Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi A. M. vastu 976,63 euro võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
1 110,68 eurot Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, registrijärgne aadress Tartu mnt 83, Kesklinna linnaosa, Tallinn, 10115, Harju maakond), lepinguline esindaja T. I. (e-post XXX )
Menetlusosalised ja esindajad
Kostja: A. M. (isikukood XXX, registrijärgne elukoht XXX, e-post XXX ) Asja läbivaatamise kuupäev
02. aprill 2024 / kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi A. M. vastu 976,63 euro võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista kostjalt A. M.ilt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks võlgnevus kokku summas 976,63 eurot (üheksasada seitsekümmend kuus eurot ja 63 senti), sh põhivõlgnevus 612,11 eurot, enne 09.11.2022 sissenõutavaks muutunud viivised 248,21 eurot, viivised põhinõudelt 612,11 eurot alates 02.07.2023 kuni 21.02.2024 summas 86,31 eurot ja sissenõudekulu 30 eurot.
3.Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis tasumata põhivõla jäägilt (612,11 eurot) alates 22.02.2024 kuni põhinõude täitmiseni 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.
5.Välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud kokku summas 544 eurot (s.o riigilõiv 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja õigusabikulud 244 eurot) ning viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. 1(5)
6.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
7.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (riigilõivuseadus § 59 lg 19), mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita). Riigilõivu tasumise andmed esitada kohtule. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 21.12.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 930,04 euro saamiseks. Kohus tegi 27.12.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 16.02.2024 kohtumäärusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle hagimenetlusse Viru Maakohtule vastavalt TsMS § 486 lg 1 p 2. Esitatud hagiavalduse kohaselt, kostja ja hageja sõlmisid 09.11.2022 Kompromissilepingu/ Võlatunnistuse nr 25175664. Hageja omas võlgniku vastu nõuet tulenevalt Tele2 liitumislepingust Nr. 854122244, 02.02.2022, mille alusel kostja võlgnes hagejale 762,18 eurot ja viivised summas 249,39 eurot. Kuna kostja kõnesolevat summat kogu ulatuses tasuda ei suutnud, siis sõlmisid pooled Kompromissilepingu/Võlatunnistuse, millega hageja loobus osaliselt viiviste nõudest summas 1,18 eurot ning võimaldas kostjal tasuda kohustust osamaksetega ja kompromissisummas 1010,39 eurot (762,18+248,21). Antud summale lisandus Lepingu punktis 5.1 kirjeldatud Lepingu sõlmimise tasu 30 eurot. Kostja tasus nõuet summas 180,07 eurot, millest 30 eurot on arvestatud Lepingu punktis 5.1 kirjeldatud Lepingu sõlmimise tasu 30 euro katteks ning 150,07 eurot kompromissisummas sisalduva põhivõla katteks. Seega on kostjal tasumata kompromissisummas sisalduv põhivõlg 612,11 eurot ja viivised 248,21 eurot. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud ning pooled lugesid lõppenuks Lepingu punktis 1.1 kirjeldatud kostja kohustused 2(5)
hageja ees ning Lepingu sõlmimisega tekkis kostjal uus iseseisev kohustus tasuda hagejale Lepingus märgitud kompromissisumma. Pooled on Lepingu punktis 3.1 kokku leppinud, et kui kostja ei tasu Kompromissisummat tähtaegselt ja nõuetekohaselt, muutub Kompromissisumma seni tasumata osa koheselt sissenõutavaks. Kostja rikkus kompromissilepingut ja ei tasunud maksegraafikus märgitud summasid tähtaegselt ja kokkulepitud suuruses. Samuti hoiatati kostjat lepingu sõlmimisel, et juhul, kui ta vähemalt kahe graafikujärgse maksega on hilinenud, on hagejal õigus nõuda kohest kogu Kompromissisumma jäägi tervikuna tasumist. Seega luges hageja kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks 01.07.2023 osamakse tähtaja möödumisest alates. Lepingu punkti 3.2 kohaselt nõustus Kostja maksekohustuse rikkumisel tasuma hagejale viivist 0,06% päevas viivituses olevalt maksmata Kompromissisummalt. Viivist hakati arvestama maksekohustuse rikkumisele järgnevast päevast. Kokkuleppele alla kirjutamisega Kostja kinnitas, et viivise määr oli temaga läbi räägitud, samuti, et ta sai selgitustest aru ning tema hinnangul oli see mõistlikus suuruses. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks välja põhivõlgnevus 612,11 eurot, enne 09.11.2022 sissenõutavaks muutunud viivised 248,21 eurot, viivised põhinõudelt 612,11 eurot alates 02.07.2023 kuni 21.02.2024 summas 86,31 eurot, sissenõudekulud 30 eurot; hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivise põhinõudelt 612,11 eurot alates 22.02.2024 kuni põhinõude täitmiseni 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 280 eurot, maskekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja hageja õigusabikulud 427 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
MENETLUSE KÄIK
2.Viru Maakohus võttis 22.02.2024 määrusega hagi menetlusse ning saatis kostjale menetlusdokumendid, kohustades kostjat kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kohus hoiatas kostjat, et kui kostja ei vasta tähtaegselt esitatud hagile või ei põhjenda, miks ta hagi ei tunnista, võib kohus hageja nõusolekul kirjalikus menetluses hagi rahuldada tagaseljaotsusega kostjat kohtusse kutsumata. Kohus saatis menetlusdokumendid nii avalduses kui ka rahvastikuregistris märgitud aadressitele, samuti e-posti aadressile XXX , kus kostja on kinnitanud kättesaamist 14.03.2024,
3.Kostja esitas 14.03.2024 kohtule e-kirjalise, võõrkeelse (vene keeles) vastuse, mis oli allkirjastamata ja ei omanud tõlget eesti keelde. Vastuses kostja ei vaidlustanud hagi, kostja märkis, et ta ei tööta, on arvel töötukassas ja sissetulek moodustab 303 eurot.
4.18.03.2024 nõudekirjaga kohus kohustas kostjat esitama kohtule korrektse, eesti keelse, isiklikult tema poolt allkirjastatud vastuse. Kohus märkis, et venekeelse vastuse korral tuleb esitada kohtule vastuse tõlge eesti keelde. Kohus hoiatas, et kohtunõude täitmata jätmise korral jätab kohus kostja poolt 14.03.2024 esitatud vastuse tähelepanuta.
5.Kostja on 18.04.2024 kohtunõude kättesaamist kinnitanud 18.03.2024 elektrooniliselt, kui ei ole kohtunõuet täitnud, seega jätab kohus kostja 14.03.2024 vastuse tähelepanuta.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, sh hagiavaldusega ja esitatud dokumentaalsete tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega.
3(5)
7.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
8.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei täitnud tema ja Placet Group OÜ vahel sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi ega esitanud vastuväiteid hagile, siis asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle.
9.TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.
10.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele VÕS §-de 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 2 p 3 alusel kogu haginõude 976,63 euro ulatuses, sh põhivõlgnevus 612,11 eurot, enne 09.11.2022 sissenõutavaks muutunud viivised 248,21 eurot, viivised põhinõudelt 612,11 eurot alates 02.07.2023 kuni 21.02.2024 summas 86,31 eurot, sissenõudekulud 30 eurot. Samuti kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis tasumata põhivõla jäägilt (612,11 eurot) alates 22.02.2024 kuni põhinõude täitmiseni 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.
MENETLUSKULUD
11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
12.Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 280 eurot ja õigusabikulud kokku 447 eurot. Kohtu hinnangul ei ole hageja õigusabikulude suurus põhjendatud. Menetlusosalist esindanud esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1-115-14, p 11). Hageja palub mõista kostjalt välja õigusabikulud summas 447 eurot, millest 20 eurot on kulud maksekäsu kiirmenetluses. TsMS § 172 lg 9 III lause alusel on põhjendatud määrata 20 eurot hageja menetluskulude katteks maksekäsu kiirmenetluses. Hageja esindajal on hagiavalduse ettevalmistamiseks ja koostamiseks ning hagi kohtusse esitamiseks (hagi lisade komplekteerimiseks) 3,5 töötundi, tunnihinnaga 100 eurot (lisandub käibemaks), koos käibemaksuga 122 eurot tund. Kohus leiab, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et hagejal tekiksid õigusabikulud 3,5 tunni ulatuses, s.o summas 427 eurot. Hageja poolt kohtule esitatud standardne hagiavaldus, millele on lisatud sõlmitud leping koos lisadega, ülesütlemise teatis, viiviseraport, volikiri, võlateatised ja esindaja esindusõigust 4(5)
tõendavad dokumendid, hagiavaldus ei sisalda endas keerukat õigusvaidlust. Lisaks ei ole hageja pidanud osalema kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega. TsMS § 200 lg 1 tulenevalt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Kohtu hinnangul ei ole hageja õigusabi kulud hagiavalduse koostamisele ja selle esitamisele 3,5 tunni mahus mõistlikud ja on põhjendamata. Kohus on seisukohal, et käesolevas menetluses on trafaretse hagiavalduse koostamise, hagiavaldusele lisade lisamise ja nende kohtule esitamise põhjendatud ja vajalik ajakulu 2,0 tundi. Tulenevalt hageja poolt esitatud andmetest on hageja esindaja tunnihind 122 eurot (sh käibemaks). Kohtu hinnangul on seega hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud käesolevas menetluses 244 eurot. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 280 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 544 eurot, s.h riigilõiv 280 eurot, maksekäsu kiiremenetluse kulud 20 eurot ja õigusabikulud hagi esitamisel 244 eurot.
13.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
14.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
15.TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.