja sellele lisanduva 180 euro 40 sendi suuruse käibemaksu hüvitamiseks ning hüvitada see menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahendite arvel. 11.2 Ülejäänud usaldusisiku tasu 690 eurot, millele lisandub käibemaks 151 eurot 80 senti mõista välja J. P. pankrotivarast.
12.Määruse resolutsiooni p-des 11.1 ja 11.2 märgitud usaldusisiku tasu kanda xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (registrikood xxxxxxx, konto nr xxxxxxxxxxxxxxxxxx AS SEB Pank ), mille kaudu usaldusisik tegutseb.
13.Avaldada pankrotiteade pankrotiseaduse § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
14.Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.
12.Toimetada määrus kätte võlgnikule ja usaldusisikule ning saata täitmiseks resolutsiooni p 11.1 osas Riigi Tugiteenuste Keskusele.
Edasikaebamise kord Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule (füüsilise isiku maksejõuetuse (FiMS) § 18 lg 10). Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule (FiMS § 54 lg 11). Menetlusabi andmise määruse peale võib määruskaebuse esitada menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 191 lg 1).
ASJAOLUD
J. P.
(avaldaja, võlgnik) esitas 10. jaanuaril 2024 Tartu Maakohtule maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks, mida täiendas 2. veebruaril 2024. Avalduse kohaselt võlgnikul vara puudub, igakuine sissetulek on 490 eurot (sh sotsiaaltoetus 310 eurot ja kindlustushüvitis 180 eurot). Kohustusi on tal vähemalt 12 338 euro 59 sendi ulatuses. Võlgniku igakuised kulud on 1360 eurot. Võlgniku makseraskuste põhjuseks on temaga seotud äriühingu pankrot (võlgnik on andnud käenduse) ning vaimse tervise probleemid.
2.Usaldusisiku arvates tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisiku hinnangu kohaselt võlgnikul registervara puudub. Võlgniku keskmine tulumaksuga maksustatav netosissetulek (töötasu, haigustoetused jms) on järgmine: 2021. a bruto 6186 eurot 58 senti (neto 5711 eurot 75 senti ehk 476 eurot kuus), 2022. a bruto 4151 eurot 55 senti (neto 3796 eurot 96 senti ehk 316 eurot kuus) ja 2023. a bruto 13 631 eurot 15 senti (neto 11 285 eurot 34 senti ehk 940 eurot kuus). Eelnimetatud sissetuleku hulka kuuluvad töötasud talle endale kuulunud äriühingutest xxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxxx, haigushüvitised, töötuskindlustuse hüvitised ning 2023. a-l II pensionisamba osakute raha, kokku 6466 eurot 34 senti (bruto). Viimati sai võlgnik töötasu mais 2023 ja seejärel töötuskindlustushüvitist augustist 2023 kuni jaanuarini 2024 brutotasuna 311 eurot kuni 459 eurot 11 senti kuus. Alates märtsist peaks võlgnik saama töövõimetoetust ligikaudu 325 eurot kuus. Ühekordse maksena on laekumas töötukassa tööandja maksejõuetushüvitis 1277 eurot 37 senti ja tulumaksutagastus 1072 eurot 85 senti. Võlgniku prognoositav sissetulek alates märtsist 2024 on va 414 eurot. Võlgniku kohustused on 13 võlausaldaja ees kokku 27 760 eurot 97 senti. Võlgniku suhtes täitemenetlusi ei ole, kuid kohtumenetluses on vähemalt neli tsiviilasja. Võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on talle kuulunud äriühingute majandustegevuse ebaõnnestumine ja seeläbi võlgnikul piisavast sissetulekust ilmajäämine ning äriühingute kohustuste käendamisest tekkinud täiendavad kohustused. Maksejõuetuse kujunemisele on aidanud kaasa võlgniku tervisliku seisundi halvenemine, mille tõttu tal ei ole võimalik tööturul
võrdväärselt konkureerida. Maksejõuetus on tekkinud 2023. a alguses kui võlgnikule kuulunud äriühingul xxxxxxxxxxxxxxxxx (kustutatud) tekkisid võlad ning muutus maksejõuetuks. Praegu ei ole teada asjaolusid, mis võiksid olla aluseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks.
KOHTU SEISUKOHT
3.Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus.
4.FiMS § 18 lg 2 p 2 kohaselt vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kohus kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FiMS §-s 45 sätestatule. FiMS § 45 lg 1 kohaselt otsustatakse kohustustest vabastamise menetluse algatamine pankroti väljakuulutamisel ning kohustustest vabastamise menetlus algab samal ajal pankroti väljakuulutamisega.
5.FiMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. Võlgnikul puudub kohustuste (27 760 eurot 97 senti) täitmiseks piisav vara ja sissetulek. Võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetlus on pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Võlgnik on puuduva töövõimega, ning lisaks ei ole võlgnik enam makseraskustes, vaid välja on kujunenud püsiv maksejõuetus. Kuigi võlgnik avaldas, et esialgne soov oli võlgade ümberkujundamine, on võlgnik 2. aprilli 2024. a ärakuulamisel nõustunud, et sobivam menetlus tema makseraskuste ületamiseks on pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlus. Asja materjalidest ei nähtu FiMS § 45 lg-s 3 sätestatud välistavaid asjaolusid kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Kohus lisab, et on võlgnikule selgitanud, et pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluse kestel tuleb ennekõike tegeleda tervise parandamisega, et leida tervislikule seisundile vastav töö. Kohus märgib, et kui võlgnik menetluse kestel oma kohustusi ei täida (vt täpsemalt määruse põhjenduste p 12), võib kohus võib omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse enne kolme aasta möödumist (FiMS § 49 lg 8). Kohus peab maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses (vara ja piisava sissetuleku puudumine), kuivõrd tuvastatud ei ole kuriteo tunnustega tegu või rasket juhtimisviga. Usaldusisik on võlgnikule selgitanud, et lähikondsetele kohustuste tasumise puhul on tegemist ühe võlausaldajate eelistamisele teistele, mis tähendaks kuriteo tunnustega teo toimepanemist. Pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist tuleb arestitud varast tasuda kõigile võlausaldajatele kohustusi proportsionaalselt.
6.Kohus nimetab pankrotihalduriks A. Õ. , kes on andnud nõusoleku pankrotihalduriks nimetamiseks. FiMS § 46 lg 1 ja 3 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.
7.Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 6. mai 2024 kell 11.15 (PankrS § 78 lg 1). Usaldusisikul on soovi korral võimalik osaleda virtuaalselt.
8.Kohus avaldab teate avalduse läbivaatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (FiMS § 18 lg 4 ja PankrS § 33). Kuna võlgnikul kinnisasjad puuduvad, ei ole vaja määrust registripidajale edastada.
9.Kohus kohustab võlgnikku PankrS § 86 lg-te 1 ja 2 alusel vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Kohus määrab vande andmise ajaks 6. mai 2024 kl 11.15.
10.Usaldusisik on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 1510 eurot, millele lisandub käibemaks 332 eurot 20 senti.
10.1.FiMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 teise lause kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. FiMS § 54 lg 4 teise lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.
10.2.PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust.
10.3.Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 13 tundi 30 minutit. Arvestades avaldaja maksejõuetusavalduse läbivaatamisel usaldusisiku läbi viidud ülesannete
mahtu (usaldusisiku hinnangu koostamine koos vara ja võlgade nimekirja ning lisadega), põhjalikkust ja keerukust ning tema kutseoskusi, kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu 13 tundi 30 minutit on vajalik ja põhjendatud. Seetõttu määrab kohus usaldusisiku tasuks 1510 eurot.
10.4.PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub usaldusisik tasu välja maksta büroole xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (registrikood xxxxxxx), mille kaudu ta tegutseb. Äriregistri andmetel on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx käibemaksukohustlane (nr xxxxxxxxxx). Seega lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi (KMS § 15 lg 1).
11.Usaldusisik on taotlenud tasu hüvitamist osaliselt riigi vahenditest (TsMS § 183 lg 2) ning osaliselt võlgniku pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. TsMS § 190 lg 4 järgi mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest on hagita menetluse avaldaja vabastatud, riigi tuludesse täies ulatuses välja. Võlgnikul puudub sissetulek ja vara usaldusisiku tasu maksmiseks, seega annab kohus võlgnikule usaldusisiku tasu maksmiseks menetlusabi, mis ei ületa TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra (820 eurot, lisandub käibemaks). Ülejäänud usaldusisiku tasu (690 eurot, lisandub käibemaks) tuleb välja mõista võlgniku pankrotivarast.
12.Kohus selgitab võlgnikule, et otsustab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise ühe kuni kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist (FiMS § 49 lg-d 1 ja 3). Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9). Kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses (FiMS § 49 lg-d 1–3).
Kohus rõhutab, et võlgnikul tuleb kohustustest vabastamise menetluse kestel täita seadusest tulenevaid kohustusi (FiMS § 47 lg-d 1–6). Ennekõike on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega (töötama) või seda aktiivselt otsima. Kohus märgib, et kohustustest vabastamine ei ole iga võlgniku õigus ega menetluse lõppemise automaatne tulemus. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning võlausaldajate nõuete osalist rahuldamist, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise ootamist. Võlgnikul tuleb panustada menetlusse maksimaalselt võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja menetluskulude tasumiseks. Samuti tuleb võlgnikul teatada viivitamatult kohtule ja usaldusisikule/pankrotihaldurile igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjata saadud tulusid ning vara; anda kohtu või usaldusisiku/pankrotihalduri nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
(allkirjastatud digitaalselt) Mari Schihalejev kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.