Muud

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Võlgnik esitas kohtule 29.01.24 maksejõuetusavalduse, milles sisaldus avaldus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja andmed võlgade ja vara kohta. Kohus kuulas võlgniku ära 05.02.24. Võlgnik selgitas, et käesolevalt töötab osalise koormusga, sissetulek kokku ca 1 tuhat eurot kuus. Ülalpeetavaid ei ole. Võlgasid kokku ca 15 tuhat eurot, vara puudub. Võlgnik nõustus pankrotimenetlusega, kuna võlgade ümberkujundamise menetlus on ebareaalne võlgniku vähese sissetuleku tõttu. Võlgnik nõustus pankrotimenetluse tingimustega ja avaldas valmisolekut täita seadusest tulenevaid eeldusi kohustustest vabanemiseks. Usaldusisik esitas andmed võlgniku vara ja võlgade kohta 14.03.24. Võlgniku kohutused on kokku 24089 eurot, sissetulekud hetkel 1236 eurot kuus. Usaldusisiku arvates on kohane pankrotimenetlus.

KOHTU SEISUKOHT

Kuna võlgnik avaldas ärakuulamisel selget soovi pankrotimenetluse läbiviimiseks ning usaldusisik on samal seisukohal, puudub sisulinevaidlus võlgniku maksejõuetuse osas. Kohus on seotud võlgniku tahtega FIMS § 18 lg 3 alusel, seega on pankrotimenetlus antud juhul ainumõldav. Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti FIMS § 18 lg 2 p 2 kohaset ja algatab samas kohustustest vabastamise menetluse FIMS § 45 kohaselt. Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 2 eesmärgks on muuhulgas anda füüsilisest isikust võlgnikule võimalus menetluse tulemusena vabaneda oma kohustusest seaduses ettenähtud korras. Kohus leiab, et pankrotiavaldus ja võlgniku seletus ärakuulamisel tõendavad, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vara pankrotimenetluse läbiviimiseks on olemas võlgniku igakuise sissetuleku näol. Võlgade kogusumma absoluutselt ületab võlgniku maksevõime, seega on tegemist püsiva maksejõuetusega ning tuleb pankrot välja kuulutada. Võlgniku seletus ei anna alust eeldada võlgniku sissetulekute kiiret ja märgatavat suurenemist, millega oleks võimalik võlgnevuste tasumine väljaspool pankrotimenelust. Isik on soovinud pankrotimenetlust, kuna üldine maksevõime on madal ning teisi võimalusi makserasuste ületamiseks ei ole. Kohus märgib, et menetluses ei ole tuvastatud, et võlgniku pankrotistumine oleks vahetult põhjustatud kuriteo tunnustega teoga või raske juhtimivea tõttu (PankrS § 28). Avaldaja pankrotistumise põhjuseks on ülemäärane laenude võtmine ning ebapiisavad sissetulekud ja oskamatus plaanerida oma eelarvet. Kohus leiab, et vandeadvokaat Margo Normann vastab PankrS § 56 nõuetele ja ta tuleb nimetada võlgniku pankrotihalduriks (PankrS § 31 lg 5). Kohus avaldab viivitamatult pankrotiteate PankrS § 33 lg 1, 2 ja kohaselt AT-s. Kohus FiMS § 45, 54 ja 59 ning PankrS § 23 lg 1 alusel rahuldab usaldusisiku tasutaotluse kokku 1586 eurot 10 tunni töö ulatuses. Sellest tuleb riigivahenditest välja maksta koos käibemaksuga 1000,40 eurot AB Normann ja Partnerid kontole EE4422002210136295 ning ülejäänud osa 585,60€ jätta pankrotivara kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.