Pankrotiõigus

Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

OÜ Kureoja Farm esitas 01.12.2023. a kohtule avalduse tema enda pankroti väljakuulutamiseks. Võlgniku põhitegevusalaks on olnud seakasvatus. 2022. a tekkis ettevõttel kahjum summas 35 406 eurot. Võlgnikule kuuluvad seadmed, mille võlgnik on rentinud OÜ-le Kureoja Jõusöödatehas. Rentnik on makseraskustes, mistõttu ei ole tõenäoline, et OÜ-le Kureoja Farm laekuksid rahalised vahendid OÜ-lt Kureoja Jõusöödatehas. Võlgnikul on raskused tekkinud põhitegevusvaldkonnas, kuna sealiha kokkuostuhind on olnud madal. Pandeemia tõttu on olukord majanduses olnud keeruline. Lisandunud on kiire inflatsioon. Samal ajal on tõusnud jõusööda kui ka energiahinnad. Võlgnikul on võlgnevus Kureoja Jõusöödatehas OÜ ees kokku summas 107 091,66 eurot. Lisaks on võlgnikul järgmised kohustused: Agrotrend OÜ ees 12 143,60 eurot (Agrotrend OÜ on esitanud pankrotihoiatuse), Veskimeister OÜ ees 92 659,06 eurot, Impeerium OÜ ees 2425,80 eurot, Vajangu Peekon OÜ ees 500 eurot, Securer OÜ ees 49,85 eurot, Maksu- ja Tolliameti ees 9968,35 eurot ning Maaelu Edendamise Sihtasutuse ees 863 981,73 eurot. Võlgnikule kuuluvad kinnisasjad registriosa nr 1395935, nr 2880635, nr 2914535, nr 2992531, nr 4443631, nr 4443831 ja nr 4443831. Võlgnik on sõlminud hoonestusõiguse lepingu Kureoja Jõusöödatehas OÜ-ga. Hoonestusõigus on seatud tasuta. Võlgnikul oli üks töötaja, kes on koondatud alates 24.10.2023. a. Võlgniku majanduslik olukord viitab püsivale maksejõuetusele. Puudub vara võlausaldaja nõuete täitmiseks. Võlgnik ei pea võimalikuks maksejõu taastamist. Jooksvate kulutuste vähendamiseks on võlgnik võõrandanud oma elusloomad Vajangu Peekon OÜ-le. Laekunud rahaliste vahendite arvelt on võlgnik vähendanud oma rahalisi kohustusi. Võlgniku täitmata rahalised kohustused on kokku 1 088 820,04 eurot. Ettevõttel on materiaalset põhivara, mille jääkmaksumus on 1 298 727,19 eurot. Võlgnik on hinnanud oma

põhivara väärtust ning on seisukohal, et vara võõrandamisest saadavad rahalised vahendid ei ole piisavad kõigi kohustuste täitmiseks.

võttis avalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks

parendamiseks tehtud tööde maksumust. Ajutise halduri hinnangul puudub enamikul vallasasjadel iseseisev realiseerimisväärtus, mistõttu aruandes detailset vallasvara nimekirja ei esitata. Võlgniku vara koosneb kolmest Jõgeva vallas Härjanurme külas asuvast hoonestatud kinnisasjast koos hoonetes paikneva sisseseadega ja kolmest Kadrina vallas Loobu külas asuvast hoonestamata kinnisasjast. Võlgnikule kuuluvad järgmised kinnisasjad: Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Härjanurme külas asuv 10,68 ha suurune maatulundusmaa (registriosa nr 1395935, katastritunnus 61101:001:0118, Kureojametsa). Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Härjanurme külas asuv 21,18 ha suurune maatulundusmaa (registriosa nr 2880635, katastritunnus 61101:001:0119, Kureoja farm). Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Härjanurme külas asuv 10,13 ha suurune maatulundusmaa (registriosa nr 2914535, katastritunnus 61101:001:0116, Kureoja jõusöödatehas). Lääne-Viru maakonnas Kadrina vallas Loobu külas asuv 2,57 ha suurune maatulundusmaa (registriosa nr 2992531, katastritunnus 27301:001:0108, Väike-Loobu). Lääne-Viru maakonnas Kadrina vallas Loobu külas asuv 4,58 ha suurune maatulundusmaa (registriosa nr 4443631, katastritunnus 27301:001:0109, Suur-Loobu). Lääne-Viru maakonnas Kadrina vallas Loobu külas asuv 11962 m2 suurune elamumaa ja 495 m2 suurune transpordimaa (registriosa nr 4443831, katastritunnused nr 27202:001:0214 ja 27202:001:0215, Väike-Loore). Veel kuulub võlgnikule Jõgeva vallas Painkülas asuv 12 korteriga elamu teisel korrusel asuv kolmetoaline korter nr 3 vallasasjana. Arvestades korteri seisukorda ei ole selle müügihind märkimisväärne. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku varal on eeldatavalt suurim väärtus siis, kui Jõgeva vallas Härjanurme külas asuvad kinnisasjad, hooned ja sisseseade müüa kogumina kui kohe käivitamisvalmis tootmisettevõte. Eraldi realiseeritavana on seni kõne all olnud mittekomplektne vorstiprits, mida võlgnik ei ole oma ettevõttes kasutanud ja mis on hoiustatud muule isikule kuuluvas köetavas tootmishoones. Samuti saab eraldi müüa kolme Lääne-Virumaal asuvat hoonestamata kinnisasja. Võlgniku juhataja on pakkunud müügikuulutuste kaudu Härjanurme külas asuvaid kinnisasju müügiks ja on teinud otsepakkumisi sarnases valdkonnas tegutsevatele ettevõtjatele. kuid ostuhuvi ei ole ilmnenud. Võlgniku juhataja enam ei looda müüa võlgniku vara hinnaga, millest piisaks kõikide varaliste kohustuste täielikuks täitmiseks. Kõigile võlgniku kinnisasjadele on seatud vähemalt üks hüpoteek Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) kasuks, äriregistrisse on sama võlausaldaja kasuks seatud kaks kommertspanti kumbki summas 1 300 000 krooni. Härjanurme külas asuv 10,13 ha suurune kinnistu (registriosa nr 2914535) on 16.05.2012 koormatud hoonestusõigusega tähtajaga 15 aastat OÜ Kureoja Jõusöödatehas kasuks (registriosa nr 2880735). Selle võlausaldaja suhtes toimub pankrotimenetlus (tsiviilasi nr. 223-17064). Võlgniku võlad. Seisuga 31.12.2023 kajastuvad võlgniku raamatupidamisbilansis järgmised kohustused: 1)Lühiajalised laenud (kaks võlausaldajat) 154 278,10 eurot. 2)Võlad tarnijatele (üheksa võlausaldajat) 215 319,25 eurot.

3)Ostjate ettemaksed (üks võlausaldaja) 499,99 eurot. 4)Maksuvõlad (MTA) 9804,86 eurot. 5)Pikaajalised laenud (MES) 709 708,73 eurot. Kokku kohustused 1 089 610,93 eurot. 2024.a. maamaksunõudelt (244,50 eurot) arvestab MTA koostamise aja seisuga on 444,37 eurot.

intressi, mille saldo aruande

Hinnang võlgniku varalisele seisundile. Võlgnik on lõpetanud seakasvatuse ega pea võimalikuks selle taasalustamise või mistahes muu tegevuse abil teenida oma varaliste kohustuste täielikuks täitmiseks vajalikku tulu. Samuti kahtleb võlgniku juhataja selles, et võlgniku vara müügihinna arvel on võimalik täita kõik võlgniku varalised kohustused. Kuna võlgniku juhatajale ei ole teada ostuhuvilisi, kes oleks valmis võlgnikule kuuluva vara eest maksma kõikide kohustuste täitmist võimaldava summa, esitas juhataja avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Ajutine pankrotihaldur peab pankrotiavalduse esitamist põhjendatuks, kui pankrotiavalduse on esitanud juriidilisest isikust võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu (PankrS § 31 lg.4). Ajutine haldur arvab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot. Arvamus maksejõuetuse põhjuste kohta. See, et võlgnik on sellega sama juhataja juhtimisel vähemalt 20 aastat tegelenud, viitab, et juhataja tunneb valitud tegevusvaldkonda ja oskab majandada. Viimastel aastatel ei suutnud võlgnik kasumit teenida võlgnikust mittesõltuvate, majanduskeskkonnas aset leidnud negatiivsete suundumuste tõttu. Erinevatel põhjustel kallines võlgniku tootmises kasutatav ressurss (eeskätt loomade sööt ja energia), samas sealiha kokkuostuhind ei tõusnud võrdeliselt kulude kasvuga. Võlgnikule kuuluv vara on seisnud kasutamata umbes kaks aastat. Vara on jätkuvalt võimalik kasutada seakasvatuseks ning jõusööda tootmiseks, kuid võlgniku ainuosanik ja juhataja ei kavatse seda vara sel otstarbel uuesti kasutama hakata. Ajutine haldur peab tõepäraseks võlgniku juhataja põhjendust, et võlgnik minetas võime täita parematel aegadel võetud varalisi kohustusi seetõttu, et peamiselt võlgnikust mittesõltuvate majanduskeskkonna negatiivsete arengute tõttu ei suutnud ta suhteliselt pika perioodi jooksul teenida kasumit. Makseraskuste püsiv iseloom selgus 2023.aasta lõpuks. Maksejõuetuse põhjuseks ei ole rasked juhtimisvead ega kuriteo tunnustega teod.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega, uurinud ajutise halduri aruannet, on seisukohal, et avaldus OÜ Kureoja Farm pankroti väljakuulutamiseks on põhjendatud. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS 1 lg.3 sätestab: Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. PankrS § 31 lg 1 näeb ette, et kohus kuulutab pankroti välja kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt Kui pankotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on

maksejõuetu. Käesoleval juhul on pankrotiavalduse esitanud juriidilisest isikust võlgnik, kelle esitatud ülevaate kohaselt on tal tasumata kohustusi vähemalt 1 088 820,04 euro väärtuses, vara kohustuste katteks jääkmaksumuses on 1 298 727,19 euro väärtuses. Võlgniku seletuse kohaselt on tegemist maksejõuetusega, kuna tema vara müümine sellise hinnaga, mis kataks kõik kohustused, ei ole osutunud võimalikuks. Kohus on seisukohal, et ajutise pankrotihalduri aruanne ja andmed annavad veenva ülevaate võlgniku majanduslikust olukorrast ja see näitab, et võlgnik on maksejõuetu ja see olukord ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, vaid püsiv. Võlgnik on hinnanud oma põhivara väärtust ning on üheselt seisukohal, et vara võõrandamisest saadavad rahalised vahendid ei oleks samuti piisavad kõigi kohustuste täitmiseks. Võlgniku juhataja on juba teinud omalt poolt võimalikuks peetava, et vara vastavalt selle otstarbele müüa, kuid ostuhuvilisi ei ole olnud. Kohus nõustub ajutise halduri poolt esitatud maksejõuetuse põhjustega- need on võlgnikust mittesõltuvad, majanduskeskkonnas aset leidnud negatiivsed muutused. Võlgnik on ka oma tootmist ümber korraldanud (vähendanud), seejärel viis tootmise ümber rendipinnale, seejärel müüs sead ja siis lõpetas tegevuse. Võlgniku vara on sihtotstarbeline ja selle ostupotentsiaal on selles, et võlgniku ettevõtte omandab tervikvarana keegi, kelle varalised kohustused on väiksemad kui võlgnikul või kes suudab ses valdkonnas tegutsemisega kaasnevaid riske taluda paremini kui võlgnik. Võlgniku maksejõuetus on põhistatud, seda tõendavad kohtule esitatud ajutise halduri aruande andmed ja võlgniku seadusliku esindaja pankrotiavaldus ja seletuskiri maksejõuetuse põhjuste kohta.. PankrS § 22 lg.5 järgi esitab ajutine haldur kohtule aruande, milles esitab ka arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Arvamuses märgib ajutine haldur, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Käesoleval juhul on ajutine haldur märkinud, et maksejõuetuse kujunemise põhjuseks ei ole raske juhtimisviga ega kuriteotunnustega tegu. Seega saab võlgniku maksejõuetuse põhjuseks olla muu asjaolud PankrS § 22 lg.5 tähenduses. PankrS § 171 lg.11, § 31 lg 6 järgi nimetab kohus võlgnikule pankrotihalduri ja määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha. PankrS § 31 lg 7 järgi kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. PankrS § 33 lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Tulenevalt PankrS § 34 lg-st 1 peab haldur teavitama teadaolevaid võlausaldajaid pankrotimäärusest ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajast ja kohast. Teates märgitakse nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kui haldurile on teada isikud, kellel on kohustusi võlgniku suhtes, saadab haldur teate võlgniku pankroti väljakuulutamise kohta ka neile. Kohus selgitab, et PankrS § 35 lg 1 alusel pankroti väljakuulutamisega: 1) moodustub võlgniku varast pankrotivara; 2) läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; 3) kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga; 5) on muud võlgniku õigused piiratud käesolevas seaduses ettenähtud korras;

PankrS § 35 lg 2 kohaselt on võlgnik kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. Ajutine haldur Einar Vallandi on nõus jätkama võlgniku pankrotihaldurina. Kohus leiab, et Einar Vallandi vastab PankrS § 56 nõuetele ja teda on võimalik määrata OÜ Kureoja Farm pankrotihalduriks. Siinkohal kordab kohus võlgnikule tema kohustusi PankrS § 85, § 87, § 88, § 89 järgi: PankrS § 85 lg.1 sätestab võlgniku kohustuse anda kohtule ja haldurile teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile andmed pankroti väljakuulutamise päeva seisuga oma vara kohta ja kohustuste nimekirja. PankrS § 87 sätestab: 1) Võlgnik peab osutama ajutisele haldurile ja haldurile abi tema ülesannete täitmisel. (2) Võlgnik on kohustatud olema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita oma teabe andmise ja pankrotimenetlusest osavõtu kohustust. (3) Võlgnik peab isiklikult viibima pankrotiasja läbivaatava kohtu istungil, kui kohus teda selleks kohustab. Kui kohus või haldur teda selleks kohustab, peab võlgnik isiklikult viibima võlausaldajate üldkoosolekul, pankrotitoimkonna koosolekul, vara nimekirja koostamise juures ja osa võtma muudest pankrotimenetluse toimingutest.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg.2 järgi on Tasu suuruse arvutamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg.3 järgi Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 150 lg 2 järgi kui pankrotiavaldus rahuldatakse,... tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Kohus rahuldab pankrotiavalduse, mistõttu menetluskulud tuleb tasuda pankrotivarast. Ajutine pankrotihaldur esitas 29.02.202. a kohtule koos aruandega taotluse ajutise halduri tasu kindlaksmääramiseks. Ajutine haldur palus kohtul määrata temale tasu 12 töötunni eest summas 1200 eurot, sellele lisandub käibemaks 264 eurot. Kokku ajutise halduri tasu kooskäibemaksuga 1464 eurot. Ajutise halduri tasu katab ka kõik tööga seotud kulud. Ajutine haldur palub tema tasu ja kulude hüvitise maksmise määrata OÜ Õigusbüroo Faktootum kasuks. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete senist mahtu, asja keerukust ja halduri kutseoskusi on tasu taotletud ulatuses, s.h. kulunud aeg põhjendatud. Ajutine pankrotihaldur on arvestanud tasu määraga 100 eurot ühe töötunni eest, mis jääb PankrS § 23 lg-s 3 sätestatud ajutise halduri tasumäära piiresse. Kohtu hinnangul on tasu taotletud määras

põhjendatud. Tasu arvestamise aluseks olev aeg – kokku 12 tundi on kohane ja proportsioonis menetluse mahu ja vajaliku tööhulgaga. Eeltoodu alusel määrab kohus ajutisele haldurile tasu 12 töötunni eest summas 1200 eurot, sellele lisandub käibemaks. PankrS § 23 lg. 3, PankrS § 65 lg.11 järgi lisatakse tasule käibemaks. PankrS § 23 lg.6 järgi võib ajutise halduri tasu ja kulude hüvitise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus kontrollis, et OÜ Õigusbüroo Faktootum on käibemaksukohuslane, seega on põhjendatud ajutise halduri tasu 1200 eurot büroole välja maksta koos käibemaksuga 264 eurot. PankrS § 150 lg.1 p.1 järgi on pankrotimenetluse kulu – menetluskulud. PankrS § 150 lg.2 järgi tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.