Harju Maakohus
Kohtunik
Maris Juha
Määruse tegemise aeg ja koht
27.03.2024, Tallinn
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-23-11291 Tehingukeskus OÜ hagi J. S. vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
7434,55 eurot
Menetlustoiming
kompromissi kinnitamine ja tsiviilasjas lõpetamine Hageja: Tehingukeskus OÜ (registrikood 14389728); lepinguline esindaja advokaat Kristiina Pralla
Menetlusosalised ja nende esindajad
menetluse
Kostja: J. S. (isikukood xxxx); lepinguline esindaja vandeadvokaat Kadri Matteus) Asja läbivaatamine
kirjalik menetlus
vormis. 1.8 Kompromissileping jõustub kohtu poolsel kinnitamisel.
riigilõiv
summas
332,50
eurot
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
Hageja esitas Harju Maakohtule 09.08.2023 hagi kostja vastu võla 4586,40 eurot, leppetrahvi 4900 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise ning lisanduva viivise nõudes määras 15% päevas. Hageja esitas 18.10.2023 hagiavalduse täiendatud tervikteksti. Hageja nõude aluseks on hageja raieõiguse ja kinnisasjade enampakkumiste veebikeskkonnas 11.04.2023 kell 11:44 oksjonil Xxxx kinnistute (katastrinumbrid xxxx ja xxxx) osas kostja poolt tehtud pakkumisega ja veebikeskkonna kasutamisega seonduv. Kohus võttis hagi 09.11.2023 menetlusse. Kohus määras 07.03.2024 määrusega võtta vastu Tehingukeskus OÜ hagist osaline loobumine leppetrahvi osas summas 4900 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga (09.08.2023) leppetrahvilt sissenõutavaks muutunud viivise osas summas 352,80 eurot ja viivise osas alates 10.08.2023 kuni leppetrahvi kohase tasumiseni leppetrahvilt viivisemääraga 0,15% päevas ja lõpetada selles osas menetlus. Kohus määras 07.03.2024 määrusega jätkata menetlust võlgnevuse 4586,40 euro osas, hagiavalduse esitamise seisuga (09.08.2023) põhinõudelt sissenõutavaks muutunud viivise (330,22 eurot) osas ja viivise osas alates 10.08.2023 kuni põhinõude kohase tasumiseni põhinõudelt viivisemääraga 0,15% päevas. Muudetud nõude pealt, mille hagihind on 7434,55 eurot ja milles kohus menetlust jätkas, on arvestatud riigilõiv 665 eurot. Pooled esitasid 25.03.2024 kohtule kompromissilepingu kinnitamiseks. Hageja on kohtule esitanud taotluse poole tsiviilasjas tasutud riigilõivust tagastamiseks.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtule esitatud kompromiss vastab TsMS § 430 lg 2 ja 3 sätestatud nõuetele, ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega ning kompromissi on võimalik täita. Kohus leiab, et tsiviilasjas tuleb menetlus lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel.
Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissiga menetlust lõpetav määrus on täitedokument (täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1). Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Lähtudes eeltoodust jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. Hageja on esitanud kohtule taotluse seoses kompromissi sõlmimisega poole tsiviilasjas tasutud riigilõivust tagastamiseks. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 esimene lause sätestab, et riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud vastavalt hagihinnale riigilõivu 980 eurot. Harju Maakohtu 26.03.2024 määrusega on hagejale tagastatud TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel riigilõiv summas 157,50 eurot seoses hagist osaliselt loobumisega. Nõude osas, milles kohus menetlust jätkas, on riigilõiv 665 eurot. Võttes arvesse, et pooled sõlmisid käesolevas asjas kompromissi, kuulub hagejale tagastamisele pool riigilõivust 665 eurot, s.o 332,50 eurot. Kohus tagastab riigilõivu määruse jõustumisel hageja poolt nimetatud arvelduskontole. Maris Juha kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.