Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Avaldaja (võlgnik) X (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 22.01.2024 määrus ja saata asi samale maakohtule maksejõuetusavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Asjaolud ja menetluse käik
1.X (avaldaja, võlgnik) esitas maakohtule maksejõuetusavalduse, milles taotleb pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Avaldaja viibib kinnipidamisasutuses, kus töötas 20.06.2022-20.06.2023 keevitajana töötasuga 120 eurot kuus ning alates 21.06.2023 pesulao töötajana töötasuga 12 eurot kuus. Igakuiseks töötasuks on 40,33 eurot, nõuete fondi peetakse kinni 20,16 eurot; igakuiseks sissetulekuks kokku on 100 eurot ning väljaminekuks 135 eurot. Muu vara avaldajal puudub. Avaldaja on õppinud
keevitajaks, saaks asuda väljaspool vanglat erialasele töökohale. Selgituseks makseraskuste põhjuste kohta märkis avaldaja, et on minevikus sattunud seadusega pahuksisse ja vangi ning pärast seda oli võimatu vabaduses töökohta leida, mille tagajärjel võlad suurenesid. Maakohtu määrus
2.Harju Maakohus jättis 22.01.2024 määrusega avalduse menetlusse võtmata ja menetluskulud avaldaja kanda.
3.Maakohus märkis, et võlgniku vara ja kohustustega seotud asjaolud on kohtu hinnangul välja selgitatud. Kuivõrd avaldusest ja selle lisadest ning kohtu poolt täiendavalt kogutud tõenditest nähtuvalt puudub võlgnikul vara, mille arvelt oleks võimalik võlausaldajate nõudeid kasvõi osaliselt rahuldada ja ühtlasi ei saa pidada tõenäoliseks, et võlgnikul on võimalik lähitulevikus saada töötasu või muud tulu ulatuses, mis võimaldaks asuda võlausaldajate nõudeid kasvõi osade kaupa tasuma, kuivõrd võlgnik viibib kinnipidamisasutuses, siis puudub käesolevalt võimalus PankrS §-s 2 sätestatud pankrotimenetluse eesmärgi täitmiseks, s.o võlausaldajate nõuete rahuldamiseks võlgniku vara arvel. Seetõttu on avaldus pankroti väljakuulutamiseks perspektiivitu ning avalduse menetlemisest keeldumiseks esineb TsMS § 371 lg 2 p 2 alus. Võlgnik on ise selgelt väljendanud, et tal puudub vara, mille arvelt saaks katta mh pankrotimenetluse kulusid. Seega oleks tegemist pankrotimenetluse raugemise olukorraga, kui pankrotiavaldus menetlusse võtta.
4.Lisaks tõi maakohus välja, et esineb alus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks FiMS § 45 lg 3 p 1 järgi, kuivõrd avaldaja on Harju Maakohtu 28.07.2021 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-21-4655 süüdi tunnistatud mh KarS § 214 lg 2 p 1, 4 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest; otsus on jõustunud. Maakohus leidis, et pankrotimenetluse/kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole trahvidest ning kriminaalasjade menetlustest tulenevatest nõuetest vabastamine, mistõttu ei oleks kohustustest vabastamise menetluse algatamisel ka perspektiivi: kohtule on juba enne kohustustest vabastamise menetluse algust ette teada, et kohus peab pärast kohustustest vabastamise menetlust keelduma võlgnikku kohustustest vabastamast. Määruskaebus
5.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määrus tühistada ning võtta avaldaja maksejõuetusavaldus menetlusse.
6.Avaldaja hinnangul on maakohtu järeldus, et avaldaja ei oleks koostööaldis ennatlik ja põhjendamatu. FiMS § 45 lg 3 p 1 eeldab kohtu kaalutlusotsust. Puuduvad ka FiMS §-s 14 sätestatud avalduse menetlusse võtmisest keeldumise alused. Maakohus ei selgitanud välja kõiki asjaolusid, ei teinud päringuid pankadesse jms, nagu teeb usaldusisik. Avaldajal on võimalus vabaneda tingimisi ennetähtaegselt juba 2024. a aprilli lõpus, pärast mida oleks võimalik märkimisväärselt tasuda võlausaldajatele. Maakohus ei arvestanud, et ka kinnises vanglas on võimalik töötada väljaspool vanglat.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja asi tuleb saata maakohtule avalduse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt, sest ringkonnakohus ei saa algatada avaldaja maksejõuetusavalduse alusel menetlust. Maksejõuetusavalduse menetlusse võtmise, võlgniku pankroti
väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamine on maakohtu pädevuses.
8.Maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest keeldumise alused on sätestatud FiMS §-s 14. Pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse 575 SE eelnõu seletuskirja kohaselt peaks maksejõuetusavalduse menetlusse võtmise otsustamine olema pigem formaalne. FiMS §-s 14 sätestatud avalduse menetlusse võtmisest keeldumise aluste eesmärk on vältida selliste avalduste menetlemist, mis on menetlust välistava puudusega. Maakohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest FiMS § 14 lg 1 p 1 kaudu kohalduva TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, mis võimaldab kohtul jätta avalduse menetlusse võtmata, kui avaldus ei ole esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui avaldusega ei ole sellega taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Riigikohus on selgitanud, et jättes hagi TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus (nt RKTKm 08.03.2017, 3-2-1-17716, p 10). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus praegusel juhul ennatlikult keeldunud avalduse menetlusse võtmisest, kuna vaidlustatud määruses esitatud põhjendused ei võimalda järeldada, et avaldaja maksejõuetusavaldus on TsMS § 371 lg 2 p 2 tähenduses õiguslikult perspektiivitu.
9.Kolleegium selgitab, et võlgniku maksejõuetusavalduses avaldatud andmed annavad kohtule esialgse ülevaate võlgniku majanduslikust olukorrast. Võlgniku täpset majanduslikku olukorda hakatakse FiMS reeglite kohaselt välja selgitama alles pärast maksejõuetusavalduse menetlusse võtmist. Kui kohus võtab maksejõuetusavalduse menetlusse, otsustab kohus määrusega usaldusisiku nimetamise (FiMS § 15). Usaldusisik mh koostab ja esitab võlgniku nimel kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja, s.o võlgniku ja temaga koos elavate perekonnaliikmete vara, nõuete ja kõigi sissetulekute nimekirja ning võlgniku rahaliste kohustuste nimekirja avalduse esitamise seisuga (FiMS § 17 lg 1 p-d 1 ja 2). Seega aitab usaldusisik koostöös võlgnikuga selgitada välja võlgniku varad ja kohustused. Usaldusisiku koostatud võlgniku vara- ja võlanimekirjas antakse eelduslikult täpsem ja usaldusväärsem info võlgniku majanduslikust seisundist kui see teave, mille võlgnik esitab kohtule avalduse esitamisel. Maksejõuetusavalduse läbivaatamist reguleerivate normidega ei ole kooskõlas see, kui maakohus teeb võlgniku majanduslikul seisundil põhinevad otsused üksnes avalduses märgitud teabe põhjal.
10.Maakohus on vaidlustatud määruses iseenesest asjakohaselt välja toonud Tartu Ringkonnakohtu 10.02.2023 määruses tsiviilasjas nr 2-22-16950 väljendatud seisukoha, et erandlikus olukorras, kus kohus on veendunud, et need asjaolud, mida usaldusisik saaks välja selgitada ja mille alusel kohus otsustaks seejärel, kas pankroti saab välja kuulutada ja kas saab algatada kohustustest vabastamise menetluse, on selged, võib füüsilise isiku maksejõuetusavalduse jätta õiguskaitse vajaduse puudumise korral menetlusse võtmata. Kõnealusest suunisest lähtuvalt kontrollis maakohus avaldaja rahvastikuregistri, kinnistusraamatu, äriregistri ja liiklusregistri andmeid, samuti selgitas välja, millise kuriteo toimepanemise eest on avaldaja süüdi mõistetud. Tuvastatud andmete ja võlgniku avalduses märgitud info pinnalt asus maakohus kokkuvõtlikult järeldusele, et võlgnikul puudub vara ja on vähetõenäoline, et võlgnik saaks tulevikus töötasu, mille arvelt oleks võimalik võlausaldajate nõudeid kasvõi osaliselt täita. Vaatamata maakohtu kogutud andmetele peamiselt võlgniku vara koosseisu kohta, ei ole kolleegiumi hinnangul maakohus käesoleval juhul siiski ammendavalt välja selgitanud kõiki võlgniku vara ja kohustustega seotud asjaolusid. Lisaks ei esine ringkonnakohtu hinnangul praeguses asjas sedavõrd erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse veendumaks, et need asjaolud, mida usaldusisik saaks välja
selgitada ja mille alusel kohus otsustaks seejärel, kas pankroti saab välja kuulutada ja kas saab algatada kohustustest vabastamise menetluse, on selged. Viidatud tsiviilasja nr 2-22-16950 ja selles tehtud määruse teeb erandlikuks eelkõige asjaolu, et sealses tsiviilasjas oli võlgniku ainsaks võlausaldajaks riik, kes oli ka ilma täiendavate abinõudeta nõus võla tasumisega perioodiliselt.
11.Käesolevas asjas ei ole ainuüksi maksejõuetusavalduses esitatud teabe põhjal võimalik järeldada, et võlgnik ei oleks võimeline täitma oma kohustusi võimaliku kohustustest vabastamise menetluse kestel. Kuigi kinnipeetavana vanglas viibides on võlgniku võimalused võlausaldajate nõuete rahuldamiseks piiratud, ei ole need siiski olematud. Avaldusest ja määruskaebusest nähtub, et võlgnik on omandanud Tallinna Ehituskoolis keevitaja eriala ning teinud ka vanglas keevitajana tööd; käesoleval ajal töötab võlgnik vanglas pesulaos. Võlgnik on määruskaebuses esile toonud, et tal on võimalus vabaneda tingimisi ennetähtaegselt juba 2024. a aprilli lõpus, samuti on kinnipeetutel võimalik töötada avavanglas. Seega ilmneb, et võlgnikul on minimaalselt olemas valmisolek ja soov tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. Maakohus ei ole seda avalduse menetlusse võtmisest keeldumisel arvestanud. Kolleegiumi hinnangul tuleks avaldaja majanduslik seis ja tulu teenimise võimalused, mh see, kui tõenäoline on tema ennetähtaegne vabanemine või ümberpaigutamine avavanglasse ning kas ja millised on tema kokkulepped tulevase tööandjaga, välja selgitada avalduse menetlemise käigus, mh nimetades selleks usaldusisiku.
12.Kuigi käesolevas asjas, nagu on õigesti märkinud maakohus, moodustavad võlgnikul täitmisel olevatest tasumata nõuetest peamise osa trahvinõuded ja kriminaalasjade menetlustega seonduvad nõuded, kus võlausaldajaks on riik, on võlgnikul kohustusi ka eraõiguslike juriidiliste isikute ees. Seetõttu ei ole õige ka maakohtu järeldus, et kohustustest vabastamise menetluse algatamisel puuduks perspektiiv, kuivõrd kohus peaks FiMS § 50 lg 2 alusel keelduma pärast kohustustest vabastamise menetlust võlgnikku kohustustest vabastamast. Ringkonnakohus märgib, et FiMS § 45 lg 3 p-s 1 toodud alusel võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmine on kõnealuse normi kohaselt kohtu diskretsiooniotsus, mitte kohustus. Käesoleval juhul ei ilmne maakohtu määrusest järgitavaid põhjendusi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks vaatamata sellele, et ta on süüdi mõistetud mh KarS § 214 lg 2 p 1, 4 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest.
13.Alles pärast seda, kui usaldusisik on esitanud koos vara- ja võlanimekirjaga kohtule hinnangu võlgniku varalise seisundi ja maksejõulisuse, makseraskuste või maksejõuetuse tekkimise põhjuste ja võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise väljavaadete kohta, samuti hinnangu, kas võlgniku suhtes tuleks välja kuulutada pankrot, algatada kohustustest vabastamise menetlus, võlgade ümberkujundamise menetlus või menetlus lõpetada (FiMS § 17 lg 2), arutab kohus võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik (FiMS § 18 lg 1). Vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, on kohtul järgmised võimalused: kuulutada välja võlgniku pankrot vastavalt PankrS §-s 31 sätestatule; kuulutada välja võlgniku pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus vastavalt PankrS §-s 31 ja FiMS §-s 45 sätestatule; algatada võlgade ümberkujundamise menetlus vastavalt FiMS §-s 19 sätestatule; jätta avaldus rahuldamata või lõpetada menetlus raugemise tõttu vastavalt PankrS §-s 29 sätestatule (FiMS § 18 lg 2 p-d 1–5). Seega otsustatakse kõigepealt maksejõuetusavalduse menetlusse võtmine ja sellega koos usaldusisiku nimetamine ning alles pärast võlgniku ja usaldusisikuga arutamist saab kohus otsustada sobiva menetluse algatamise, avalduse rahuldamata jätmise või menetluse lõpetamise raugemise tõttu.
14.Maakohus tugines vaidlustatud määruses maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel ka sellele, et kohustustest vabastamise menetluse algatamisel puuduks perspektiiv. FiMS § 45 lg 1 esimese lause kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa praegusel juhul välistada, et avalduse läbivaatamise tulemusel võidaks välja kuulutada võlgniku pankrot. FiMS § 45 lg 2 järgi ei välistaks pankroti väljakuulutamist ka see, kui esineks PankrS § 29 lg s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks.
15.Eelnevat arvestades ei ole ringkonnakohtu hinnangul maksejõuetusavalduse pinnalt piisavalt selge, milline on avaldaja täpne majanduslik seis ja millised on tema võimalused teenida lähitulevikus tulu, mille arvelt ta saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada ja pankrotimenetluse kulusid katta. Avaldaja majanduslik seis ja tulu teenimise võimalused tuleks välja selgitada avalduse menetlemise käigus, mh nimetades selleks usaldusisiku.
16.Eelnevast tulenevalt oli maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest keeldumine kohustustest vabastamise menetluse algatamise väidetava perspektiivituse tõttu ennatlik. Maakohtu määrus tuleb seetõttu tühistada ja saata asi maakohtule avalduse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.
17.Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohus.
18.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. FiMS § 14 lg-st 3 ei tulene edasikaebeõigust ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus määruskaebuse rahuldab ja maakohtu määruse tühistab.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.