2-23-17424/11 - Pankrotiõigus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja, pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi tasunud isik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse. Asjaolud OÜ Marine Industrial Group esitas 08.12.2023 kohtule pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. 21.12.2023 võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas võlgnikule ajutise halduri. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul pankrotivara puudub. Teadaolevate kohustuste suurus on vähemalt 29 577,54 eurot. Ajutisele haldurile teadaoleva informatsiooni kohaselt ei ole võimalik võlgniku majandustegevust jätkata ja tervendamise võimalused puuduvad. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgniku majandustegevus on lõppenud, olemasoleva vara (nõudeõigused) väärtus on hinnanguliselt 0 eurot ja kohustusi on eelduslikult vähemalt summas 29 577,54 eurot. Maksejõuetuse põhjuseks saab pidada muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes (ebapiisav müügitulu pärast küberrünnakut mais 2022.a.) ja selle tekkimise aeg hiljemalt 2023 aasta I poolaasta. Vara tagasivõitmise- ja tagasinõudmise võimalused ajutisele haldurile käesoleval ajal teadaoleva informatsiooni kohaselt puuduvad. Koos aruandega esitas ajutine haldur taotluse ajutise halduri tasu määramiseks. 30.01.2024 määrusega määras kohus pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks deposiiti makstava summa suuruseks 2500 eurot tähtajaga 09.02.2024 ning avaldas sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Deposiiti ei ole nõutud summat tasutud. Kohus tegi 12.02.2024 vastavalt PankrS § 30 lg-le 5 konkurentsiametile ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Konkurentsiamet teatas 19.02.2024 kohtule, et ei esita antud asjas ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlus avaliku uurimisena, sest puudub põhjendatud kahtlus, et võlgniku maksejõuetusega kaasneks oluline avalik huvi. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg-tele 1-3 lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa või kui kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse avalduse juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgnikul kohustusi vähemalt 29 577,54 eurot ja pankrotivara puudub. Ajutine haldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Pankrotimenetluse kulude deposiiti tasutud ei ole. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks peab kohus kooskõlas ajutise halduri seisukohaga muud asjaolu.

Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 järgi kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvutamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasus seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutise halduri aruande kohaselt on ajutisel halduril kulunud ülesannete täitmiseks 14 tundi. Arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Halduri tunnitasu 150 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Võlgnik ajutise halduri tasule vastuväiteid ei esitanud. Kohus määrab halduri tasuks 2100 eurot, millele lisandub käibemaks 462 eurot (kokku koos käibemaksuga 2562 eurot). Ajutine pankrotihaldur palub ajutise halduri tasust 2500 eurot välja mõista võlgniku osanikult RSlt, kes jättis algselt sissemakse tegemata. Tasu palub ajutine pankrotihaldur välja mõista Advokaadibüroo Naur & Pärn OÜ kasuks. PankrS § 29 lg 9 kohaselt kui osaühingu puhul, mis on asutatud sissemakseid tegemata, lõpetab kohus käesoleva paragrahvi kohaselt menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ning kohus on jätnud ajutise halduri tasu ja kulutused pankrotivõlgniku kanda, on ajutisel halduril õigus nõuda osaühingu osanikult, kes ei ole täitnud sissemakse tegemise kohustust, tegemata sissemakse ulatuses tasu ja kulutuste hüvitamist, kui ajutisel halduril ei õnnestu oma nõuet rahuldada võlgniku muu vara arvelt. Kuivõrd ajutise halduri aruande kohaselt puudub võlgnikul igasugune positiivne vara, menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ning kulude katteks ei ole deposiiti nõutud summat tasutud, on põhjendatud ajutise halduri tasust 2500 eurot välja mõista võlgniku osanikult RSlt, kes ei täitnud sissemakse tegemise kohustust. Ülejäänud osas mõistab kohus tasu välja võlgnikult. Kohus määrab tasu Advokaadibüroo Naur & Pärn OÜ kasuks, mille kaudu ajutine pankrotihaldur tegutseb.