Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 19.09.2023 kohtule hagi Xi (kostja) vastu 45 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt oli kostja sõiduki numbrimärgiga xxx omanik/vastutav kasutaja vähemalt alates 04.03.2021. Kostjale kuuluv sõiduk oli pargitud 04.03.2021, Tartu mnt 1 (EP81, 1123), Tallinn parkimisalale parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Sõiduki parkimisega tekkis poolte vahel lepinguline suhe. Hageja esitas kostjale kohe pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele. Kostja jättis hagejale leppetrahvinõude ((04.03.2021, Tartu mnt 1 (EP81, 1123), Tallinn, leppetrahvinumber xxx, maksetähtaeg 18.03.2021, võlgnevuse summa 30 eurot)) tasumata. Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse võlgnevuse kohta. Hageja nõuab kostjalt VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel sissenõudmiskulude hüvitamist summas 15 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 45 eurot, millest 30 eurot on leppetrahvide võlgnevus ja 15 eurot on sissenõudekulud. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ei kasutanud parklat ega rikkunud parkimistingimusi 04.03.2021, kuna sõidukit kasutas kolmas isik. 06.10.2023 õnnestus kostjal saada kontakt kolmanda isiku pojaga, kes teatas, et kolmas isik (A T) on 02.04.2023 surnud. Kostja leiab, et fotodel ei ole märgitud kuupäevi ja kellaaegu ja fotod näitavad parkimistingimusi erinevatel aastaaegadel, mistõttu ei ole fotod usaldusväärsed. Menetluse käik Kohus selgitas pooltele 15.12.2023 kirjas õiguslikku olukorda ja tegi ettepaneku kompromissiks. Kohus selgitas, et eeldada saab, et auto omanik vastutab auto parkimise eest ning, kui kostja väidab, et autot parkis keegi teine, tuleb kostjal esitada tõendid selle kohta, et parkimislepingu sõlmis keegi teine. Pooled kompromissile ei jõudnud, kostja lisatõendeid ei esitanud. Kohtu põhjendused Kohtu hinnangul on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja oli sõiduki numbrimärgiga xxx omanik/vastutav kasutaja vähemalt alates 04.03.2021. Kohus loeb nimetatud asjaolud tuvastatuks. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja oli vastutav sõiduki parkimise/parkimistingimuste rikkumise eest või mitte ning millised tingimused kehtisid parkimisalal vaidlusalusel ajal. Kohtupraktikale tuginedes on tasumata leppetrahvinõude asjades tõendamiskoormis jagatud selliselt, et hageja peab tõendama, millal ja kus parkimistingimusi rikuti. Sõiduki omanik/vastutav kasutaja peab tõendama, et parkimistingimusi ei rikutud. Juhul, kui parkimistingimuste rikkumised siiski leidsid aset, kuid kostja ei olnud parkimistingimuste rikkumistega seotud, tuleb kostjal tõendada, kes konkreetse rikkumise ajal sõidukit kasutas. Kohus on seisukohal, et esmalt tuleb välja selgitada, kas hageja ja kostja vahel on sõlmitud leping parkimisteenuse kasutamiseks ning lepingu rikkumise korral leppetrahvi tasumiseks. Samuti

hinnata, kas kostja vastutab parkimisteenuse kasutamise käigus toime pandud rikkumiste eest, sh kas kostjal lasub leppetrahvi tasumise kohustus. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 kohaselt on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes - nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala (Riigikohtu lahend 3-2-1-77-16, p 18). Hageja ja parkija vahel tekib parkimisega eraõiguslik õigussuhe. Hageja poolt esitatud fotodelt (dtl 40-52) on näha, et Tartu mnt 1, Tallinn asuvasse parklasse sissesõidul on tuvastav, et tegemist on tasulise parkimise alaga. Samuti on nähtavad parklasse sissesõidul parkimislepingu tingimused ning märk EUROPARK. Hageja esitatud fotolt (dtl 38, 04.03.2021 kp-ga) on näha kostjale kuuluva sõiduki parkimine ja tagaplaanil kaks tasulise parkimise ala märki. Samad märgid on ka hageja poolt esitatud lähedalt pildistades fotol (dtl 42). Selgelt on ära tuntav, et tegemist on samas kohas asuvate samade tasulise parkimisala teavitusmärkidega. Hageja on seega tõendanud, et Tartu mnt 1, Tallinn parkimisala puhul on tegemist tasulise parkimisalaga. Hageja on selgitanud, millised tingimused kehtisid vaidlusalusel ajal. Kostja ei ole tõendanud, et parkimisalal oleksid vaidlusalusel ajal kehtinud teised tingimused. Parkimislepingu tingimuste p 1 kohaselt (dtl 45-46) OÜ EUROPARK ESTONIA ja sõiduki kasutaja vahel loetakse sõiduki parkimisega sõiduki kasutaja nõustumus parkimislepingu sõlmimiseks parkimislepingu tingimustel antuks. Parkimistingimuste p. 4 kohaselt on sõiduki kasutaja kohustatud parkimise korraldajale parkimiskoha kasutamise eest tasuma parkimistasu või omama antud parkimisalal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või -luba olenemata nädalapäevast ja/või kellaajast. Sõiduki kasutaja kohustub pärast sõiduki parkimist parklasse asetama koheselt parkimise õigust tõendava dokumendi sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt sõidukit oleks võimalik tuvastada parkimise eest tasumine või parkimiskaardi või -loa kehtivus, v.a kui parkimise eest tasutakse mobiiltelefoniga või pargitakse elektroonilise parkimisloa alusel. Juhul, kui parkimise korraldaja võimaldab infotahvli märgitud aja ulatuses parkimise korraldaja opereeritaval parkimisalal tasuta parkida, tuleb parkimise algus sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nähtavale kohale paigaldatud parkimiskellal fikseerida. P-i 5 kohaselt parkimislepingu rikkumise korral kohustub sõiduki kasutaja tasuma parkimise korraldajale leppetrahvi 30 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja on tüüptingimuste esitamisega teinud VÕS § 16 lg 1 kohase pakkumuse parkimislepingu sõlmimiseks ning parkija, sisenedes parkimisalale ning parkides nimetatud alal, annab nõustumuse lepingu sõlmimiseks VÕS § 20 lg 1 kohaselt. Kohus leiab, et kostja on parkimisel väljendanud enda tahet lepingut sõlmida oma tegudega ehk reaalse parkimisega parkimisalale. Kohus on seisukohal, et nõustumus (aktsept) on VÕS § 20 lg 1 järgi otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Kostja, sisenedes parkimisalale ning parkides auto vastavale alale, on nimetatud teoga avaldanud tahet lepingu sõlmimiseks ning seeläbi nõustunud parkimistingimustega (tüüptingimustega). Hageja nõude puhul on tegemist leppetrahvinõudega. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 161 lg 1 kohaselt lepingu rikkumise korral võib kahjustatud lepingupool nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata – seega ei ole tegeliku kahju olemasolu oluline.

Hageja on väljastanud kostjale leppetrahvi parkimistingimuste korra kontrollimisel eelnimetatud kuupäeval ning esitanud selle kohta kostjale leppetrahvi nõude, jättes vastavasisulise kviitungi kostja auto kojamehe vahele. Fotodelt (dtl 38-39) on tuvastatav, et kostja sõiduki esiklaasile kojamehe vahele on asetatud leppetrahvi kviitung. Asjaõigusseaduse § 68 lg 1 järgi on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Liiklusseaduse (LS) § 2 p 93 järgi on vastutav kasutaja eesti kodakondsusega või Eestis elamisloa või –õiguse saanud või füüsiline isik või Eestis registreeritud juriidiline isik, kes kasutab sõidukit kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ning kes on kantud mootorsõiduki eest vastutajana liiklusregistrisse. Vastutavaks kasutajaks loetakse ka punktis 93 nimetatud tingimustele mittevastava sõiduki omaniku poolt määratud esindaja. Vastutavale kasutajale laienevad omaniku kohustused (LS § 72 lg 3, analoogia korras vt LS § 188 lg 2). Kuna üksnes kostjal on seadusest tulenev ainuõigus sõidukit vallata, kasutada ja ning otsustada, kellele sõidukit kasutada antakse, siis on kohtu hinnangul parkimise operaatoril on õigus eeldada, et sõidukit kasutas, sh parkis hageja opereeritavatele parkimisaladele, sõiduki omanik/vastutav kasutaja, kuni ta ei tõenda vastupidist. Kostja ei ole tõendanud, et auto parkis vaidlusalustel kuupäevadel vaidlusalatele parkimisalale keegi teine. Kohus selgitas kostjale 15.12.2023 kirjas, et kui kostja jääb väite juurde, et autot parkis vaidlusalusel ajal keegi teine, siis tuleb kostjal tõendada, et sõidukit juhtis ja selle parkis vaidlusalusel ajal hageja opereeritavale parkimisalale keegi teine, kostja vastavaid tõendeid kohtule esitanud ei ole. Kuna kostja rikkus sõiduki parkimisel lepingut, siis on hagejal õigus nõuda lepptrahvi. Kostja ei ole vaidlustanud leppetrahvi suurust ega väitnud, et kostja oleks leppetrahvinõude tasunud. VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 15 eurot. Hageja on kohtueelselt edastanud kostjale meeldetuletuse, millega on tõendatud, et hageja on võlgnevust kostjale enne kohtule hagi esitamist meelde tuletanud ja palunud võlgnevus tasuda (dtl 54-60). Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustuse vastavalt lepingule täitnud. Kokkuvõtlikult kuulub hageja hagi kostja suhtes eeltoodust ja VÕS § 3 p 1, § 8 lg-d 1-2, § 9 lg-d 12, § 16 lg 1, § 20 lg 1, § 76 lg 1, 2, § 158 lg 1, § 159 lg 2 ja VÕS § 1132 lg 2 p 1 tulenevalt rahuldamisele täies ulatuses. Käesolevas tsiviilasjas tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus (leppetrahv) summas 30 eurot ja võla sissenõudmiskulu 15 eurot, kokku 45 eurot. Kooskõlas TsMS § 405 lg 1 p 10 tunnistab kohus lihtmenetluse otsuse omal algatusel viivitamatule täitmisele. Eeltoodu alusel kuulub otsus viivitamatule täitmisele. Pooled võivad sõlmida kuni asjas tehtava lahendi jõustumiseni kompromissi. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123, § 124 lg 1 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 45 eurot. Menetluskulude jaotamine TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas tsiviilasjas rahuldas kohus hageja hagi, mistõttu tuleb jätta poolte menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja menetluskulud: riigilõiv 100 eurot, maksekäsu menetluskulu 20 eurot, õigusabikulu 2,75 tunni ulatuses hinnaga 110 eurot tunni eest. Kohtu hinnangul on hageja õigusabi tasu põhjendatud ja vastab esindaja poolt tehtud menetlustoimingutele. Esindaja kulutatud aeg ning tunnitasu on mõistlik ja vajalik ning põhjendatud. Põhjendatud kulud on riigilõiv ja maksekäsu menetluskulus vastavalt TsMS § 138 lg-tele 1, 2, § 139 lg-le 2 ja § 172 lgle 9 ja § 4842. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulu 422,50 eurot ja TsMS § 177 lg 2 järgi viivis menetluskuludelt.

/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Härmand Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.