Hageja: OK Incure OÜ, registrikood: 11542046, asukoht: Mustamäe tee 16, Kristiine linnaosa, Tallinn, Harju maakond Hageja lepinguline esindaja: Aap Kulik, e-posti aadress: [email protected] Kostja: R L, isikukood: xxxx, elukoht teadmata Kirjalikus menetluses
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista R L(L) OK Incure OÜ kasuks 27.11.2019 kostja ja Multitude Bank plc vahel sõlmitud laenulimiidi lepingu alusel tekkinud põhivõlgnevus 2441,63 eurot, intressivõlgnevus 9,70 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 47,60 eurot.
3.Jätta OK Incure OÜ hagi R L vastu põhivõlgnevuse 1420,71 eurot, intressivõlgnevuse 564,83 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse 748,35 eurot nõuetes rahuldamata.
Välja mõista R L(L) OK Incure OÜ kasuks menetluskulud summas 286,20 eurot ning menetluskuludelt 286,20 eurolt viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni.
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja hageja nõue 1.Multitude Bank plc (endine Ferratum Bank plc) ja R L (kostja) sõlmisid 27.11.2019 tähtajatu laenulimiidi lepingu (tarbija krediidilepingu) ning kostja on kasutanud laenulimiiti kogusummas 8710 eurot. Krediidilepingu eritingimuste (lepingu viimasele lisatud hinnakirja p 2) kohaselt kohustub kostja tasuma raha kasutamise eest tasu intressimääras 49,09% aastas ehk 0,1345% päevas. Lepingule lisatud Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo teabelehe (edaspidi ka ETST) punkt 3 kohaselt krediidi kulukuse määr erineb sõltuvalt kasutusele võetud krediidi suurusest. Nt 2000 euro suuruse krediidi korral on krediidi kulukuse määr 61,79% aastas. Eespool toodud arvutuse aluseks on intress 49,09% aastas krediidisaldolt eeldusel, et krediit võetakse kasutusele viivitamata ja täies mahus ning makstakse tagasi 12 võrdse tagasimaksena võrdsete ajavahemike järel alates kuu aja möödumisest krediidi kasutusse võtmisest lepingu p 13.10 kohaselt, kui krediidi kulukuse määr ületab seaduses sätestatud ülemmäära, siis vähendatakse lepingu alusel tasumisele kuuluvat intressi viimaste tagasimaksete arvelt selliselt, et krediidi kulukuse määr vastaks seaduses sätestatud krediidi kulukuse määra ülempiirile. ETST p-s 2 on selgitatud, et kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma on erinev sõltuvalt kliendi poolt kasutuselevõetud summast. Nt 2000 euro suuruse krediidi korral tuleb kliendil tagasi maksta 2531,84 eurot. Eespool toodud arvutuse aluseks on 49,09% intressi aastas krediidi saldolt eeldusel, et krediit võetakse kasutusele viivitamata ja täies mahus ning makstakse tagasi 12 võrdse tagasimaksena võrdsete ajavahemike järel alates kuu aja möödumisest krediidi kasutusse võtmises. Hinnakirja punkti 3 kohaselt on viivisemäär võrdne intressimääraaga, s.o 49,09% aastas ehk 0,1345% päevas. Vastavalt lepingu tingimustele kohustus kostja tagastama laenu igakuiselt krediidiandja poolt edastatud arvete alusel. Arved väljastatakse läbi iseteeninduskeskkonna 15 päeva pärast algse laenu väljamaksmist laenuandaja poolt. Lepingu üldtingimuste p. 10.2 tulenevalt näidatakse arvel miinimumsumma, laen, teenustasu, tähtpäev ja muud kliendi poolt lepingu alusel maksmisele kuuluvad summad, sealhulgas viivis. Miinimumsumma moodustab: a) 5% laenuvõtja poolt laenuandjale võlgnetavast summast (laenust ja teenustasust) või b) 10 eurot, sõltuvalt sellest kumb on suurem; tingimusel et kui kogu laenusumma koos teenustasudega on väiksem kui b), loetakse miinimumsummaks kogu laenusumma koos kohaldavate tasudega. Ebapiisavate maksesummade korral on tagasimaksete jaotumise järjekord järgmine: a) maksmisele kuuluvate summade sissenõudmiskulud; b) laen; c) intress; d) leppetrahvid, teenustasu ja muud kliendi poolt võlgnetavad summad (üldtingimuste p 10.6.). Kostja on krediidilepingu raames teostanud tagasimakseid summas 6 268.37 eurot, millest arvestati krediidisumma katteks 4 847.66 eurot, kulude katteks 302.67 eurot ja intressi katteks 1 138.94 eurot. Kuivõrd kostja tasus viimase makse novembris 2022, siis jättis Kostja tagastamata täies ulatuses vähemalt kolm makset (novembrikuu osamakse, detsembrikuu osamakse ja jaanuari osamakse). Kostjale edastati 12.02.2023 meeldetuletuskiri hoiatusega, et juhul kui võlgnevust ei tasuta, öeldakse leping erakorraliselt üles ning leping lõppeb 15. päeval, lepingu lõppemisel muutub aga kogu võlgnevus sissenõutavaks. Kuivõrd kostja minimaalset
tagasimakset tähtaegselt ei tasunud, siis lõppes leping 27.02.2023 ning kostja kohustus tasuma kogu olemasoleva võlgnevuse. Kostjat teavitati 02.03.2023 edastatud kirjaga nõude loovutamisest uuele võlausaldajale. Kostja põhivõlgnevus on hageja ees hagi esitamise seisuga 3862,34 eurot (8 710– 4 847.66), Kuivõrd kostja krediidijääk oli ülesütlemisele eelnevalt 3992.34 eurot, siis arvestas hageja sellelt summalt intressi. Kostjale teostati viimane väljamakse krediidisumma katteks 12.11.2022. Hageja palus kostjalt välja mõista tasumata intressivõlgnevuse alates 13.11.2022 kuni lepingu ülesütlemiseni, so 27.02.2023 summas 574.53 eurot, intressimäär 49,09%, põhinõudelt 3992,34 eurot. Hageja arvestas viivist tagastamata krediidisummalt alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 28.02.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 09.10.2023 intressiga võrdses määras. Kostja võlgneb hagejale sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse 795.95 eurot. Hageja on edastanud kostjale järgnevad meeldetuletuskirjad: 1) nõudekiri 02.03.2023 – 25 eurot; 2) pretensioon 18.05.2023 – 5 eurot; 3) hagihoiatus 25.05.2023 – 5 eurot, kokku summas 35 eurot. Hageja sissenõudmiskulud on 35 eurot. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas kontrollis krediidiandja kostja isikusamasust rahvastikuregistrist tuvastatud andmete põhjal. Maksehäirete registrites registreeritud kehtivaid maksehäireid kostja osas ei ole ja kostja ei ole seotud ühegi vaidlusega, mis võib mõjutada tema võimet teha laenu tagasimakseid. Krediidivõimelisuse hindamiseks lähtus krediidiandja ka kostja poolt esitatud tulu andmetest. Andmete kogumi pinnalt tekkis krediidiandjal põhjendatud veendumus, et kostja on krediidivõimeline ning suudab tagastada krediiti. Vastutustundliku laenamise asjaolule viitab ka see, et kostja tasus ca 3 aastase perioodi jooksul lepingust tulenevaid kohustusi korrapäraselt. Kokkuvõtvalt palus hageja kostjalt välja mõista järgmised nõuded: põhivõlgnevus 3862,34 eurot, intressivõlgnevus 574.53 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 795.95 eurot ja sissenõudmiskulu 35 eurot. Kostja vastuväited
2.13.10.2023 menetlusse võtmise kohtumäärus ja hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu 20.12.2023. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks, so 09.01.2024 hagile vastanud. Kohtuotsuse põhjendused
3.Kohus, tutvunud hageja poolt kirjalikult esitatuga ning uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
4.Tsiviilasjas nr 2-23-11580 on Tartu Ringkonnakohtu 04.12.2023 otsuse (jõustunud 09.01.2024) pis 7 märkinud, et kõigil juhtudel, kus kohus saab tagaseljaotsuse tegemisele asumisel hinnata nõude aluseks oleva tehingu kehtivust selle võimaliku tühisuse aspektist, ei tohi maakohus tehingu tühisuse korral tagaseljaotsust teha. Kuna kohtul ei ole ühelgi juhul kohustust TsMS § 407 lg 1 järgi tagaseljaotsust teha, võib kohus oma sellist diskretsiooniõigust kasutada ka juhtudel, kus ta tagaseljaotsuse tegemisel ei saa kõrvaldada kahtlust, kas tehing, millele hageja tugineb, on tühine või kehtiv. Seega on kohtul sellises olukorras alati õigus asja sisuliselt menetleda ning käesolevalt lahendab kohus asja sisulise otsusega. 5.Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-23-12495 OK Incure OÜ hagi R L vastu võlgnevuse nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista järgmised nõuded: so kostja ja Multitude Bank plc vahel 27.11.2019 laenulimiidi lepingu alusel tekkinud põhivõlgnevus 3862,34 eurot, intressivõlgnevus 574.53 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 795.95 eurot ja sissenõudmiskulu 35 eurot.
6.13.10.2023 menetlusse võtmise kohtumäärus ja hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu 20.12.2023. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks, so 09.01.2024 hagile vastanud. Pärnu Maakohtu 20.09.2023 määrusest nähtuvalt on kostjale püütud menetlusdokumente kätte toimetada järgnevalt: -26.06.2023, 29.06.2023, 03.07.2023, 25.07.2023 e-posti aadressil: xxxx, puudub vastus; -25.07.2023 postiaadressil xxxx, tagastatud hoiutähtaja möödumisel; -xxxx korteriomanik kinnitas 24.07.2023, et kostja elas antud aadressil lühikest aega, praegu elab kostja xxxx; -vastuseks Pärnu MK maksekäsuosakonna järelepärimisele on tööandja vastanud 13.09.2023, et viimase info kohaselt elab R L hetkel xxxx. Ei ole teada millal tagasi Eestisse jõuab, seega kahjuks ei ole võimalust talle dokumente edastada. Kohus on kostjale edastanud menetlusdokumendid järgnevalt: -16.10.2023 e-posti aadressile: xxxx, vastus puudub; -31.10.2023 ja 04.11.2023 posti aadressile: xxxx, tagastatud/isik ei viibinud kohal; -01.12.2023 tööandja xxxx OÜ vahendusel, aadressile: xxxx, tagastatud. Töötamise registri andmetel ei ole kostjal Eestis kehtivat töösuhet, mistõttu ei ole kohtul võimalik kostjale menetlusdokumente tööandja vahendusel kätte toimetada. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtule kostja elu- ja viibimiskoht teada. Seega eeldused käesoleva otsuse kätte toimetamiseks Ametlike Teadaannete vahendusel on täidetud.
7.Hageja nõuded tulenevad kostja ja Multitude Bank plc (endine Ferratum Bank plc) vahel 27.11.2019 sõlmitud laenulimiidilepingust. Kuna Multitude Bank plc sõlmis oma majandustegevusega seonduvalt füüsilise isikuga, kelle osas kohtul puudub alus seostada tehingut kostja iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega (VÕS § 1 lg 6), siis on pooled sõlminud tarbijakrediidilepingu VÕS § 402 lg 1 mõttes. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
8.VÕS § 4031 lg 1 p 9 kohaselt on krediidiandjal kohustus tarbijat teavitada krediidikulukuse määrast aasta kohta. Hagiavaldusest nähtuvalt on kostjale lepingus kehtestatud krediidilimiit, mida ta võis endale sobival ajal, kas täielikult või osaliselt kasutusse võtta. Sellisel juhul kohaldub krediidikulukuse määrast teavitamise nõudele lisaks VÕS § 4061 lg 1, mis sätestab, et kui tarbijakrediidileping võimaldab tarbijal valida, millal ta krediidi kasutusse võtab, loetakse krediidi kulukuse määra arvutamisel, et kogu krediit võetakse kasutusse viivitamata ja täies mahus. Seega ei ole piisav hagiavalduses märgitu, mille kohaselt märgiti krediidi kulukuse määr tüüpilise näitena (Nt 2000 euro suuruse krediidi korral on krediidi kulukuse määr 61,79% aastas). Kohus selgitab, et tüüpilise näitena tuleb krediidi kulukuse määr esitada VÕS § 541 lg 6 p-i 2 järgi osana lepingueelsest teabest, kuid VÕS § 551, mis käsitab lepingutingimuste edastamist finantsteenuse osutaja poolt tarbijale, ei võimalda ühelgi juhul jätta tarbijale edastamata VÕS §-s 4031 sätestatud teavet, sh teavitamata krediidikulukuse määrast aasta kohta. Hagiavaldusest ei nähtu, et Multitude Bank plc oleks kostjale teinud teatavaks krediidi kulukuse määra nõuetekohaselt, so VÕS § 4061 lg-s 1 sätestatud viisil. VÕS § 408 lg 4 kohaselt tuleb krediidi kulukuse määra teavitamata jätmisel lugeda intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, sest hagiavalduses toodud asjaoludest järeldub, et kostja võttis krediidi kasutusele summas 8710 eurot. Kohtu hinnangul ületab krediidi kulukuse määr (61,79% aastas) seaduses lubatut. VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise
krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Eesti Panga veebilehe andmetel oli lepingu sõlmimise ajal, s.o 27.11.2019, kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 19,37%. Kolmekordne määr oli seega 58,11%. Hagiavalduses märgitu kohaselt oli tüüpilise näite puhul krediidi kulukuse määr 61,79% aastas. VÕS § 4062 lg 3 järgi tuleb VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud juhul maksta krediidi kasutamise aja eest intressi VÕS § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses.
9.Kohus peab hindama tarbijaga sõlmitud lepingutingimuste ja vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist omal algatusel ka ilma kostja vastuväiteta (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23). 05.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 93/13/EMÜ reguleerib ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C-154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus antud juhul hagejal. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Tallinna Ringkonnakohus on 8. novembri 2021 otsuse (tsiviilasjas nr 2-20-106661) p-s 55 osundanud, et: „Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (vt ka nt Tallinna Ringkonnakohtu 13.10.2020 otsus asjas nr 2-18-9977, punkt 12; Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2021 otsus asjas nr 2-18-977, punkt 43). Piisavaks ei saa pidada laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja tõendanud, et krediidiandja oleks nõuetekohaselt kostja krediidivõimelisust hinnanud“.
10.20.09.2023 puuduste määruses andis kohus hagejale võimaluse hagiavalduses esile tuua asjaolud ja esitada tõendid, mis kinnitavad, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kostja oli krediidilepingu sõlmimisel krediidivõimeline. Kohus juhtis hageja tähelepanu ka sellele, et hagejal on võimalik teha ümberarvestus nõude osas vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7.
11.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas on hageja esitanud hagis selgitusi, kuid ühtegi tõendit esitatud ei ole. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Eeltoodu põhjal tuvastab kohus, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud (VÕS § 4034 lg 6).
12.Kostja ja Multitude Bank plc vahel 27.11.2019 sõlmitud laenulimiidi alusel võttis kostja kasutusele krediidilimiidi summas 8710 eurot. Hageja edastas 12.02.2023 kostjale hoiatuse lepingujärgsete kohustuste täitmiseks ning andis kostjale tähtajaks, so 14 päeva. Leping öeldi erakorraliselt üles 27.02.2023. 02.03.2023 loovutas Multitude Bank plc laenulimiidi lepingust tulenevad nõuded hagejale. Hagiavalduses esitatust on kostja teostanud tagasimakseid kogusummas 6268,37 eurot. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tuleb tagasimaksed lugeda põhinõude katteks.
Kuivõrd kostja on 27.11.2019 sõlmitud laenulimiidi lepingut VÕS § 76 tähenduses rikkunud, siis on hageja põhinõue summas 2441,63 eurot (8710-6268,37=2441,63 eurot) põhjendatud. Kohus jätab hageja põhinõude summas 1420,71 eurot rahuldamata (3862,34-2441,63=1420,71 eurot).
13.VÕS § 4062 lg 3 sätestab, et kui tarbijakrediidileping on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi käesoleva seaduse § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. VÕS § 4034 lg- 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja nõuab kostjalt intressivõlgnevust summas 574,53 eurot (lepingujärgses määras 49,09% aastas, põhinõudelt 3992,34 eurot, periood 13.11.2022-27.02.2023). Vastavalt Eesti Panga poolt avaldatud infole (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar) ja intressikalkulaator.ee kohaselt on intressivõlgnevus põhjendatud summas 9,70 eurot (põhinõudelt 2441,63 eurolt, periood 13.11.202227.02.2023). Kohus jätab seega hageja intressinõude 564,83 eurot (574,53-9,70=564,83 eurot) rahuldamata.
14.Tsiviilasjas nr 2-23-133882 on Tartu Ringkonnakohus 19.12.2023 otsuse p-s 10 märkinud, et kui krediidilepingus sisalduv intressikokkulepe peaks osutuma vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tühiseks, siis jääb sellest hoolimata kehtima kokkulepe selle kohta, et viivisemäär on võrdne intressimääraga. See tähendab, et viivisemäär on sellisel juhul võrdne seadusjärgse intressimääraga. Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevust summas 795,95 eurot (lepingujärgse intressimäära vähendamisest tulenevalt 31,5% ja 36% aastas, põhinõuetelt 3992,34 eurolt, 3862,34 eurolt, period 28.02.2023-09.10.2023). Sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus on (seadusjärgses intressimääras) põhjendatud summas 47,60 eurot (põhinõudelt 2441,63 eurolt, periood 28.02.2023-09.10.2023). Kohus jätab seega hageja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse summas 748,35 eurot (795,95-47,60=748,35 eurot) rahuldamata.
15.VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt võib võlausaldaja pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijalt lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud summas 35 eurot. Kooskõlas VÕS § 1132 lg 2 p 3 sätestatuga on hageja sissenõudmiskulud 35 euro osas põhjendatud (02.03.2023, 18.05.2023, 25.05.2023 meledetuletuskirjad, 25+5+5=35 eurot). Tartu Ringkonnakohus on lahendi nr 2-21-125271 p-is 9 märkinud, et: “VÕS § 4034 lg 7 tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas
(lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu). Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest”. Kohus selgitab, et tasuna ei saa VÕS § 4034 lg 7 tähenduses käsitada viivist ega sissenõudmiskulusid, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasudega, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks.
16.Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagiavalduse osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja järgmised nõuded: põhivõlgnevus 2441,63 eurot, intressivõlgnevus 9,70 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 47,60 eurot. Kohus jätab rahuldamata järgmised nõuded: põhivõlgnevus 1420,71 eurot, intressivõlgnevus 564,83 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 748,35 eurot.
17.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulu summas 595 eurot (riigilõiv). Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulu summas 595 eurot on põhjendatud. Arvestatuna hagi rahuldamise ulatust jäävad menetluskulud hageja kanda 51,90% ulatuses ja kostja kanda 48,10 % ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu summas 286,20 eurot.
18.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis.
19.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.