Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt
Määruse tegemise aeg ja koht 27.03.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-23-6299
Kohtuasi
X (pankrotis) maksejõuetusavaldus ümberkujundamiseks
võlgade
Rent Man Personal OÜ maksejõuetusavaldus X (pankrotis) vastu määrus
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.10.2023 väljakuulutamise kohta
pankroti
Kaebuse esitaja ja liik
X (pankrotis) määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (võlgnik): X (isikukood XXXXXXXXXXX, pankrotis), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Repp Võlgniku pankrotihaldur vandeadvokaat Kristjan Aava Avaldaja (võlausaldaja): Rent Man Personal OÜ (registrikood 11096829), lepinguline esindaja vandeadvokaat Toomas Kõiv
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata X (pankrotis) taotlus määruskaebuse läbivaatamiseks istungil. Lahendada kaebus kirjalikus menetluses.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta Harju Maakohtu 10.10.2023 määrus muutmata.
Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud võlgniku X (pankrotis) kanda. Menetluskulude suuruse määrab kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul maakohtu määruse jõustumisest.
2-23-6299 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Rent Man Personal OÜ (võlausaldaja) esitas 27.04.2023 Harju Maakohtule maksejõuetusavalduse X (võlgnik) vastu, milles palub välja kuulutada võlgniku pankroti. Maksejõuetusavalduse kohaselt on võlausaldajal võlgniku vastu jõustunud kohtulahendist tulenev nõue, mille suurus on 25.04.2023 seisuga 236 420,06 eurot. Nõuet ei ole õnnestunud täitemenetluses täita 2019. aastast. Täitemenetluses on välja selgitatud, et võlgnikul puudub vallasvara, millele sissenõuet pöörates oleks võimalik nõudesumma rahuldada.
2.Vastuseks võlausaldaja pankrotiavaldusele märkis võlgnik 18.05.2023, et ta vaidleb võlausaldaja pankrotiavaldusele vastu ning leiab, et võlgniku suhtes tuleks algatada võlgade ümberkujundamise menetlus. Võlausaldaja avalduse rahuldamisel märkis võlgnik, et ta taotleb kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
3.18.05.2023 esitas võlgnik maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnikul kohustusi 230 956,91 eurot ja rahalisi vahendeid igakuiselt võlgnevuse tasumiseks 665 eurot. Võlgnevuste tekkimise põhjuseks on ärilised otsused, mida võlgnik tagas isikliku käendusega, ning mis tagantjärgi tarkusena osutusid halbadeks otsusteks. Võlgnik on teinud võlausaldajatele korduvalt ettepanekuid võlgnevuste tasumiseks, kuid kokkuleppe sõlmimine ei ole õnnestunud. Võlgniku eesmärk on jagada proportsionaalselt tema võlausaldajate vahel Clt ühisvara jagamise tulemusel saadav 45 576,4 eurot ja kujundada nõuded vastavalt ümber.
4.23.05.2023 seisukohas palus võlausaldaja jätta võlgniku taotlus ümberkujundamismenetluse algatamiseks rahuldamata. Võlausaldaja palus kuulutada välja võlgniku pankroti. Võlgnik ei ole soovinud oma kohustusi võlausaldaja ees täita. Võlgnik on tema vastu esitatud kohtumenetluste ajal end varatuks teinud. Täitemenetluses on õnnestunud rahuldada võlausaldaja nõue 112,71 euro ulatuses. Ainus kinnisvara, mille arvelt on pankrotimenetluses võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada, on 03.04.2023 vormistatud abikaasa C lahusvaraks. Võlausaldaja on nõus kas enampakkumisel või kompromissi korras kinnistu omandama vähemalt 220 000 eurot eest.
5.Võlgniku usaldusisiku 18.07.2023 aruande kohaselt on võlausaldajatel võlgniku vastu sissenõutavaks muutunud nõudeid kokku 218 912,68 eurot. Nõuded tulenevad jõustunud kohtulahenditest. Lisaks on AS-il Swedbank võlgniku vastu laenulepingust tulenev nõue 38 638,10 eurot. Nõue ei ole sissenõutavaks muutunud ning lepingust tulenevaid kohustusi täidab võlgniku abikaasa. Võlgniku varaks on raha arveldusarvel 108,41 eurot ning tema igakuiseks sissetulekuks on pension 757,17 eurot.
5.1.Usaldusisik tuvastas, et võlgnikule kuulus ühisomandi osa kinnistust, mille omand on 03.04.2023 kinnistamisavalduse alusel antud üle võlgniku abikaasale Cle. Võlgniku ja C vahel
2-23-6299 03.04.2023 sõlmitud abieluvaralepingu kohaselt kohustus C ühisvara jagamisest tulenevalt tasuma võlgnikule hüvitise 45 576,40 eurot. Usaldusisiku hinnangul on abieluvaraleping tagasivõidetav, sest Cle üleantud kinnistu abieluvaralepingus märgitud väärtus on turuhinnast madalam ning lähtudes kinnistu turuväärtusest oleks võlgnik abieluvaralepingu sõlmimisel pidanud saama hüvitise 64 690 eurot. Usaldusisik selgitas, et ta kontrollis Maa-ameti tehingute andmebaasi perioodist juuli 2022 kuni juuli 2023, millest nähtuvalt on Harku vallas, VäänaJõesuu külas viidatud perioodil müüdud kokku 25 hoonestatud elamumaa kinnistut, mediaanhinnaga 2049 eurot m2 kohta. Võttes arvesse, et võlgnikule kuulus ühisomandi osa kinnistust, millel asub aiamaja suurusega 82 m2, kujuneks kinnistu hinnaks 168 018 eurot. Lisaks eeltoodule tuleb arvestada, et kinnistu on täiendavalt hoonestatud 87 m2 suuruse abihoonega, mistõttu võib eeldada, et kinnistu väärtus võib olla ka suurem. Võttes arvesse, et kinnistu on koormatud hüpoteekidega AS-i Swedbank kasuks, millest tulenevate kohustuste jääk on 38 638,10 eurot, kujuneks kinnistu hinnanguliseks turuhinnaks 129 380 eurot (168 01838 638), millest omakorda saab järeldada, et hüvitis, mille võlgnik oleks pidanud abieluvaralepingu sõlmimisel saama vastab usaldusisiku hinnangul summale 64 690 eurot, mida on ca 30% rohkem, kui abieluvaraleping ette näeb.
5.2.Usaldusisik küsis võlausaldajate seisukohta võlgniku välja pakutud võlgade ümberkujundamise viisi osas. Võlausaldaja Biolan Baltics arvates on võlgniku ettepanek vastuvõetav. Võlausaldaja Rent Man Personal OÜ teatas, et ta ei ole nõus võlgniku poolt välja pakutud võlgade ümberkujundamise viisiga. Võttes arvesse, et võlausaldaja, kellele kuulub 71% nõuetest, ei ole nõus võlgniku välja pakutud võlgade ümberkujundamisega viisil, nagu see on avaldatud võlgniku maksejõuetusavalduses, on võlgade edukas ümberkujundamine usaldusisiku hinnangul perspektiivitu. Usaldusisik leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuivõrd võlgnikul ei ole vara, mille arvelt oma kohustusi täies mahus täita ning võlgnikul puudub ka sissetulek, mille arvelt võlgnevusi tasuda.
6.20.07.2023 seisukohas leiab võlgnik, et tema kohustuste ümberkujundamine on võimalik. Võlgniku hinnangul annaks võlgade ümberkujundamiskava kinnitamine võlausaldajatele soodsama tulemuse võrreldes võlgniku pankrotimenetlusega. Pankrotimenetluse läbiviimisega kaasnevaid pankrotimenetluse kulusid arvestades kuuluks ka usaldusisiku poolt aluseks võetud kinnistu hinna korral võlgniku võlausaldajate vahel jagamisele 41 458,22 kuni 44 764,34 eurot. Võlgade ümberkujundamise korral kuuluks aga tasumisele 45 576,4 eurot. Lisaks tuleb pankrotimenetluse läbiviimise korral arvestada raha väärtuse muutust ajas. Võlgniku hinnangul oleks pankrotimenetluses esitatav tagasivõitmise hagi majanduslikult perspektiivitu ning võiks tekitada võlgniku pankrotimenetluses täiendavaid kulusid hagi rahuldamata jätmise korral. Maakohtu määrus ja põhjendused
7.Harju Maakohtu 10.10.2023 määrusega jäeti võlgniku avaldus võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks rahuldamata. Maakohus rahuldas võlausaldaja maksejõuetusavalduse võlgniku vastu, kuulutas võlgniku pankroti välja 10.10.2023 kell 12.00 ning nimetas võlgniku pankrotihalduriks Kristjan Aava. Maakohus määras esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 01.11.2023. Maakohus määras, et võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised tuleb lõpetada. Maakohus rahuldas võlgniku avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ning määras, et pankrotoimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku kohustusi pankrotihaldur Kristjan Aava. Maakohus määras, et pankrotimenetluse kulud tuleb tasuda pankrotivarast ning et kohus määrab võlausaldaja menetluskulud kindlaks mõistliku aja jooksul pärast määruse jõustumist. Maakohus määras usaldusisiku Kristjan Aava tasu suuruseks 1566 eurot (sh käibemaks).
2-23-6299
8.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu ning seetõttu tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot.
9.Maakohus viitas füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 18 lg-le 1, § 19 lg-le 1, § 21 lg-le 1 ning pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg-le 2 ja § 31 lg-tele 1, 2, 5 ja 6.
10.Võlgnik soovib, et võlgade ümberkujundamise menetluses jagataks võlausaldajate vahel proportsionaalselt Clt ühisvara jagamise tulemusel saadav 45 576,40 eurot ning võlausaldajate nõuded kujundataks vastavasisuliselt ümber.
11.Usaldusisiku aruande kohaselt on võlgniku sissetulekuks pension 757,17 eurot kuus. Võlgnikul puudub transpordiameti registritesse ja kinnistusraamatusse kantav vara, tema nimele ei ole avatud väärtpaberikontot. Krediidiasutustele esitatud päringute vastustest nähtuvalt on võlgnikul arvelduskonto AS-is Swedbank, konto jääk on 06.07.2023 seisuga 108,41 eurot. Võlgniku sissenõutavaks muutunud kohustused kokku on 218 912,68 eurot. Need kohustused tulenevad jõustunud kohtulahenditest.
12.Kohtu hinnangul ei ole võlgade ümberkujundamise menetluse algatamine põhjendatud, kuivõrd võlgnik on maksejõuetu ning asjaoludest ei nähtu, et maksejõuetus oleks ajutine. Usaldusisiku aruande ja maksejõuetusavalduste kohaselt ei ole võlgnikul vara enda kohustuste täitmiseks ning tema sissetulek ei ole piisav võlgnevuste tasumiseks. Võlgniku sissenõutavaks muutunud kohustused on oluliselt suuremad kui võlgniku vara ja igakuine sissetulek. Samuti on võlgniku kohustus võlausaldaja AS Citadele Banka ees täitemenetluses täitmata alates 25.10.2019, kohustus Biolan Baltic OÜ ees on täitemenetluses täitmata alates 13.11.2017 ning kohustus Rent Man Personal OÜ ees on täitemenetluses täitmata alates 24.07.2019. Rent Man Personal OÜ nõude katteks on alates täitemenetluse algusest laekunud 112,71 eurot. Seega ei ole võlgniku suutmatus rahuldada võlausaldajate nõudeid ajutine. Ka usaldusisik on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu.
13.Kohus luges maksejõuetusavalduste, usaldusisiku aruande ja asjas kogutud tõendite alusel tõendatuks, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Käesoleval juhul PankrS § 15 lg-st 3 tulenevaid usaldusisiku nimetamata jätmise aluseid ei esine.
14.FIMS § 8 lg 1 sätestab, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud. PankrS § 150 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muuhulgas menetluskulud ja PankrS § 11 või § 30 alusel deposiidina makstud summa. Pankrotiavalduse esitamisest tingitud võlausaldaja menetluskulud on pankrotimenetluse kulud PankrS § 150 lg 1 p 1 mõttes (RKTKm 10.04.2013, 3-2-1-23-13, p 11). PankrS § 150 lg 2 kohaselt tasutakse pankroti väljakuulutamise korral pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Kohus määrab võlausaldaja menetluskulud kindlaks mõistliku aja jooksul pärast määruse jõustumist. Määruskaebus
15.Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtule uueks menetlemiseks või alternatiivselt algatada võlgniku võlgade ümberkujundamise menetlus pankrotimenetluse asemel. Võlgnik palus jätta menetluskulud võlausaldaja kanda. Võlgnik märkis, et soovib asja lahendamist istungil.
2-23-6299
16.Maakohus on rikkunud menetlusõiguse norme ning on jätnud hindamata võlgniku esitatud seisukohad ja tõendid. Maakohtu määruses puudub igasugune võlgniku väidete ja esitatud tõendite analüüs selle kohta, miks on maakohus eelistanud võlgade ümberkujundamise menetlusele pankrotimenetlust ning seda olukorras, kus võlgade ümberkujundamise menetluse tulemusena oleks võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid suuremas määras võrreldes pankrotimenetlusega. FIMS § 18 lg-te 1 ja 3 ning § 26 lg-te 3 ja 4 koostoimes oleks võimalik kinnitada antud juhul võlgniku võlgade ümberkujundamiskava, mis annaks võlausaldajatele soodsama tulemuse võrreldes võlgniku pankrotimenetlusega. Võlgnik on koostöös abikaasaga valmis pakkuma võlausaldajatele võlgade ümberkujundamise menetluses rahaliselt paremat tulemust võrreldes pankrotimenetlusega. Kirjeldatud juhtumil oleks võimalik vältida kulukat ning ajamahukat pankrotimenetlust. Võlgniku hinnangul tuleks FIMS § 18 lg 1 teise lause kohase makseraskuste ületamiseks sobivama menetluse liigi valikul viia läbi võrdlus võimaliku pankrotimenetluse tulemusega.
17.Isegi kui antud juhul võtta arvesse võlausaldaja välja pakutud kinnistu väärtus 258 000 eurot, siis ei pruugi see anda paremat tulemust võrreldes võlgniku pakutud võlausaldajatele nt 60 päeva jooksul tasumisele kuuluva 45 576,40 euroga, sest täitemenetluses või pankrotimenetluses vara müügil on lõpphind turuhinnast madalam suurusjärgus ligi 20%. 206 400 euroga kinnistu müügi korral oleks PankrS § 651 pankrotihalduri miinimumtasu 21 860,10 eurot ja maksimumtasu 25 442,58 eurot. Lisaks tuleb FIMS § 26 lg 4 kohaselt arvesse võtta raha väärtuse muutust ajas. Võttes arvesse PankrS § 165 lg 1 kohase eelduse, et pankrotimenetlus kestab kaks aastat ning raha makstakse välja menetluse lõpus, samuti selle, 2022. a tarbijahinnaindeks oli 19,4%, siis eelduslikult väheneks inflatsiooni tulemusel võlausaldajatele maksemisele kuuluva raha väärtus ligi 38%. Seega ei ole välistatud, et võlausaldajate vahel võib kuuluda jagamisele ainuüksi 13 319,90 eurot [(258 000x0,42)-38 000]/2), kui arvestada, et: 1) kinnistu hinnariski ja inflatsiooni tõttu võib võlausaldajate vahel jagamisele kuuluv tulem väheneda 58% võrra; 2) kinnistul lasuva hüpoteegi katteks tuleb tasuda ligi 38 000 eurot; 3) ainuüksi pankrotihalduri tasu kinnistu väärtuselt 206 400 eurot oleks vähemalt 21 860,10 eurot. Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
18.Võlausaldaja palus keelduda määruskaebuse menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 alusel või alternatiivselt jätta määruskaebus rahuldamata ja menetluskulud võlgniku kanda. Võlgniku määruskaebuses tehtud arvutused on ebaõiged. Võlgnik märgib kinnisvara väärtuseks ebaõigesti 137 000 eurot ja 168 018 eurot ning leiab, et võlausaldajate vahel jääb jagamiseks 41 458,22 kuni 44 764,34 eurot. Sisuliselt sama tulemuseni on võlgnik jõudnud ka olukorras, kus kinnisvara müügihinnaks oleks 206 000 eurot. Sama lõpptulemini ei ole võimalik jõuda olukorras, kus arvestuse aluseks olev müügihind erineb vähemalt 37 900 euro ulatuses. Võlgnik arvestab ebaõigesti ka pankrotimenetlusega seotud kulusid. Nimelt tuleb kulude arvestuste aluseks võtta 50% enampakkumisel saadavatest rahalistest vahenditest – võlgnikule kuuluv vara on tema ja ta abikaasa ühisvara. Seega võib eeldatav pankrotihalduri tasu jääda suurusjärku 10 000 – 15 000 eurot, mitte 25 442,58 eurot. Lisaks ei ole võlgnik arvestanud, et võlausaldaja on teinud konkreetse hinnapakkumise võlgniku ja tema abikaasa ühisvarale – 220 000 eurot kohese väljaostuga.
19.Võlgniku pankrotihaldur palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu, mistõttu puudub alus võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks. Võlgnikul puudub sissetulek, mille arvelt võlausaldajate nõudeid täita. Määruskaebuses koostatud halduri tasu kalkulatsioon on vale, mistõttu on vale ka seisukoht, mille kohaselt saaksid võlausaldajad oma nõuded rahuldatud suuremas ulatuses läbi võlgade
2-23-6299 ümberkujundamise. Halduri tasu arvestuse aluseks on pankrotivara maht ning pankrotivaraks saab olla võlgnikule kuuluv vara. Võlgnik on sõlminud 03.04.2023 abieluvaralepingu, mille alusel on antud üle võlgnikule kuulunud kinnistu registriosa numbriga XXXXXXXX 1/2 suurune kaasomandi osa. Pankrotihaldur on esitanud 03.04.2023 tehingu tagasivõitmiseks hagi Harju Maakohtule. Kui kohus rahuldab tagasivõitmise hagi, tuleks vaidlusalune kinnistu müüa pankrotimenetluses. Kui kinnistu võõrandatakse enampakkumisel 206 000 euroga, kuuluks sellest tulemist pankrotivara hulka 103 000 eurot, millelt arvestatav pankrotihalduri tasu PankrS § 651 alusel oleks 12 827 eurot (15 648,94 eurot koos käibemaksuga). Kuna kinnistu on koormatud hüpoteegiga, millest tuleneva nõude jääk on umbes 38 000 eurot, kujuneks PankrS § 153 lg-s 2 sätestatud rahuldamisjärgus võlausaldajatele tehtavate väljamaksete kogusummaks (pärast kinnistu müüki hinnaga 206 000 eurot ning hüpoteegiga tagatud nõude tasumist) 68 352 eurot, mida on märkimisväärselt rohkem, kui võlgniku poolt pakutud 45 000 euro suurune hüvitis.
20.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
21.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Maakohtule ei saa menetlusnormide rikkumist ega tõendite ebaõiget hindamist ette heita.
22.Ringkonnakohus märgib esmalt, et ei nõustu võlausaldajaga, et maakohus oleks pidanud TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel määruskaebuse menetlusse võtmisest keelduma. Käesoleval juhul puuduvad määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alused. TsMS § 663 lg 5 esimese lause järgi, kui maakohus ei rahulda määruskaebust, esitab ta selle viivitamata koos lisade ja seotud menetlusdokumentidega kohtualluvuse järgi õigele ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Seega, kui maakohus leiab, et määruskaebus ei ole põhjendatud selle sisulisi väiteid arvestades, tuleb maakohtul määruskaebus TsMS § 663 lg 5 järgi edastada lahendamiseks ringkonnakohtule. TsMS mõtte ja määruskaebemenetluse põhimõtetega ei oleks kooskõlas, kui sellisel juhul oleks maakohtul õigus keelduda määruskaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel perspektiivi puudumise tõttu (vt ka TlnRnKm 25.01.2024, 2-23-6334, p 24).
23.Käesoleval juhul on võlausaldaja esitanud maksejõuetusavalduse, milles on taotlenud võlgniku pankroti väljakuulutamist (FIMS § 12 lg 1). Samuti on maksejõuetusavalduse esitanud võlgnik, kes taotleb võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist (FIMS § 11 lg 1). FIMS § 18 lg 1 kohaselt vaadatakse maksejõuetusavaldus läbi pankrotiseaduses pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik. Kohtu võimalused maksejõuetusavalduse läbivaatamisel on sätestatud FIMS § 18 lg-s 2. Olles vaadanud maksejõuetusavalduse FIMS § 18 lg 2 alusel läbi, on kohtul mh võimalus kuulutada välja võlgniku pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus vastavalt PankrS §-s 31 ja FIMS §-s 45 sätestatule (p 2) või algatada võlgade ümberkujundamise menetlus vastavalt FIMS §-s 19 sätestatule (p 3). FIMS § 18 lg 3 järgi võib kohus teha ühe FIMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsustest sõltumata sellest, kas maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik või võlausaldaja.
2-23-6299 Kohus ei saa otsustada ühegi lg-s 2 nimetatud menetluse algatamist võlgniku tahte vastaselt, välja arvatud pankroti väljakuulutamine võlausaldaja maksejõuetusavalduse alusel.
24.FIMS § 19 lg 1 järgi algatab kohus võlgade ümberkujundamise menetluse, kui võlgnik on makseraskustes, kuid ei ole veel püsivalt maksejõuetu, eelkõige kui võlgniku makseraskused ei ole ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamise menetlust läbi viimata, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada. Võlgnik loetakse makseraskustes olevaks, kui ta ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus välja võlgniku pankroti, kui võlgnik on maksejõuetu. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu siis, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 2).
25.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kuivõrd võlgnik on püsivalt maksejõuetu, siis tuli välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 10 lg 1 kohaselt peab võlausaldaja pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. PankrS § 10 lg 2 järgi peab võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele p-des 1–5 sätestatule. Võlausaldaja on maksejõuetusavalduses tuginenud mh PankrS § 10 lg 2 p-le 2, st olukorrale, kus võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks. Võlausaldaja on selgitanud ja esitanud tõendid selle kohta, et võlausaldaja 22.07.2019 täitmisavalduse alusel algatas kohtutäitur 24.07.2019 täiteasjas nr 022/2019/4904 täitemenetluse võlgniku suhtes võla (põhivõlg 156 051,31 eurot ja lisanduv viivis) sissenõudmiseks. Täitemenetluses on välja selgitatud, et võlgnikul puudub vallasvara, millele sissenõuet pöörates oleks võimalik nõudesumma rahuldada. Võlausaldaja on selgitanud, et täitemenetluses on õnnestunud pea nelja aasta jooksul, s.o alates 24.07.2019, saada võlausaldajal vaid 112,71 eurot.
26.Lisaks eeltoodule tuvastas usaldusisik, et võlgniku kohustus AS Citadele Banka ees 21 000 eurot on täitemenetluses täitmata alates 25.10.2019 ning võlgniku kohustus Biolan Baltic OÜ ees 41 861,37 eurot on täitemenetluses täitmata alates 13.11.2017. Võlgniku usaldusisiku aruande kohaselt on võlausaldajatel võlgniku vastu sissenõutavaks muutunud nõudeid kokku 218 912,68 eurot. Nõuded tulenevad jõustunud kohtulahenditest. Lisaks on AS-il Swedbank võlgniku vastu laenulepingust tulenev nõue 38 638,10 eurot. Nõue ei ole sissenõutavaks muutunud ning lepingust tulenevaid kohustusi täidab võlgniku abikaasa. Võlgniku varaks on raha arveldusarvel 108,41 eurot ning tema igakuiseks sissetulekuks on pension 757,17 eurot.
27.Arvestades eeltoodut, ei ole täidetud FIMS § 19 lg-st 1 tulenev esmane eeldus võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks, mille kohaselt võlgnik ei tohi olla veel püsivalt maksejõuetu. Võlgade ümberkujundamise menetlus on mõeldud eelkõige ajutiste makseraskuste ületamiseks. Usaldusisiku hinnangust nähtuvalt on võlgnik püsivalt maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole ajutine. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt oma kohustusi täita ning võlgnikul puudub sissetulek, mille arvelt võlgnevusi tasuda. Selline olukord ei ole ajutine, kuna võlgnikul on mitme võlausaldaja ees kohustused täitemenetlustes aastaid täitmata. Võlgnik ei ole määruskaebuses esitanud vastuväiteid selles osas, et maakohus tuvastas, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu.
28.Usaldusisik on välja toonud, et võlgnikule kuulus ühisomandi osa kinnistust registriosa numbriga XXXXXXXX, asukohaga XXX, mille omand on 03.04.2023 kinnistamisavalduse alusel antud üle võlgniku abikaasale Cle. 03.04.2023 kinnistamisavalduse aluseks oli võlgniku
2-23-6299 ja C vahel 03.04.2023 sõlmitud abieluvaraleping, mille alusel on vastava kinnistu ainuomanikuks saanud C, kes kohustub ühisvara jagamisest tulenevalt tasuma võlgnikule hüvitist 45 576,40 eurot. Võlgnik leiab, et selle summa arvelt on võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgnik viitab määruskaebuses FIMS § 18 lg-tele 1 ja 3 ja § 26 lg-tele 3 ja 4 ning leiab, et vastavate sätete alusel oleks võimalik kinnitada võlgniku võlgade ümberkujundamiskava, mis annaks võlausaldajatele soodsama tulemuse võrreldes võlgniku pankrotimenetlusega.
29.Vastuseks võlgniku väidetele märgib ringkonnakohus esmalt, et FIMS §-s 26 on sätestatud võimalused ümberkujundamiskava kinnitamiseks. Kohtul on võimalik kinnitada ümberkujundamiskava, kui on algatatud võlgade ümberkujundamise menetlus FIMS § 19 lg 1 järgi. Eeltoodud sätte järgi on võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise eelduseks see, kui võlgnik on makseraskustes, kuid ei ole veel püsivalt maksejõuetu. Praegusel juhul leidis maakohus, et võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks alust ei ole, kuna võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga.
30.Teiseks märgib ringkonnakohus, et võlgnik toob välja, et Clt saadava hüvitise 45 576,40 euro arvelt oleks võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid. Siiski ei ole võlgnik välja toonud, et ta oleks sellise summa enda käsutusse saanud, ega esitanud selgitusi ega tõendeid selle kohta, et võlgniku abikaasal üldse on sellises ulatuses vabu rahalisi vahendeid.
31.Kolmandaks, arvestades menetlusosaliste erinevaid seisukohti kinnistu registriosa numbriga XXXXXXXX väidetava väärtuse osas, ei saa käesoleval juhul teha ka tõsikindlat järeldust, et võlgade ümberkujundamise menetluse tulemusena oleks võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid suuremas määras võrreldes pankrotimenetlusega. Võlgnik leiab, et kinnistu väärtus võiks olla 137 000 eurot ja tugineb seejuures Tallinna Ringkonnakohtu 10.03.2023 otsusele tsiviilasjas nr 2-20-7985 (jõustumata). Usaldusisiku/pankrotihalduri hinnangul võib kinnistu väärtus olla 168 018 eurot. Võlausaldaja on esitanud 20.07.2023 eksperthinnangu selle kohta, et 26.05.2023 seisuga oli kinnistu väärtuseks 258 000 eurot. Samuti on võlausaldaja välja toonud, et ta oleks nõus kas enampakkumisel või kompromissi korras kinnistu omandama vähemalt 220 000 eurot eest. Määruskaebemenetluses on menetlusosalised esitanud oma kalkulatsioonid juhuks, kui kinnisvara müügihinnaks oleks 206 000 eurot. Seetõttu, arvestades ka pankrotimenetluse kulusid, ei nõustu ringkonnakohus võlgnikuga, et võlgade ümberkujundamise menetluse tulemusena oleks võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid igal juhul suuremas määras võrreldes pankrotimenetlusega.
32.Seega arvestades, et võlgnik on püsivalt maksejõetu (sh võlgnik ei ole välja toonud, et tema käsutuses oleks rahalisi vahendeid 45 576,40 euro ulatuses) ning praegusel juhul ei saa tõsikindlalt järeldada, et võlgade ümberkujundamise menetluse tulemusena oleks võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid suuremas määras võrreldes pankrotimenetlusega, leiab ringkonnakohus, et võlgade ümberkujundamise menetluse algatamine ei olnud põhjendatud.
33.Ülaltoodud põhjendustel ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määruse tühistamiseks ja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Kuivõrd võlgnik on püsivalt maksejõuetu, siis on maakohus õigesti kuulutanud välja võlgniku pankroti. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et praegusel juhul ei esine PankrS § 15 lg-s 3 sätestatud aluseid.
34.Võlgnik soovib määruskaebuse lahendamist istungil. TsMS § 667 lg 3 esimene lause sätestab, et määruskaebus lahendatakse kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Ringkonnakohus ei pea istungi korraldamist vajalikuks, kuna see ei ole asja lahendamiseks vajalik ega menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes mõistlik.
2-23-6299 Maakohus on menetlusosalised ära kuulanud, asja õigeks lahendamiseks on kogutud piisavalt tõendeid ning ringkonnakohus saab kaebuse lahendada toimiku materjalide põhjal. Võlgnik ei ole esile toonud asjaolusid ega põhjendusi, mis tingiks võlgniku ja teiste menetlusosaliste täiendava ärakuulamise või kohtuistungi korraldamise vajaduse.
35.Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud kulud TsMS § 171 lg 1 alusel võlgniku kanda. TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 2 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus. TsMS § 178 lg 1 esimese lause järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Pankrotiavalduse esitamisest tingitud võlausaldaja menetluskulud on pankrotimenetluse kulud PankrS § 150 lg 1 p 1 mõttes ning kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse need kulud PankrS § 150 lg 2 järgi pankrotivarast pankrotiseaduses sätestatud korras (RKTKm 10.04.2013, 3-2-1-23-13, p 12).
36.Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse (FIMS § 18 lg 10).
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.