Otsuse avalikult teatavaks- 27. märts 2024, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-23-14748
Tsiviilasi
M. A. maksejõuetusavaldus
Menetlusosalised ja nende avaldaja/võlgnik M. A. (isikukood xxxxxxxxxx; elukoht xxx xxesindajad xxxxxxxxxxxxxx; telefon xxx xxxx; e-post xxxxxxxxxxx@xxxxxxxxx); usaldusisik Einar Vallandi (OÜ Õigusbüroo Faktootum; Õpetaja 9a, 51003 Tartu; e-post [email protected]) Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Kuulutada välja M. A. (isikukood xxxxxxxxxx; elukoht xxx xx-xxxxxxxxxxxxxx) pankrot kell 16.00 ja algatada M. A. kohustustest vabastamise menetlus.
2.Määrata usaldusisiku Einar Vallandi töötasu suuruseks 810 eurot, millele lisandub käibemaks 178,20 eurot, kokku 988,20 eurot.
3.Välja mõista usaldusisiku tasu 810 eurot, millele lisandub käibemaks 178,20 eurot, kokku 988,20 eurot, OÜ-le Õigusbüroo Faktootum (registrikood 10609096, KMKR EE100583320, arvelduskonto nr EE742xxx Swedbank AS) M. A. pankrotivarast.
4.Nimetada pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Einar Vallandi (OÜ Õigusbüroo Faktootum; asukoht Õpetaja 9a, 51003 Tartu; telefon 742 0583; e-post [email protected]).
5.Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 12. aprillil 2024 kell 10.30 J. Liivi 4 xxxxxx Tartu kohtumaja saalis nr 105.
6.Kohustada M. A. osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.
7.Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002 lg-s 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
8.Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks võlgniku vara- ja võlanimekiri.
9.Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 27. märtsil 2025.
10.Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FIMS § 47 lg-d 1 ja 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.
11.Jätta menetluskulud M. A. kanda.
12.Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Määrus toimetada kätte võlgnikule ja usaldusisikule. Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Usaldusisikule tasu määramise peale võib usaldusisik või võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud
1.M. A. (avaldaja/võlgnik) esitas 17.10.2023 Tartu Maakohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse (tsiviilasi nr 2-23-14748). Avalduse kohaselt on võlgnik lesk. Võlgnikul on üks alaealine ülalpeetav R. V. , sünd xxxxxxxxxx, ja tütart C. L. , sünd xxxxxxxxxx, kes elavad koos võlgnikuga. Võlgnik töötab xxxxxxxxxxxxxxxxx alates 02.02.2023 ja tema sissetulekuks on töötasu 400 eurot, sotsiaaltoetus 138,08 eurot, lapse puudetoetus 68,07 eurot, peretoetus 502,20 eurot, üksi puudega last kasvatava vanema toetus 933,74 eurot ja elatisraha 80 eurot, kokku 2122,09 eurot. Igakuised väljaminekud on 1302 eurot: eluasemekulud keskmiselt 510 eurot, kulutused toidule 320 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 100 eurot, kulutused majatarvetele ja hügieenile 100 eurot, sidekulud 100 eurot, kulutused laste koolikohustuse täitmisele ja/või lasteaiakulud 32 eurot, ravimid ja tervishoiukulud 60 eurot ning muud ootamatud kulutused 80 eurot. Võlgnevuste tasumiseks jääv summa on ligikaudu 820,09 eurot. Võlgnikul puudub realiseeritav vara. Võlgniku selgituse kohaselt tekkisid makseraskused peale kolimist, kuna korterile oli vaja teha kapitaalremont. 2,5 aastat hiljem tuli uuesti kolida xxxxxx, et laps saaks käia xxxxxxxxxxxxxx koolis. Lapsel on diagnoositud raske puue. Võlgnik on pidevalt pingutanud, et hakkama saada, kuid tunneb, et vajab kohtupoolset abi. Võlgniku kohustuste suuruseks on vähemalt 30 228,47 eurot.
2.Kohus võttis 14.11.2023 määrusega M. A. maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas tema usaldusisikuks Einar Vallandi. Ühtlasi peatas kohus võlgniku vara suhtes läbiviidava täitemenetluse või muu sundtäitmise raha sissenõudmiseks kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse lõppemiseni.
3.Usaldusisik esitas 21.03.2024 kohtule füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja ning arvamuse võlgniku maksevõime ja makseraskuste ületamiseks sobivaima menetluse liigi kohta. Kohtu põhjendused
4.Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku maksejõuetus on tõendatud usaldusisiku esitatud andmetega võlgniku varade ja kohustuste ning hinnanguga võlgniku majandusliku olukorra kohta. Üldandmed
5.Võlgnik sündis xxx-xxxxxxxx. Põhihariduse omandas xxxxxxxxxxxxx ja kutsekeskhariduse xxxx sovhoostehnikumis. Alates 24.12.1988 kuni 23.10.xxx oli võlgnik abielus T. L. . Võlgnikul on xxxxxxxxxx sündinud tütar, xxxxxxxxxx sündinud tütar, 10.02.xxx sündinud poeg ning xxxxxxxxxx sündinud poeg. Praegu elab võlgnik koos xxxxxxxxxx sündinud, xxx. aastal autoavariis raskelt vigastada saanud ja selle tulemusena püsivalt töövõimetuks muutunud tütrega ning xxxxxxxxxx sündinud, puude tõttu erihooldust ja spetsiifilist õpet vajava pojaga xxxxxx üürikorteris, mille üür on 550 eurot kuus. Tsiviilasjas nr x-xx-xxx on kohus 13.10.2023 kuulutanud välja võlgnikuga koos elava tütre pankroti. Pärast kutsehariduse omandamist töötas võlgnik mõnda aega aianduse ja haljastusagronoomi erialal. Aastatel 1986 – xxx töötas võlgnik xxx-xxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxx töölisena. xxx. aastal siirdus ta elama ja töötama xxxxxxxxxxxxxx. Võlgnik töötas ehitusobjektidel maalrina. 2012. aastal tehti võlgnikule operatsioon, mille käigus vigastati tema kätt nii, et käsi ei ole seniajani korralikult liikuma hakanud. Vigastuse tõttu ei saanud võlgnik jätkata tööd maalrina. 7 aastat ei käinud võlgnik tööl, elades töövõimetuspensioni arvel. Alates 02.01.2020 kuni 31.12.2022 töötas võlgnik xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kirjakandjana. Alates 02.02.2023 töötab võlgnik xxxxxxxxxxxxxxxxxx hallatavas xxxxxxxxxxxxxxxxx koduhooldustöötajana. Maksu- ja Tolliameti andmetel sai võlgnik Sotsiaalkindlustusametilt pensioni 2013. aastal 1277,69 eurot, 2014. aastal 2340,37 eurot, 2015. aastal 2512,20 eurot, 2016. aastal 2489,32 eurot, 2017. aastal 2496,30 eurot ja 2018. aastal 1173,04 eurot. 2018. aastal asendus töövõimetuspension Eesti Töötukassa makstava töövõimetoetusega. 2019. aastal ei olnud võlgnikul maksustatavat sissetulekut. Alates 2020. aastast on võlgniku brutotöötasu ja maksustatavate hüvitiste summa olnud järgmine: 2020. aastal 6817,73 eurot, 2021. aastal 7910,70 eurot, 2022. aastal 11 753,12 eurot ja 2023. aastal 12 170 eurot. 2024. aasta jaanuaris ja veebruaris on võlgnik teeninud netotöötasu kokku 1833,29 eurot (keskmiselt 916,65 eurot kuus). Igakuisele töötasule lisandub Sotsiaalkindlustusametilt saadav sotsiaaltoetus 68,27 eurot ja peretoetus 80 eurot ning Eesti Töötukassalt saadav töövõimetoetus 558 – 576,60 eurot. Võlgniku ja temaga koos elavate pereliikmete igapäevase eluga seotud kulude katteallikateks on veel poja ülalpidamiseks makstav elatis 400 eurot kuus ja tütrele makstav töövõimetoetust 558 – 576,60 eurot kuus. Vara
6.Võlgnikule ei kuulu realiseerimisväärtust omavaid asju või varalisi õigusi. Võlgniku peamise varalise õigusena saab käsitada tema sissetulekut, millest osa on võimalik pidada kinni võlausaldajate nõuete katteks. Juhul kui võlgnik saab ka tulevikus umbes sama suurt sissetulekut kui 2024. aasta kahe esimese kuu jooksul (töötasu 916,65 eurot + töövõimetoetus 576,60 eurot = 1493,25 eurot), siis võlgnikul ühe ülalpeetava olemasolu arvestades on seaduse kohaselt võlgniku sissetulekust arestitav kuni 362,97 eurot kuus. Kohustused
7.Teadaolevad võlgniku kohustused on järgmised: Võlausaldaja nimi:
Võlausaldaja e-posti aadress:
Lepingutest tulenevad tagamata nõuded
Võlasumma: 30 880,13 €
1.1 1.2 1.3 1.4 1.5 1.6
Bigbank AS TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal AS Inbank Finance Holm Bank AS Modena Estonia OÜ Coop Finants AS
8.Võlgniku kohustusi (rohkem kui 31 000 eurot) saab mingil määral täita, kui võlgniku sissetulek saab tulevikus olema piisavalt suur. Samas stabiilse piisavalt suure sissetuleku teenimise võimalikkuses võib võlgniku tervislikust seisukorrast tulenevalt kahelda. Võlgniku terviseseisundi hindajad on tuvastanud, et ajavahemikus 17.04.2023 kuni 16.04.2028 puudub võlgnikul töövõime. Võlgnikul on sõlmitud tööleping töötamiseks koduhooldustöötajana, kuid ilmselt ei saa võlgnik ise ega keegi teine tagada, et niisugune olukord jääb aastateks stabiilselt kestma. Võlgnik on aruande koostamise ajal haiguslehel ning näeb ette, et peab erinevatel põhjustel kasutama haiguslehte ka lähikuudel. Praeguses majandusolukorras ei ole kindlust töökoha või senise palgataseme säilimise osas. Võlgnikul oleks äärmiselt riskantne siduda end pikaajaliste maksegraafikutega, mis lähtuks eeldusest, et ta suudab tulevikus püsivalt teenida sissetulekut, mille teenimiseks ei ole võimelised üsna paljud täiesti terved või võlgnikust märksa tervemad isikud. Võlgnik loodab, et järgmisel aastal tekib tal õigus pensionile. Pärast pensioni määramist ei kavatse ta töötamist jätkata. Isegi juhul kui võlgnikul õnnestub tulevikus säilitada sama suur sissetulek, kui tal on olnud 2024. aasta kahel esimesel kuul, kuluks sissetulekust seaduse kohaselt arestitava summa (mitte rohkem kui 362,97 eurot kuus) arvel kõikide teadaolevate kohustuste täitmiseks rohkem kui seitse aastat. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku jaoks majanduslikult soodsaim ning väiksema riskiga kolme aasta pikkune kohustustest vabastamise menetlus, mille kestel rahuldatakse võlausaldajate nõudeid niivõrd, kuivõrd võlgniku sissetulek seda võimaldab. Võlausaldajatele kindla suurusega maksete lubamisega kaasneks paratamatult risk, et lubadust ei õnnestu mingil põhjusel (tervise seisundi halvenemine, töö kaotus vms) tegelikult täita. Võlgniku makseraskusi saab seostada tema töövõime olulise vähenemisega 2012. aastal ja pärast seda. Võlgnik ei saanud teha tööd, kuid samal ajal pidi katma iseenda ja ülalpeetavate vältimatuid igapäevaseid kulusid. Sarnaselt paljude teiste isikutega hakkas võlgnik enda ja ülalpeetavate elustandardi parandamiseks võtma laene. Laenamine on paraku kulukas ja võlgniku varalised kohustused hakkasid suurenema. Maksejõuetus saabus vähenenud töövõime ja selle kompenseerimiseks valitud piisavalt läbimõtlemata krediidi kasutamise tõttu. Usaldusisiku arvates ei ole alust väita, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuritegu. Arvatavasti kujunes võlgniku maksejõuetus välja varem, kuid nähtavasti alles 2023. aastal jõudis võlgnik äratundmisele, et pikema aja jooksul tehtud piisavalt läbimõtlemata valikute tegemise tõttu kuhjunud varaliste kohustuste täitmine ei ole talle jõukohane. Usaldusisik teeb kohtule ettepaneku kuulutada välja võlgniku pankrot ning samaaegselt algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik püsivalt võimetu täitma temal lasuvaid kohustusi. Praegu puudub võlgnikul vara maksejõuetusmenetluse kulude osalisekski katmiseks, kuid on alust loota, et pankroti väljakuulutamise korral moodustub pankrotivara, mille arvel saab kulud tasuda.
9.Usaldusisiku aruande kohaselt on võlgniku ainsaks varaliseks õiguseks tema teenitav töötasu (netotasu keskmiselt 916,65 eurot kuus), muu märkimisväärse realiseerimisväärtusega vara puudub, ka maksejõuetusmenetluse kulude katmiseks. Võlgniku teadaolevate kohustuste maht seejuures on 31 229,18 eurot. Kuna ei ole teada muid kohustuste täitmise katteallikaid peale töötasu, mille arvel
suudab võlgnik rahuldada aga väikese osa tema vastu suunatud varalistest nõuetest, ei ole võlgniku makseraskused ületatavad võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimisega. Kohus, vaadanud M. A. maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab tema püsiva maksejõuetuse tõttu välja pankroti ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FIMS §s 45 sätestatule (FIMS § 18 lg 2 p 2). Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus. Kohtute infosüsteemist (KIS) ja täitemenetluse registrist nähtuvalt ei ole võlgniku suhtes pooleli olevaid kohtu- ega täitemenetlusi.
10.Kohus nimetab pankrotihalduriks Einar Vallandi, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele. Kohus kohustab M. A. osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.
11.FIMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FIMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4). FIMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku (KarS) §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.
12.Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis, et antud juhul puuduvad FIMS § 45 lg-s 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused. FIMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et Einar Vallandi on vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. FIMS § 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 27.03.2025. Usaldusisiku tasu
13.FIMS § 54 lg 1 ja 2 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja
vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg (PankrS § 23 lg 2). Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (FIMS § 54 lg 5). Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär on käesoleval ajal 164 eurot. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FIMS § 54 lg 4). Usaldusisik on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 9 tundi tunnitasuga 90 eurot. Usaldusisik on palunud kohtul tasu suuruseks määrata 810 eurot, millele lisandub käibemaks 178,20 eurot, kuivõrd büroo, mille kaudu usaldusisik tegutseb, on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses (PankrS § 65 lg 11). Kohus on usaldusisiku ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust arvestades seisukohal, et tema tööks kulunud aeg (9 tundi) on põhjendatud ning Einar Vallandile tuleb vastavalt taotletule tasuks usaldusisiku ülesannete täitmise eest määrata 810 eurot, millele lisandub käibemaks 178,20 eurot, kokku 988,20 eurot. Võlgnikul on töötasu, mille arvel on võimalik usaldusisiku tasu hüvitamine. FIMS § 54 lg 9 alusel tuleb usaldusisiku tasu määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.