28. märts 2024.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-23-131917
Tsiviilasi / hagi ese
OK Incure OÜ hagiavaldus N.Z-i (N.Z) vastu raha tasumise nõudes
Hagihind
1344,93 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
OK Incure OÜ (registrikood 11542046, aadress Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn) Lepinguline esindaja Dmitri Santašev
Kostja
N.Z (isikukood XXX, isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule teada)
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata OK Incure OÜ (registrikood 11542046) hagiavaldus N.Z-i (N.Z, isikukood XXX) vastu põhivõlgnevuse 1000 eurot, intressi 90,32 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 229,61 eurot ja sissenõudmiskulu 25 eurot tasumise nõuetes.
2.Toimetada kohtuotsus N.Z-ile (N.Z, isikukood XXX) avalikult kätte otsusest väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 (viieteistkümne) päeva möödumisel väljavõtete väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3.Jätta menetluskulud OK Incure OÜ (registrikood 11542046) kanda.
4.Jätta N.Z-i (N.Z, isikukood XXX) menetluskulud kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse esitamine Kohus ei anna TsMS § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 2 1 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui
apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetluskulude kindlaksmääramise peale edasikaebamine Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Selgitus menetlusabi taotlejale Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse kirjeldava väljajätmine TsMS § 405 lg 1 p 9 kohaselt võib kohus hagi lihtsustatud korras menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus menetleb hagiavaldust hagihinnast tulenevalt lihtsustatud korras ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Kohtuotsuse põhjendav osa
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus määras hagile vastamise tähtajaks 28 päeva alates hagi ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Kostjale on hagiavaldus koos menetlusse võtmise määrusega avalikult kätte toimetatud 28.02.2024. Hagile vastamise tähtpäev oli 27.03.2024. Kostja ei ole hagile vastanud. Hageja ei ole kohtule avaldanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus teeb eeltoodut arvestades asjas kohtuotsuse, millega jätab hagiavalduse TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
2.Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et kostja ja IPF Digital AS (registrikood 11034137, krediidiandja) on sõlminud 10.10.2022 krediidikontolepingu nr 5556980. Kohus loeb hageja esitatud faktilised väited lepingu sõlmimise kohta kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Kohus leiab, et hagis märgitud asjaoludel tuleb eeldada krediidiandja ja kostja vahel tarbijakrediidilepingu sõlmimist. Kohus kohaldab krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud lepingule seaduses tarbijakrediidilepingu kohta sätestatut.
3.Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et kostja ja krediidiandja vahel sõlmitud 10.10.2022 krediidikontolepingu nr 5556980 järgne krediidi kulukuse määr oli 48,62% aastas. Hageja on hagis märkinud krediidi kulukuse määra arvutamise eeldused. Kohus loeb hageja esitatud faktilised väited krediidi kulukuse määra ja arvutamise eelduste kohta kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Kohus on seisukohal, et hagis märgitud eeldustel on krediidi kulukuse määrad arvutatud õigesti ega ületa krediidi andmise ajal 10.10.2022 seisuga Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
4.Hageja on põhjendanud hagiavaldust väitega, et krediidikonto taotlemiseks esitab Klient elektroonilise taotluse Krediidiandja veebilehel www.credit24.ee või suulise taotluse telefoni teel, kasutades Krediidiandja kontakttelefoni 1324. Hageja on avaldanud, et kostja esitas 10.10.2022 krediidikonto avamise taotluse, logides Credit24 iseteenindusse läbi Smart-ID. Kohus loeb hageja esitatud faktilised väited selle kohta, et kostja kasutas Smart-ID-d Credit24 iseteenindusse 2 (6)
logimisel, kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Hageja on hagiavalduse põhjendamiseks lisanud hagiavaldusele pdf-formaadis faili krediidilepingu, millest nähtub krediidi kulukuse määra suurus. Failist ei nähtu, millisel viisil on kostja teinud tahteavalduse nende lepingute sõlmimiseks. Hageja ei ole hagis märkinud, millal, millises vormis (nt kirjalik või elektrooniline vorm) ja millisel viisil (nt sidevahendi või arvutivõrgu abil) tegi kostja tahteavaldused lepingute sõlmimiseks. Hageja ei ole selgitanud, milline kostja tehtav toiming (kas näiteks krediidiandja veebilehele logimine Smart-ID-d kasutades või hoopis veebilehel toimingute tegemine, nt sisestatud andmete kinnitamine) loetakse kostja tahteavalduseks. Kohus ei saa eeldada hageja avaldatud asjaoludest, et krediidiandja veebilehel asuvasse iseteenindusse sisselogimine on samal ajal ka tahteavalduseks lepingute sõlmimisele, sest üldtuntud asjaoluna eristatakse veebilehele sisselogimist veebilehe kaudu lepingute sõlmimisest. VÕS § 404 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidilepingu puhul peab tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. VÕS § 404 lg 2 p 2 sätestab, et tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 4031 lõike 1 punktides 1-11 nimetatud andmed. VÕS § 4031 lg 1 p-s 9 nimetatud andmeteks on krediidi kulukuse määr aasta kohta. Kohus leiab, et hagis märgitud asjaoludel on tarbijakrediidilepingute sõlmimisel rikutud vorminõuet, mille järgi peab tarbija avaldus kohustuste võtmiseks (sh krediidi kulukuse määra osas) olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, mille kohaselt on kostja saanud krediidi kätte. Kohus loeb hageja esitatud faktilise väite kostja poolt krediidi kättesaamise kohta kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Kuivõrd kostja on krediidi kätte saanud, ei ole lepingud vorminõuete rikkumise tõttu tühised (VÕS § 408 lg 2). Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et hagis märgitud asjaoludel on krediidiandja jätnud tarbijakrediidilepingute sõlmimisel järgimata VÕS § 404 lg-s 1, lg 2 p-s 2 ja § 403 1 lg 1 p-s 9 sätestatud nõuded, mistõttu loetakse intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, sest varem kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast.
5.Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et krediidiandja on kostja 10.10.2022 krediiditaotluse lahendamisel arvestanud kostja avaldatud andmetega kostja netosissetuleku, majapidamiskulude ning kostja töökoha kohta ning teinud päringud Eesti pensionikeskusesse, et arvutada välja isiku sissetulek ja taust.ee andmebaasi, et selgitada välja maksehäirete esinemine. Kohus loeb hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, mille kohaselt tarbija poolt taotletud tingimustele vastava krediidi väljastamiseks ei näinud Credit24 krediidireeglid ette vajadust pangakonto väljavõtte küsimiseks. Krediidiandja on kohustatud järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet tarbijakrediidilepingu sõlmimisel (VÕS § 4034 lg 1). Krediidiandja peab tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: (a) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); (b) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 pd 2 ja 4); (c) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); (d) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5); (e) krediidiandjal tuleb KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. 3 (6)
Kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt ka RKTKm 24.11.2023 221-13098, p 18). Hagis märgitud asjaoludest nähtuvalt ei ole krediidiandja välja selgitanud, milline on kostja regulaarsete finantskohustuste kestus (st kohustuse täieliku täitmise tähtaeg) ja kohustuste koosseis (millise osa moodustavad finantskohustustest põhinõuded ning millise osa kõrvalkohustused, nt intress). Eeltoodut arvestades ei saanud krediidiandja enda kogutud andmete põhjal hinnata kostja finantskohustuste mõju tema krediidivõimele, sh olemasolevate finantskohustuste suurenemise (nt intressimäära suurenemisest tingituna) võimalikkust. Krediidiandja ei ole küsinud kostjalt tema arvelduskonto väljavõtet, mis on oluline teabeallikas hindamaks tarbija väidete õigsust tema sissetulekute suuruse ja regulaarsuse ning vältimatute püsikulude ja finantskohustuste suuruse kohta. Krediidiandjal on kohustus kontrollida tarbija esitatud andmeid. Tarbijalt tema pangakonto väljavõtte küsimine koormab tarbijat ja krediidiandjat minimaalselt, kuid annab krediidiandja käsutusse usaldusväärsest allikast pärineva teabe tarbija krediidivõime hindamiseks. Krediidiandja ei saa seejuures tugineda tarbija poolt esitatud andmete kontrollimata jätmisel enda kehtestatud krediidireeglitele. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hagis märgitud asjaoludel ei ole krediidiandja järginud nõuetekohast hoolsust kostja krediidivõimelisuse hindamiseks andmete kogumisel ning krediidivõimelisuse hindamisel. Krediidiandja on seega rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
6.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtuvalt on kostja tahtlikult jätnud krediidiandjale teabe esitamata või on seda võltsinud. Hagejal on tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 13 koormis tõendada VÕS § 4034 lg 7 lauses 4 sätestatud eeldused VÕS § 4034 lg 7 lausetes 1-3 kohaldamata jätmiseks. Kohtu hinnangul ei ole hageja kirjeldanud, millist teavet krediidiandja kostjalt küsis ning mille kostja jättis tahtlikult krediidiandjale esitamata. Hageja ei ole kostjalt teabe küsimise ja kostja poolt vastamata jätmise kohta tõendeid esitanud. Samuti ei ole hageja kirjeldanud, millist teavet kostja võltsis ning krediidiandjale esitas. Kohus leiab seetõttu, et pooltevahelisele võlasuhtele kohaldatakse VÕS § 4034 lg 7 lausetes 1-3 sätestatut.
7.Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, mille kohaselt võimaldati kostjale krediiti kuni 1000 eurot, mille piires on kostja kasutanud krediiti kuni 1014,13 euro ulatuses. Kohus loeb hageja esitatud faktilise väite krediidi kasutusse võtmise kohta kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Kohus on tuvastanud krediidiandja ja kostja vahel tarbijakrediidilepingu sõlmimise ning krediidisumma kasutusse võtmise kostja poolt. VÕS § 4034 lg 7 lausetest 1 ja 2 tulenevalt oli krediidiandjal õigus nõuda kostjalt krediidi tagastamist ning VÕS §-s 94 sätestatud ulatuses intressi tasumist. Muid kulusid krediidiandjal kostjalt õigus nõuda ei ole. Tarbijakrediidilepingu sõlmimise ajal 10.10.2022 oli VÕS §-s 94 nimetatud intressimäära suuruseks 0% aastas. Pooltevahelisele võlasuhtele kohaldub seega intressimäär 0% aastas. Eeltoodut arvestades puudus krediidiandjal õigus nõuda kostjalt intressi tasumist. Kohus jätab hagiavalduse intressi 1000 eurot tasumise nõudes rahuldamata.
8.Krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud 10.10.2022 krediidikonto lepingust nähtuvalt leppisid pooled kokku, et leping on tähtajatu (dtl 34). Krediidi tagasimaksete kuupäevaks leppisid pooled kokku iga kuu 11. kuupäeva. Krediidikonto üldtingimustes leppisid pooled kokku, et minimaalse kuumakse suurus on 10 eurot (dtl 39, p 11.2). Kohtu hinnangul ei ole hagis märgitud asjaolude õigsust eeldades pooled leppinud kokku maksegraafikus. Pooltevahelisest kokkuleppest nähtub 4 (6)
igakuise minimaalse osamakse suurus, milleks on 10 eurot. Eeltoodut arvestades ei pea krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama ning neid tarbijale teatavaks tegema. Pooltevaheline kokkulepe krediidi tagastamise kohta vähemalt 10 euro suuruste igakuiste osamaksetega on kehtiv ning kostja oli kohustatud tasuma krediidiandjale igakuiselt vähemalt 10 eurot.
9.VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Krediidiandja ütles tarbijakrediidilepingu üles põhjendusel, et kostjal oli 14.03.2023 seisuga krediidilepingust tulenev võlgnevus krediidiandja ees 114,38 eurot (dtl 68). Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja ei võlgnenud krediidiandjale intressi, sest VÕS §-s 94 nimetatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0% aastas. Seetõttu ei ole intressivõlgnevus lepingu ülesütlemise eelduseks VÕS § 416 lg 1 järgi. Kohus kontrollib, kas kostja viivitas 14.03.2023 seisuga vähemalt 30 euro ulatuses krediidi tagastamisega, mis võrdub kolme kuu minimaalsete osamaksete summaga. Kostja pidi krediidiandjale ajavahemikus lepingu sõlmimisest 10.10.2022 kuni 14.03.2023 tegema viis tagasimakset kogusummas 50 eurot (5x10=50). Hageja on põhjendanud oma nõuet asjaoluga, et kostja on tasunud hagejale tarbijakrediidilepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks kokku 77,94 eurot (dtl 101). Kohus loeb hageja esitatud faktilise väite kostja poolt lepingu alusel krediidiandjale tasutud rahasumma suuruse kohta kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Eeltoodut arvestades ei olnud kostja 14.03.2023 seisuga viivituses osamaksete tegemisega ning kostja poolt tasutud rahasumma kattis täies ulatuses veel sissenõutavaks muutumata 11.04.2023 ja 11.05.2023 osamaksed ning 7,94 euro ulatuses 11.06.2023 osamakse. Seega puudus kostjal 14.03.2023 seisuga krediidiandja ees tarbijakrediidilepingust tulenev võlgnevus. Eeltoodut arvestades puudus krediidiandjal 14.03.2023 alus VÕS § 416 lg 1 järgi lepingu ülesütlemiseks. Kuivõrd tarbijakrediidilepingut ei ole kehtivalt üles öeldud, ei ole muutunud sissenõutavaks laenujäägi tagastamise nõue. Kohus jätab rahuldamata hagiavalduse krediidi 1000 eurot tagastamise nõudes.
10.Hagis märgitud asjaoludel ei ole krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust tulenev krediidi tagastamise nõue muutunud sissenõutavaks. Viivise tasumise nõude eelduseks VÕS § 113 lg 1 järgi ning sissenõudmiskulude hüvitamise nõude eelduseks VÕS § 1132 lg 1 järgi on nõude sissenõutavaks muutumine. VÕS § 1132 lg 2 järgi on sissenõudmiskulude hüvitamise nõude eelduseks lepingu lõppemine. Hageja ei ole tõendanud krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingu kehtivat ülesütlemist. Eeltoodut arvestades puudub hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise 229,61 eurot ja sissenõudmiskulude 25 eurot tasumist. Kohus jätab hagiavalduse nimetatud nõuetes rahuldamata.
11.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagiavalduse rahuldamata ja tegi sellega otsuse hageja kahjuks. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda.
12.Kostja ei ole hagile vastanud ega teinud muid menetlustoiminguid. Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud ja tema kulusid ei nähtunud toimikust. Kohus leiab, et kostjal puuduvad menetluskulud. Kohus jätab menetluskulude rahalise suuruse nende puudumise tõttu kindlaks määramata.
13.Kostja ei ela ega viibi rahvastikuregistrist nähtuvatel aadressidel ning kohtu kogutud ja kolmandate isikute poolt kohtule esitatud aadressidel, mistõttu ei ole menetlusdokumentide kättetoimetamine kostjale postisaadetisega võimalik. Muul viisil menetlusdokumentide kättetoimetamine ei ole olnud võimalik. Kohus toimetas eeltoodud põhjustel hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel. 5 (6)
Otsuse tegemise aja seisuga ei ole kohtule saanud teatavaks kostja aadressi või viibimiskohta ega uusi sidevahendite andmeid. Kohus toimetab otsuse kostjale avalikult kätte otsusest väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Otsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtete väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.