Muud

2-23-17463

2-23-17463

EDASIKAEBAMISE KORD

Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja.

ASJAOLUD

K S (edaspidi avaldaja, võlgnik) esitas Viru Maakohtule võlgniku maksejõuetus-avalduse. Avalduse kohaselt on avaldaja maksejõuetu, kuna ei suuda tasuda kohustusi, mida on ca 17 000 eurot. Avaldaja palub välja kuulutada enda pankroti ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Avaldaja soovib avalduse läbivaatamist kirjalikus menetluses. Pankrotihaldur Ly Müürsoo andis kohtule nõusoleku enda nimetamiseks avaldaja usaldusisikuks maksejõuetusmenetluses. Võlgnik usaldusisiku kandidatuuri osas vastuväiteid ei esitanud. Kohus võttis 5.01.2024. a määrusega võlgniku maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas võlgniku K S usaldusisikuks pankrotihaldur Ly Müürsoo. Sama määruse alusel tuleb usaldusisikul esitada kohtule aruanne. Võlgnik esitas kohtule 30.01.2024, 31.01.2024 ja 3.02.2024 avaldused pankrotimenetluse lõpetamiseks. Arvestades seda palus kohus usaldusisikut koos aruandega esitada kohtule võlgniku taotluste osas seisukoht . Usaldusisik on seisukohal, et võlgnik on oma avaldustes ja taotlustes ebastabiilne ning võlgniku avalduse ja taotluste läbivaatamiseks on mõistlik korraldada kohtuistung, millega kohus saab täita oma selgitamiskohustust ja võlgnik saab seejärel otsusta, millist valikut teha. Kohus, tutvunud võlgniku taotlustega ja usaldusisiku seisukohaga, leidis, et on mõistlik korraldada kohtuistung, millega kohus saab täita oma selgitamiskohustust ja võlgnik saab seejärel otsusta, millist valikut teha.

2-23-17463 Kohus määras 6.03.2024. a määrusega kohtuistungi maksejõuetusavalduse läbivaatamiseks. Usaldusisik esitas kohtule 5.02.2024 aruande.

Usaldusisiku aruanne Usaldusisiku poolt teostatud toimingute tulemusena on võlgniku kohta selgunud järgmist. I Vara Vara on kajastatud FIMS § 17 lg 1 p 1 kohaselt koostatud ja aruandele lisatud vara- ja võlanimekirjas. Vara aruandest nähtub, et K S likviidset vara ei ole. Maksu- ja Tolliameti vastusest usaldusisiku järelepärimisele nähtub, et K S le tööandajad 2023. a II poolaastal väljamakseid teinud ei ole. K S 2020. a, 2021.a ja 2022. a füüsilise isiku tuludeklaratsioone esitanud ei ole. Kas K S on nende aastate eest enamkinnipeetud tulumaksu, selgub, kui usaldusisik pankrotihalduri ülesannetes esitab tuludeklaratsioonid võimaliku pankrotimenetluse ajal. Isegi, kui K S on enamkinnipeetud tulumaksu, siis kuna K S on võlg riigi ees, on Maksu- ja Tolliametil õigus enamkinnipeetud tulumaksu oma nõudega tasaarvestada. K S pensioniregistri kontot nr XXX, millel on 46.927 S pensionifondi 55+ osakut osaku puhasväärtusega 1.29211 eurot ja kogumaksumusega 60.63 eurot. Usaldusisik suhtles AS P juristiga, kelle arvates ei ole pensionifondi osakud see vara, mida pankrotihaldur saaks iseseisvalt arvata pankrotivara hulka. Küll aga saab võlgnik teha vastava avalduse koos pankrotihalduriga. Nähtuvalt Transpordiameti vastusest on K S nimele registreeritud 5 erinevat sõidukit, mis on kajastatud käesolevale aruandele lisatud vara- ja võlanimekirjas. Sõidukite registrikanded on peatatud vastavalt 01.10.2014. a jõustunud liiklusseaduse § 77-le, s.t korralise ülevaatuse lõppemisest ja viimase liikluskindlustuse poliisi lõppemisest oli möödas kaks või rohkem aastat. Kõikidele sõidukitele olid enne usaldusisiku nimetamist kohtutäiturid seadnud arestid, esimesed neist seadis 19.07.2013 kohtutäitur N M . Kõike kogumis hinnates asub usaldusisik seisukohale, et sõidukeid enam ei ole ja neid ei saa arvata võimaliku pankrotivara hulka. Tulenevalt eeltoodust K S usaldusisikule teadaolevat vara ei ole.

II Kohustused Võlgnevused teadaolevatele võlausaldajatele on kajastatud FIMS § 17 lg 1 kohaselt koostatud ja aruandele lisatud vara ja võlanimekirjas.

2-23-17463

Lisaks võlanimekirjas kajastatud võlgnevustele võib K S olla kohustus ka O E AS ees. O E AS ei ole usaldusisiku järelepärimisele vastanud. Nähtuvalt Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja vastusest usaldusisiku järelepärimisele on K S ka kohustus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti ees. Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet vastas usaldusisikule, et nende nõue on aegunud. Seetõttu ei kajastanud usaldusisik ka Tallinna Munitsipaalpolitsei nõuet kohustuste nimekirjas. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja vastusest nähtub, et K S on kohustus E L I AS ees 578,56 eurot. E L I AS teatas usaldusisikule 2024. a. e-kirjaga, et kuna nende nõue on aegunud, siis nad nõudeavaldust võimalikus pankrotimenetluses ei esita. Seetõttu ei ole usaldusisik ka arvestanud E L I AS nõudega oma lõppjäreldustes. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja vastusest nähtub veel, et K S on mitu kohustust Politsei- ja Piirivalveameti ees. Politsei ja Piirivalveamet on varasemates menetlustes usaldusisikule selgitanud järgmist: Teatavasti ei anta pankrotihaldurile üle väärteo- või kriminaalasjas tehtud otsuseid ja määrusi. Nende täitmine pankrotimenetluses ei ole võimalik, kuna tegemist ei ole võlaga, vaid isikule määratud karistusega. Sundtäitmisele saadetud trahvinõuded kuuluvad asendustäitmisele väärteomenetluse seadustiku § 211 lõike 1 alusel ja vastavalt nimetatud paragrahvi lõikele 2 kuulub täitemenetlus riikliku sunni kasutamise menetlusena avalikku õigusesse. Tsiviilõiguslikke nõudeid, mis annaksid aluse pankrotimenetluses nõudeavalduse esitamiseks PPA-l tema vastu ei ole.

Sellest tulenevalt ei arvesta usaldusisik Politsei- ja Piirivalveameti nõudega oma lõppjäreldustes. Tulenevalt eeltoodust moodustavad K S usaldusisikule teadaolevad kohustused kokku vähemalt 14 740,44 eurot. III Võlgniku vara puudutavad täitemenetlused K S vara suhtes oli enne maksejõuetusavalduse menetlusse võtmist aktiivsed 28 täitemenetlust: • • • • • • •

kohtutäitur E V menetluses oli Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti nõue 37,76 eurot; kohtutäitur R K menetluses oli Politsei ja Piirivalveameti 5 nõuet kokku 1687,44 eurot, Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti nõue 49,76 eurot ning Riigi Tugiteenuste Keskuse nõue 2187,40 eurot; kohtutäitur K M menetluses oli MTÜ E L F kolm nõuet kokku 389,28 eurot ja E L I AS nõue 578,56 eurot; kohtutäitur R P menetluses oli Rahandusministeeriumi nõue 41,96 eurot ja A G nõue 416,98 eurot; kohtutäitur A K menetluses oli Politsei ja Piirivalveameti kolm nõuet kokku 1040,77 eurot ning Maksu- ja Tolliameti kaks nõuet kokku 3073,80 eurot; kohtutäitur T A menetluses oli O E AS nõue 215,75 eurot, Politsei ja Piirivalveameti nõue 1306,96 eurot ning Maksu- ja Tolliameti nõue 304,80 eurot; kohtutäitur A K menetluses oli Tartu Linnavalitsuse nõue 42,07 eurot;

2-23-17463 • •

kohtutäitur K J menetluses oli Politsei ja Piirivalveameti kaks nõuet kokku 104,68 eurot ning P B OÜ nõue 6699,20 eurot; kohtutäitur N M menetluses on Politsei- ja Piirvalveameti kaks nõuet kokku 727,49 eurot:

Viru Maakohtu 05.01.2024. a määruse alusel, esitas usaldusisik täituritele taotlused täitemenetluste peatamiseks.

IV Majanduslik olukord Seisuga 05.02.2024 K S usaldusisikule teadaolevat vara ei ole. Samas on teadaolevaid kohustusi kokku vähemalt 14 740,44 eurot. Maksu- ja Tolliameti vastusest usaldusisiku järelepärimisele nähtub, et K S tööandjad 2023. a II poolaastal väljamakseid teinud ei ole. Tulenevalt eelpoolkirjeldatud olukorrast on usaldusisik seisukohal, et K S on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vara tagasivõitmise- ja tagasinõudmise võimalused usaldusisikule teadaolevalt puuduvad. Maksejõuetuse põhjus on mõtlematu ja vastutustundetu käitumine kohustuste võtmisel ja tekitamisel, arvestamata oma võimalustega võetud ja tekitatud kohustusi tasuda. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu Pankrotiseaduse mõttes.

V Usaldusisik juhib K S tähelepanu asjaolule, et juhul, kui kohus kuulutab välja K S pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse, siis peab K S kogu kohustustest vabastamise menetluse täitma FIMS § 47 sätestatud kohustusi, eelkõige selle paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

VI Usaldusisiku seisukoht võlgniku 30.01.2024. avaldusele K S esitas 11.12.2023 Viru Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Usaldusisik tuvastas, et K S on maksejõuetu juba praegu ja on maksejõuetu ka tulevikus. K S palus 30.01.2024. a dokumendis Menetluse taastamise avaldus „...Teid lõpetada pankrotimenetlus. Kuna alles pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus, ei saa kohus lõpetada menetlust, mis ei ole veel alanud. Kohus palus 30.01.2024.a e-kirjaga usaldusisiku seisukohta menetluse lõpetamiseks. Kuna K S pealkirjastas oma dokumendi Menetluse taastamise avaldus, leiab usaldusisik, et kohus ei saa hakata sisustama ja ise ümber sõnastama võlgniku tahteavaldust.

2-23-17463

Samas, FIMS § 18 lg 3 kohaselt võib kohus teha ühe käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsustest sõltumata sellest, kas maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik või võlausaldaja. Kohus ei saa otsustada ühegi lõikes 2 nimetatud menetluse algatamist võlgniku tahte vastaselt, välja arvatud pankroti väljakuulutamine võlausaldaja maksejõuetusavalduse alusel. Usaldusisik on seisukohal, et võlgnik on oma avaldustes ja taotlustes ebastabiilne ning võlgniku avalduse ja taotluste läbivaatamiseks on mõistlik korraldada kohtuistung, millega kohus saab täita oma selgitamiskohustust ja võlgnik saab seejärel otsusta, millist valikut teha. VII Muud menetluslikud küsimused 2024. a on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 820 eurot, millest üks viiendik on 164 eurot. K S usaldusisik arvestas oma tasuks 140 eurot tunnis. Ly Müürsoo tegutseb usaldusisikuna ja pankrotihaldurina läbi OÜ S (rk XXX ), mis on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Usaldusisik palub: Määrata K S maksejõuetusavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi aeg. Kuulutada välja K S (S , ik XXX) pankrot. Algatada K S kohustustest vabastamise menetlus, Nimetada K S pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Ly Müürsoo (ik XXX ). Kohustada K S kohtus vandega kinnitama andmeid oma vara, võlgade ja majandusvõi kutsetegevuse kohta ning määrata selleks tähtpäev.

Usaldusisiku töötasu arvestus Usaldusisik tegi oma ülesannete täitmiseks järgmised toimingud: •

Järelepärimiste koostamine ning saatmine pankadesse, Transpordiametisse, Maksu- ja Tolliametisse, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite kotta, elektrimüügi firmadele, sideasutustesse, hoiu-laenuühistutele, liisinglepinguid sõlmivatele äriühingutele, laene väljastavatele äriühingutele, inkassoteenust osutavatele äriühingutele, B AS-le, T B AB-le, H B AS-le,

2-23-17463 S F OÜ-le, A L AS-le, AS-le I , H OÜ-le, M OÜ-le, A OÜ-le, A OÜ-le, , kohtutäituritele E V , A K , K J , T A , N M , K M, A K , R P ja R K , Tartu Linnavalitsus, O E AS, Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet, MTÜ E L F (kõik kokku 24 dokumenti) - 3 tundi; •

tutvumine järelepärimise tulemusena saadud ja kohtu poolt saadetud dokumentidega - 1 tund;

•

dokumentide analüüs, suhtlemine võlgnikuga ja võlausaldajate esindajatega - 1 tund;

•

vara ja võlanimekirja ning aruande koostamine - tundi;

•

usaldusisiku toimiku komplekteerimine - tundi.

Kokku 10 tundi arvestusega 140 eurot tunnis. Seega on usaldusisiku tasu kokku 1400,00 eurot, millele lisandub käibemaks 308 eurot, kokku seega 1708,00 eurot. Tasu sisaldab ka usaldusisiku poolt tehtud vajalikke kulutusi oma ülesannete täitmiseks.

12.03.2024. a kohtuistung Kohtuistungil selgitas usaldusisik, et avaldustes ja taotlustes on võlgnik ebastabiilne ja istungil tuleb tal avaldada oma tahet. Võlgnik teatas kohtule, et soovib enda pankroti väljakulutamist koos oma võlgadest vabastamise menetlusega. Usaldusisik jäi esitatud aruande juurde. Võlgnik midagi täiendavalt lisada ei soovinud. Kohus teatas menetlusosalistele, et 18.04.24 Viru Maakohtu Narva Kohtumajas kell 13:50 toimub vande andmine ja kell 13:40 võlausaldajate 1. koosolek.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Pankroti väljakuulutamine Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (edaspidi FiMS) § 43 kohaselt toimub füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. FiMS § 18 lg 2 p 1 kohaselt, vaadanud pankrotiavalduse läbi, kuulutab kohus välja võlgniku pankroti vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. FiMS § 45 lg 2 kohaselt, kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Usaldusisiku aruande kohaselt seisuga 05.02.2024 K S l usaldusisikule teadaolevat vara ei ole, samas on teadaolevaid kohustusi vähemalt 14 740,44 eurot. Usaldusisik on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Ta ei suuda rahuldada nõudeid ja see suutmatus ei ole

2-23-17463 võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vara tagasivõitmise- ja tagasinõudmise võimalusi usaldusisikule teadaolevalt ei ole. Kohus nõustub usaldusisiku hinnanguga ja loeb tuvastatuks, et võlgnik on maksejõuetu ning maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Aluseid pankroti välja kuulutamata jätmiseks asjas ei ole. Tuginedes PankrS § 31 lg-le 5 kuulutab kohus välja võlgniku pankroti määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning õigus pankrotivara valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1). Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 37 lg 1). PankrS § 31 lg 6 kohaselt otsustab pankroti väljakuulutamisel kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (halduri) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Pankrotihaldur Ly Müürsoo andis kohtule nõusoleku enda määramiseks võlgniku K S pankrotihalduriks ja kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Ly Müürsoo on pankrotihalduriks nimetamiseks usaldusväärne isik, ta on FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni. Kohus kuulutab välja võlgnik K S pankroti, nimetab võlgniku pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Ly Müürsoo ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku. PankrS § 86 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. PankrS § 89 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida vande andmise kohustust. PankrS § 89 lg 2 kohaselt võib võlgnikule aresti määrata kuni kolmeks kuuks. PankrS § 31 lg 7 kohaselt kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Vastavalt PankrS § 33 lg-tele 1-3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine FiMS § 45 lg 2 kohaselt, kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse.

2-23-17463 Võlgnik taotles kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Asjas ei ole andmeid kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keeldumiseks FiMS § 45 lg-s 3 sätestatud aluste olemasolu kohta. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. FiMS § 46 lg 1 kohaselt täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel kohustustest vabastamise menetlus jätkub, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Pankrotihaldur Ly Müürsoo andis nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks ja pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes võimalikus pankrotimenetluses. Võlgnikul vastuväiteid usaldusisiku kandidaadi kohta ei ole. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Ly Müürsoo on võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks vajalike erialaste teadmistega ning kogenud isik. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Kohus selgitab võlgnikule järgmist. − Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). − Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FiMS § 44). − Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning vara; andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1 ja 2). − Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). − Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

2-23-17463 Menetluskulud FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. FiMS § 54 lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 54 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. FIMS § 54 lg 7 kohaselt võib kohus kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi TsMS § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval ajal on tunnitasu ülemmäär 164 eurot (820/5). Usaldusisik palub määrata tasuks 1400 eurot, arvestusega 10 tundi hinnaga 140 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks (22%) 308 eurot, kokku 1708 eurot. Tasu sisaldab ka usaldusisiku tehtud vajalikke kulutusi oma ülesannete täitmiseks. Kuna menetluses võlgniku varast vajalikeks väljamakseteks ei jätku, taotleb usaldusisik TsMS § 183 lg 2 alusel tasu osalist hüvitamist riigi vahenditest 820 euro osas, millele lisandub käibemaks 180,40 eurot, kokku 1000,40 eurot. Ülejäänud tasu 707,60 eurot koos käibemaksuga välja mõista võlgnikult. Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on selle asjaga tegelemiseks vajalik ja põhjendatud. Samuti on põhjendatud ja usaldusisiku kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu. Tunnitasu määr 140 eurot (+ käibemaks) jääb alla seaduses sätestatud ülempiiri, on kooskõlas täidetud ülesannete sisule ja mahuga. PankrS § 150 lg-te 1 ja 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast vajalikeks väljamakseteks ei jätku, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi rohkem, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 2024. a on kuupalga alammäär 820 eurot, millest üks viiendik on 164 eurot. Kuivõrd füüsilise isiku maksejõuetuse avalduse läbivaatamisel võlgniku varast usaldusisiku tasuks vajalikeks väljamakseteks ei jätku ning tulenevalt FiMS § 54 lg-st 2 tuleb antud menetlusstaadiumis kohaldada ajutise halduri tasu sätteid, kohaldub ka PankrS § 23 lg 4.

2-23-17463 PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ly Müürsoo tegutseb usaldusisikuna ja pankrotihaldurina läbi OÜ S (rk XXX ), mis on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kuna tasu määratakse büroole ning OÜ S on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 22 protsenti alates 01.01.2024 (KMS § 15 lg 1). TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Kohus, tutvunud usaldusisiku aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik pankrotivarast täies ulatuses rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu 820 eurot, millele lisandub käibemaks (22%) 1180,40 eurot, kokku 1000,40 eurot menetlusabina riigi vahenditest. Usaldusisiku ülejäänud tasu 707,60 eurot koos käibemaksuga (22%), tuleb mõista välja võlgnikult ning FiMS § 59 lg 9 alusel välja maksta summad vastavalt usaldusisiku taotlusele büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Edasikaebamise õigus FiMS § 18 lg 10 kohaselt võib maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. FiMS § 8 lg 6 kohaselt, menetluskulude kohta tehtud määruse peale võib esitada määruskaebuse. FiMS § 54 lg 11 kohaselt võib usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse. PankrS § 18 lg 4 kohaselt, määruse peale, millega pankrotiavaldus tagati, võib esitada määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud.

(digitaalallkiri)

2-23-17463 Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.