Muud

2-23-15432

2-23-15432

EDASIKAEBAMISE KORD

Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja. Määruse peale, millega kohus on kohaldanud ärikeeldu või selle kohaldamisest keeldunud, võib isik, kelle suhtes keeldu on kohaldatud, või maksejõuetuse teenistus, kui ta esitas taotluse ärikeelu kohaldamiseks, esitada määruskaebuse.

ASJAOLUD

A G (edaspidi avaldaja, võlgnik) esitas Viru Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks. Avalduse järgi on võlgnikul kohustusi vähemalt 8 võlausaldaja ees enam kui 35 000 euro ulatuses. Avaldaja soovib võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist. Avaldaja palub peatada täitemenetlused nõuete sissenõudmiseks. Avaldaja soovib maksejõuetusavalduse läbivaatamist kirjalikus menetluses. Pankrotihaldur Ly Müürsoo andis kohtule nõusoleku enda nimetamiseks avaldaja usaldusisikuks maksejõuetusmenetluses. Võlgnik usaldusisiku kandidatuuri osas vastuväiteid ei esitanud. Kohus võttis 21.12.2023. a määrusega maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas võlgniku usaldusisikuks Ly Müürsoo. Sama määrusega määras kohus kohtuistungi maksejõuetusavalduse läbivaatamiseks ja aja usaldusisikule aruande kohtule esitamiseks, milles usaldusisikul tuleb esitada kohtule arvamus võlgniku jaoks sobiva variandi kohta maksejõuetusmenetluse jätkamiseks. 8.01.2024 esitas usaldusisik kohtule aruande. Usaldusisiku aruanne Usaldusisiku poolt teostatud toimingute tulemusena on võlgniku kohta selgunud järgmist.

2-23-15432

I Vara Vara on kajastatud FIMS § 17 lg 1 kohaselt koostatud ja aruandele lisatud vara nimekirjas. Maksu- ja Tolliameti vastusest usaldusisiku järelepärimisele nähtub, et A G esitas 2020. a, 2021. a ja 2022. a tuludeklaratsioonid. Tagastamisele kuuluvat tulumaksu ei ole. Maksu- ja Tolliamet lisas tuludeklaratsioonid vastusele FIMS § 17 lg 1 p 3 alusel. Nähtuvalt Maksu- ja Tolliameti vastusest usaldusisiku järelepärimisele sai A G 2023 maksustatavat tulu E P AS-st. Tema 2023. a novembri netosissetulek oli 2336,82 eurot (oktoobris 2230,59 eurot ja septembris 1684,90 eurot). Kuna A G on kaks ülalpeetavat, siis 2336,82 eurose netosissetuleku korral saab 2024.aastal arestida 750 eurot. A G kuulub korteriomand (ühetoaline korter) asukohaga XXX (ro nr XX) suurusega 31,90 m2. A G märkis maksejõuetusavalduses korteri väärtuseks 5000 eurot. Kinnisvaraportaalides ei ole müügis samas linnaosas samal tänaval olevaid kortereid. Kohtutäitur A K müüb enampakkumisel XX linnaosas 1-toalist korterit hinnaga 4500 eurot, kuid kinnisvaraportaalides on ühetoalisi kortereid müügis ka hinnaga 17 500 eurot (XXX). A G nimele on registreeritud järgmised sõidukid: • •

Hyundai i40 (registrinumber XXX, esmane registreerimisaasta 2012). A G on maksejõuetusavalduses märkinud sõiduki maksumuseks 5000 eurot. Internetiportaalis auto24.ee on sama väljalaskeaastaga autod müügis hinnaga alates 5500 eurot kuni 9000 eurot; Nissan 100NX (registri XXX, esmane registreerimisaasta 1991). A G ei ole oma maksejõuetusavalduses nimetatud sõidukit märkinud, sõidukil puudub kehtiv tehnoülevaatus ja selle registrikanne on peatatud alates 01.10.2014. Kõike kogumis hinnates leiab usaldusisik, et sõiduki näol ei ole tegemist likviidse varaga, mille müügi arvelt saaks rahuldada võlausaldajate nõudeid.

A G on pensioni II samba pensionikonto nr XXX, millel on 0 osakut. Osakud on realiseeritud 16.03.2021. Tulenevalt eeltoodust on A G usaldusisikule teadaolevat vara hinnanguliselt 10 000 eurot.

II Kohustused Võlgnevused teadaolevatele võlausaldajatele on kajastatud FIMS § 17 lg 1 kohaselt koostatud ja aruandele lisatud võlanimekirjas. Nähtuvalt võlanimekirjale on A G kohustusi vähemalt 42 195,08 eurot, kuid võlad suurenevad igakuiselt seoses lisanduvate intresside ja viivistega. Sissenõutavaks muutunud kohustusi on kokku 37 211,10 eurot. Tulenevalt eeltoodust moodustavad A G usaldusisikule teadaolevad kohustused kokku vähemalt 41 195,08 eurot.

2-23-15432 III Võlgniku vara puudutavad täitemenetlused A G vara suhtes oli enne maksejõuetusavalduse menetlusse võtmist aktiivsed neli täitemenetlust: • •

kohtutäitur T A menetluses oli A F G OÜ nõue 621,06 eurot; kohtutäitur A K menetluses oli T B A (publ.) Eesti filiaali kaks nõuet kokku 8850,72 eurot ja A F G OÜ nõue 15309,23 eurot.

Viru Maakohtu 21.12.2023. a määruse alusel usaldusisik täituritele taotlused täitemenetluste peatamiseks.

IV Majanduslik olukord Seisuga 08.01.2024 on A G usaldusisikule teadaolevat vara hinnanguliselt 10 000 eurot, samas on teadaolevaid kohustusi vähemalt 42 195,08 eurot. eega ületavad kohustused varasid 32 195,08 euro võrra. A G sai 2023. a maksustatavat tulu E P AS-st. Tema 2023. a novembri netosissetulek oli 2336,82 eurot (oktoobris 2230,59 eurot ja septembris 1684,90 eurot). Kuna A G on kaks ülalpeetavat, siis 2336,82 eurose sissetuleku korral saab 2024. aastal arestida 750 eurot. Usaldusisik pöördus 02.01.2024 talle teadaolevate võlausaldajate poole järelepärimisega, kas võlausaldajad nõustuvad A G võlgade ümberkujundamismenetlusega ja kui nõustuvad, siis millistel tingimustel, või eelistavad nad A G pankrotimenetlust koos võimaliku kohustustest vabastamise menetlusega. Kokkuvõte võlausaldajate vastustest.

2-23-15432 nõue, seega neid nõudeid ei saa võlgade ümberkujundamiskavaga ümber kujundada ja seega neid nõudeid tuleb täita paralleelselt võimaliku ümberkujundamiskavaga ettenähtud maksetega. Nähtuvalt ülaltoodust on A G kokku 9 võlausaldajat, kelledest vähemalt seitsmel on sissenõutavaks muutunud nõuded. Sissenõutavaks muutunud nõuetega võlausaldajatest kolm (s.t vähem kui pooled) on usaldusisikule teatanud, et nõustuvad võlgade ümberkujundamise menetlusega. Võlausaldajate, kes nõustuvad võlgade ümberkujundamise menetlusega, nõuded kokku on 20 190,72 eurot. Samas suurim võlausaldaja, A F G OÜ (nõue summas 14541,33 eurot) eelistab pankrotimenetlust Seega ei ole A G puhul täidetud FIMS § 26 lg 2 toodud tingimus võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks (s.t võlgade ümberkujundamise menetlusega ei ole nõustunud vähemalt pooled võlausaldajatest ja need, kes on nõustunud võlgade ümberkujundamise menetlusega, nende nõuded ei moodusta vähemalt poole nõuete kogumahust). Võlausaldajate vastustest nähtub ka, et enamasti pooldavad võlausaldajad võlgade ümberkujundamise menetlust perioodiga 5 aastat. Sissenõutavaks muutunud kohustuste - 37 211,10 eurot - juures on võlgade ümberkujundamise perioodiga 5 aastat (60 kuud) kuu tagasimakse suuruseks ca 620 eurot, kuid sellele lisanduvad igakuised maksed AS-le S P ja S AS-le. Kohus tegi usaldusisikule ülesandeks esitada kohtule arvamus võlgniku jaoks sobiva variandi kohta maksejõuetusmenetluse jätkamiseks. A G ise on valinud võlgade ümberkujundamise menetluse. Kokkuvõtvalt soovib usaldusisik juhtida A G tähelepanu asjaolule, et • • •

võlgade ümberkujundamise menetlus hõlmab vaid sissenõutavaks muutunud kohustusi (seega mitte tema kõiki kohustusi), võlgade ümberkujundamise menetluses peatuvad viivised vaid nende nõuete arvestuses, mis on hõlmatud võlgade ümberkujundamise kavaga ja teiste nõuete suhtes (s.o nõuete suhtes, mis ei ole muutunud sissenõutavaks) jätkub viivise ja leppetrahvi arvestus, kuna võlausaldajad soovivad võlgade ümberkujundamist keskmiselt perioodiga 5 aastat, siis juhul, kui võlgade ümberkujundamise menetlus lõppeb mistahes põhjusel enne kava täitmist (näiteks A G kaotab senise töö, haigestub, sissetulek väheneb, vms), siis taastub endine olukord tagasiulatuvalt ja võlausaldajatel on õigus arvestada viivist alates 21.12.2023.

Võlgade ümberkujundamise menetlusele on alternatiivne menetlus pankrotimenetlus koos kohustustest vabastamise menetlusega. Seega võlgade ümberkujundamise menetlusele alternatiivne pankrotimenetlus (koos kohustustest vabastamise menetlusega) on A G vähem koormav nii ajaliselt kui ka ra-haliselt. Esmalt seetõttu, et kui A G täidab kohustustest vabastamise menetluse FIMS § 47 sätestatud kohustusi, eelkõige selle paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, siis lõppeb kohustustest vabastamise menetlus kolme aastaga, kuid võlgade ümberkujundamise menetlus kestab eelduslikult 5 aas-

2-23-15432 tat alates võlgade ümberkujundamise kava kinnitamisest (s.o mitte alates maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest). Teisalt on oluline, et võlgade ümberkujundamise kava kinnitamisega peatuvad viiviste arvestused ja kui kava täitmine mistahes põhjusel katkeb, taastub endine (ehk et viiviste ja ajas kulgevate leppetrahvide arvestus) olukord tagasiulatuvalt, kuid pankroti väljakuulutamisega lõppeb intresside ja viiviste arvestus ja isegi, kui kohus mistahes põhjusel ei vabasta A G tema pankrotimenetluses täitamata jäänud kohustustes, siis viiviste ja intresside arvestus ei taastu tagasiulatuvalt. Kolmandaks ei ole pankrotimenetluses oluline, millises ulatuses on A G oma kohustusi täitnud. Oluline on, et ta tegeleb mõistlikult tulutoova tegevusega või, kui tal sellist tegevust ei ole, siis otsib seda ja toimub mingilgi määral nõuete rahuldamine. Seega kokkuvõtvalt soovitab usaldusisik A G pankrotimenetlust koos kohustustest vabastamise menetlusega. A G valis võlgade ümberkujundamise menetluse. FIMS § 18 lg 3 kohaselt võib kohus teha ühe käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsustest sõltumata sellest, kas maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik või võlausaldaja. Kohus ei saa otsustada ühegi lõikes 2 nimetatud menetluse algatamist võlgniku tahte vastaselt, välja arvatud pankroti väljakuulutamine võlausaldaja maksejõuetusavalduse alusel. Tulenevalt eeltoodust soovitab usaldusisik A G soovi korral oma tahet muuta. V Muud menetluslikud küsimused Usaldusisik tuvastas aruandes, et A G on makseraskused, tal puudub piisav sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. FIMS ei näe ette menetlusabi andmist võlgade ümberkujundamismenetluse algatamisel. TsMS § 8 lg 2 kohaselt menetlussuhet reguleeriva seadusesätte puudumise korral kohaldab kohus sätet, mis reguleerib vaieldavale suhtele lähedast suhet. Selliseks lähedaseks suhteks on FIMS § 54 lg 7, kui kohus saab võlgnikule anda menetlusabi kohustustest vabastamise menetluses. 2024. a on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 820 eurot, millest üks viiendik on 164 eurot. A G usaldusisik on arvestanud oma töötasu tunnihinnaga 140 eurot. Ly Müürsoo tegutseb usaldusisikuna ja pankrotihaldurina läbi OÜ S (rk XXX), mis on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Usaldusisik palub:

2-23-15432

järelepärimiste koostamine ning saatmine pankadesse, Transpordiametisse, Maksu- ja Tolliametisse, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kotta, elektrimüügi firmadele, sideasutustesse, hoiu-laenuühistutele, liisinglepinguid sõlmivatele äriühingutele, laene väljastavatele äriühingutele, inkassoteenust osutavatele äriühingutele, B AS-le, T B AB (publ.) Eesti filiaalile, H B AS-le, S F OÜ-le, A L AS-le, AS-le I F , H OÜ-le, P F OÜ-le, A OÜ-le, A OÜ-le, K OÜ-le, kohtutäituritele T A ja A K (13 dokumenti) - 1 tund;

•

Järelepärimise koostamine ja saatmine võlausaldajatele võlgade ümberkujundamise menetluse võimalikkuse kohta - 1,5 tundi;

•

tutvumine järelepärimise tulemusena saadud ja kohtu poolt saadetud dokumentidega - 1 tund;

•

dokumentide analüüs, suhtlemine võlausaldajate esindajatega ja võlgnikuga - 1 tund;

•

vara ja võlanimekirja ning aruande koostamine - 8 tundi;

•

Usaldusisiku toimiku komplekteerimine 0,5 tundi.

2-23-15432 Kokku 13 tundi arvestusega 140 eurot tunnis. Seega on usaldusisiku tasu 1820 eurot, millele lisandub käibemaks (22%) 400,40 eurot, kokku seega 2220,40 eurot. Tasu sisaldab ka usaldusisiku poolt tehtud vajalikke kulutusi oma ülesannete täitmiseks. 9.01.2024. a kohtuistung ja võlgniku uus taotlus Usaldusisik andis kohtuistungil võlgnikule selgitusi. Võlgnik taotles mõtlemisaega. Kohus määras võlgnikule tähtaja 22.01.2024 uue avalduse või täiendava avalduse esitamiseks. Võlgnik esitas 21.01.2024 kohtule täpsustatud avalduse, milles ta palus muuta võlgade ümberkujundamise avalduse eraisiku pankroti avalduseks. Võlgnik esitas 1.02.2024 kohtule täiendatud avalduse, milles ta soovib pankroti väljakulutamist koos kohustustest vabastamise menetlusega.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Pankroti väljakuulutamine Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (edaspidi FiMS) § 43 kohaselt toimub füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. FIMS § 18 lg 2 p 1 kohaselt, vaadanud pankrotiavalduse läbi, kuulutab kohus välja võlgniku pankroti vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. FIMS § 45 lg 2 kohaselt, kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Usaldusisiku aruande kohaselt on A G seisuga 08.01.2024 usaldusisikule teadaolevat vara hinnanguliselt 10 000 eurot. Samas on teadaolevaid kohustusi kokku vähemalt 42 195,08 eurot. Seega ületavad kohustused varasid 32 195,08 euro võrra. Usaldusisiku arvamuse kohaselt ei ole A G puhul täidetud FIMS § 26 lg 2 toodud tingimus võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks. Usaldusisik soovitab A G pankrotimenetlust koos kohustustest vabastamise menetlusega. Juhul, kui A G muudab oma tahteavaldust ja taotleb pankroti väljakuulutamist koos kohustustest vabastamise menetluse algatamisega, palus usaldusisik kuulutada välja A G pankrot ja algatada A G kohustustest vabastamise menetlus. Juhul, kui A G oma tahteavaldust ei muuda ja soovib endiselt võlgade ümberkujundamismenetlust, palub usaldusisik jätta A G avalduse võlgade ümberkujundamismenetluse algatamiseks rahuldamata.

2-23-15432 Võlgnik esitas kohtule täiendatud taotluse, mille kohaselt on ta usaldusisikuga nõus ja palub algatada pankrotimenetluse ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus nõustub usaldusisiku seisukohaga ja loeb tuvastatuks, et võlgnik on maksejõuetu ja maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgnik soovis muuta oma avaldust, palus pankroti väljakuulutamist ja kohustuste vabastamise menetluse alustamist. Aluseid pankroti väljakuulutamata jätmiseks asjas ei ole. Tuginedes PankrS § 31 lg-le 5 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning õigus pankrotivara valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1). Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 37 lg 1). PankrS § 31 lg 6 kohaselt pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Pankrotihaldur Ly Müürsoo andis kohtule nõusoleku enda määramiseks võlgniku pankrotihalduriks ning kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Ly Müürsoo on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt. Kohus kuulutab võlgniku pankroti välja, nimetab võlgniku pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Ly Müürsoo ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku. PankrS § 86 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. PankrS § 31 lg 7 kohaselt kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Vastavalt PankrS § 33 lg-tele 1-3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. PankrS § 40 lg 1 p 1 alusel, pankroti väljakuulutamise kohta tehakse märkus kinnistusraamatusse kinnisasjade juurde, mille omanikuna on võlgnik kantud kinnistusraamatusse. PankrS § 40 lg 2 alusel tehakse märge pankrotimääruse alusel. Määruse edastab registripidajale kohus. Kohus edastab määruse Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale märkuse tegemiseks võlgniku nimele registreeritud kinnistule.

Kohustustest vabastamise menetluse algatamine

2-23-15432 FiMS § 45 lg 2 kohaselt, kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Võlgnik usaldusisiku aruande ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas vastuväiteid kohtule ei esitanud. Asjas ei ole andmeid kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keeldumiseks FiMS § 45 lg-s 3 sätestatud aluste olemasolu kohta. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Pankrotihaldur Ly Müürsoo andis nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks ja pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes võimalikus pankrotimenetluses. Võlgnikul ei ole vastuväiteid usaldusisiku kandidaadi kohta. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Ly Müürsoo on vajalike erialaste teadmistega ning kogenud isik ühtlasi võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Kohus selgitab võlgnikule järgmist. − Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). − Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FiMS § 44). − Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning vara; andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1 ja 2). − Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49).

2-23-15432 − Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

Menetluskulud FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. FiMS § 54 lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 54 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. FIMS § 54 lg 7 kohaselt võib kohus kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi TsMS § 183 lg alusel, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. 2024. a on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 820 eurot, millest üks viiendik on 164 eurot. Käesoleval ajal on tunnitasu ülemmäär 164 eurot (820/5). Usaldusisik palub tasuks määrata 1820 eurot, arvestusega 13 tundi hinnaga 140 eurot tunnis, lisandub käibemaks (22%) 400,40 eurot, kokku 2220,40 eurot. Tasu sisaldab ka usaldusisiku poolt tehtud vajalikke kulutusi oma ülesannete täitmiseks. Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on selle asjaga tegelemiseks vajalik ja põhjendatud. Samuti on põhjendatud ja usaldusisiku kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu. Tunnitasu määr 140 eurot, millele lisandub käibemaks, jääb alla seaduses sätestatud ülempiiri ja on kooskõlas täidetud ülesannete sisule ja mahuga. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ly Müürsoo tegutseb usaldusisikuna ja pankrotihaldurina läbi OÜ S . (rk XXX), mis on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kuna tasu määratakse büroole ning OÜ S on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 22 protsenti alates 01.01.2024 (KMS § 15 lg 1).

2-23-15432 Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu 1820 eurot, millele lisandub käibemaks 400,40 eurot, kokku 2220,40 eurot, tuleb mõista välja võlgnikult ning FiMS § 54 lg 9 alusel välja maksta vastavalt usaldusisiku taotlusele büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

Edasikaebamise kord FiMS § 18 lg 10 kohaselt võib maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. FiMS § 8 lg 6 kohaselt, menetluskulude kohta tehtud määruse peale võib esitada määruskaebuse. FiMS § 54 lg 11 kohaselt võib usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse. PankrS § 91 lg 4 kohaselt, määruse peale, millega kohus kohaldas ärikeeldu või keeldus selle kohaldamisest, võib isik, kelle suhtes keeldu on kohaldatud, või maksejõuetuse teenistus, kui ta esitas taotluse ärikeelu kohaldamiseks, esitada määruskaebuse.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.